Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Värvikuulimäng (0)

1 Hindamata
Punktid

Värvikuulimäng
Cheremisinov Andrey
6.B klasss
Tutvustus
Värvikuulimäng (ka värvisõda või värvipall; inglise
 paintbal ) on sportmäng, mil e eesmärgiks on 
vastasmeeskonna kõrvaldamine, tabades neid 
värvikuulidega. Värvikuulide laskmiseks kasutatakse 
mehaanilist või elektroonilist markerit, mida väljanägemise 
tõttu ka  relvaks  kutsutakse. Sihtmärki tabades läheb kuul 
katki ja jätab värvipleki.
Mängu liigid
Karree(TDM)- klaasikaline  mäng ilma tingimuset.
Vallutaja-kaitsja-üks komand vallutab teine kaitseb.
Lippu võtmine(CTF)-üks komand peab teise 
komandi baasist võtma lippu ja  tooma  enda baasi.
See on kõige põhilised mängi liigid on veel 6 li gi.
Varastus
1. Mask -tähtsaim tingimus mänguri turvaliseks
2.Fi der-temas hoivad  padrunid  kuni 200.
3. Marköör-pnevmaatiline   automat  mis tulistab 
pal idega.
Huvitavad faktid
Peintball on ka Narvas.
Peintball hakkas arenema juba 1940 aastal.
Relvad
Püstol
Granaadiheitja
Automaat
Granaat
Pildid
Aitäh  vaatamise  eest
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень

Document Outline

  • Slide 1
  • Tutvustus
  • Mängu liigid
  • Varastus
  • Huvitavad faktid
  • Relvad
  • Pildid
  • Aitäh vaatamise eest
Vasakule Paremale
Värvikuulimäng #1 Värvikuulimäng #2 Värvikuulimäng #3 Värvikuulimäng #4 Värvikuulimäng #5 Värvikuulimäng #6 Värvikuulimäng #7 Värvikuulimäng #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A C Õppematerjali autor
Urimistöö paintballist

Sarnased õppematerjalid

GALIL tunnid
134
pdf

GALIL tunnid

Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS

Riigikaitse
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse

Sõjandus
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa

Üldine teatriajalugu
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis

Üldine teatriajalugu
TsÜS-i konspekt
43
doc

TsÜS-i konspekt

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Obje

Õigus
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun