novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus. Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri pahesid,siis tihti just kooselu lõhub meil kujunenud illus- sioonse pildi kallimast.Lihtsalt kui me oleme inimesega koguaeg ninatpidi koos, siis õpime teda paremini tundma
Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole
Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda
Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused Probleemkast(eksperimant kassidega: pani kassi kasti ja lüliti ning uuris kaua kassidel selle arusaamiga aega läheb) tagajärge seadus äsjasuse seadus harjutamise seadus
- operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine * reaktsioonide arvust sõltuvad fikseeritud suhte ja varieeruva suhtega kavad * ajavahemikust sõltuvad fikseeritud intervalli ja varieeruva intervalliga kavad KASUTUSVIISID - žetoonimajandus - süstemaatiline desensitiseerimine HUMANISM - rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle * inimene on olemuselt hea * vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid
· konfliktide tagajärg käitumise vorminine tagajärjetüübid vastavalt nende mõjule indiviidi käitumisele: · positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne) · negatiivne kinnitamine (et kui mees hommikul haiseb ja siis ütled seda talle, siis mees jätab joomise maha. samas on risk, et ei jääta mitte joomist vaid jäätakse naine maha) · karistus (oluline on selgitus) · frustreeriv tasumatus (midagi positiivset jääb ära) · tasustamisgraafik suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley): inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele. suhetes: fundamentaalne seisukoht minimaalsete kuludega maksimaalsete hüvede saamine 5 komponenti: tulud, kulud, ootused, tajutud alternatiivid, investeering tulud/kulud: instrumentaalne positiivne n. prühi välja viimine instrumentaalne negatiivne n
Perifeerne tee- sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Käitumise vormimise tagajärijetüübid: ● Käitumise sagedus kasvab: ○ pos kinnitamine- tasu ○ neg kinnitamine- oodatava neg tagajärje ärajäämine ● Käitumise sagedus kahaneb: ○ Karistus- ebameeldiv tagajärg ○ Frusteeriv tasumatus- oodatava tasu ärajäämine Konformsuse mõju käitumisele- tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta ● Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi ● Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil
Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. "Ma ei tohiks teile seda öelda, aga ..." "aus" klienditeenindaja) Osa teabest jääb edastamata Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine)
IV Operantne tingimine "If the occurence of an operant is followed by presentation of a reinforcing stimulus the strenght is increased" · kinnitaja (reinforcer) operantne tingimine: käitumine ja kinnitaja isiksus - operantselt tingitud püsiv käitumiste muster a) positiivne kinnitamine (positive reinforcement) - rahuldus, nauding · kinnitaja olemas (positiivne kinnitus) - reward · kinnitaja puudub (tasumatus)- non-reward b) negatiivne kinnitamine (negative reinforcement)- ebameeldivus, valu · kinnitaja olemas (karistus) - punishment · kinnitaja puudub (negatiivne kinnitamine) - non-reward näit. toit - tasu Skinner box · acquisition (omandamine) sagedus õppimine V Vormimine (Shaping ) · valiv kinnitamine (differential reinforcement) kinnitamise skeem · astmeline lähenemine (successive approximation)
IV Operantne tingimine "If the occurence of an operant is followed by presentation of a reinforcing stimulus the strenght is increased" · kinnitaja (reinforcer) operantne tingimine: käitumine ja kinnitaja isiksus - operantselt tingitud püsiv käitumiste muster a) positiivne kinnitamine (positive reinforcement) - rahuldus, nauding · kinnitaja olemas (positiivne kinnitus) - reward · kinnitaja puudub (tasumatus)- non-reward b) negatiivne kinnitamine (negative reinforcement)- ebameeldivus, valu · kinnitaja olemas (karistus) - punishment · kinnitaja puudub (negatiivne kinnitamine) - non-reward näit. toit - tasu Skinner box · acquisition (omandamine) sagedus õppimine V Vormimine (Shaping ) · valiv kinnitamine (differential reinforcement) kinnitamise skeem · astmeline lähenemine (successive approximation)
Käitumise sagedus kasvab: ● Positiivne kinnistamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. ● Negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedu tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine. Käitumise sagedus väheneb: ● Karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. ● Frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine. Kehtestav – endahuvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse „mina ise“, vähendab hirmu ja ärevust eistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine. Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust.
Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused.
Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. 5. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. 6. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline
Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest (ka muid valgeid ja karvaseid asju) Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine
17. Parimaks finantsjuhtimise eesmärgiks on: kasumi maksimeerimine; müügitulu maksimeerimine; ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine; aktsia hinna maksimeerimine. 18. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. valdkond, milles ettevõte tegutseb. toote nimi, mida ettevõte toodab. 19. Finantsjuhtimist ning finantsotsustusi mõjutavad oluliselt: Keskkond (õiguslik, majanduslik, finants). Väljakujunenud finantsasutused. Risk ja tasumatus 20. Milline järgnevalt toodutest ei ole finantsaruanne? bilanss; kasumiaruanne. dividendi maksmise aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne 21. Võlakordaja= Kohustused kokku/pikaajalised kohustused. Kohustused kokku/passiva. Kohustused kokku - omakapital 22. Milline järgnevatest ei ole ettevõtte rahanduse liik? Ettevõtlusrahandus. Väikeettevõtte rahandus. Perekonna rahandus. Korporatsioonide rahandus 23. Bilansi põhivõrrand e
Käitumise vormimine Tagajärjetüübid: Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine. Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine; mudelõpe (A. Bandura) - elus kõige sagedamini esinev õppimise ilming. Omandame võime funktsioneerida ühiskonnaliikmena. Kasutatakse ka termineid vaatlusõpe, mallõpe, modelleerimine, imiteerimine, sest lapsed kopeerivad teiste, neile mudeliks olevate inimeste käitumist. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, sõltub suhetest õpilase ja mudeli vahel
- daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel.
- daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel.
Eesmärk: muuta keskkonda. Operantne tingimine. OPERANTNE TINGIMINE: “If the occurence of an operant is followed by presentation of a reinforcing stimulus the strenght is increased” Kinnitaja. Operantne tingimine: käitumine ja kinnitaja. Isiksus – operantselt tingitud püsiv käitumise muster. Positiivne kinnitamine – rahuldus, nauding. Kinnitaja olemas – positiivne kinnitus. Kinnitaja puudub – tasumatus. Negatiivne kinnitamine – ebameeldivus, valu. Kinnitaja olemas – karistus. Kinnitaja puudub – negatiivne kinnitamine. VORMIMINE: Valiv kinnitamine – kinnitamise skeem. Astmeline lähenemine – reaktsioon. KUSTUTAMINE: Käitumise modifikatsioon. Positiivne ja negatiivne kinnitamine. Omandamine ja kustutamine. PRIMAARNE JA SEKUNDAARNE KINNITAMINE: Primaarne kinnitaja – toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus.
annaabi.ee 
