.. Sünteetiline materjal Palju erinevaid võimalusi ja lahendusi Lihtsati paigaldatav ja hooldatav Naturaalne linoleum Toorained: · Linaseemedõlid · Puiduvaik · Puidujahu/korgipuru · Lubjakivipulber · Mineraalsed · Värvipigmendid · Dzuut Linoleumi eripärad · Kuvamiskambri · Kelme · Lookejälg Tasasuses ja selle mõõtmine Tasasuse ja rõhtsuse mõiste. Mõõtemetoodika ja vahendid. Tugevus ja jäikus 1. Nõrk tasanduskiht Tugev aluskiht 2. Tugev tasanduskiht Nõrk aluskiht 3. Tugev tasanduskiht Tugev aluskiht Aluspõrand Üldnõuded: · Tugevus, jäikus · Taastus · Puhas · Niiskusesialdus Niiskusprobleemid Liigniiskusest tingitud ohud. Põrandakatete niiskusejuhend. · Elaste põrandakatete lahtitöötlemine, lokkimine ja mullistumine · Pcv põrandakatete värvimuutus · Naturaalse lindeumi ideaalne · Sadistumine
Ülesanne nr 12. Tegemist on hoonega, mille sisemõõtmed on 6x6m. Seina kogupaksus w = 0,25m. Põranda konstruktsioon on esitatud tabelis. Tegemist on savise pinnasega. Leia põranda soojusjuhtivus. Kihi nimetus Paksus λ (W/mK) Sisepind PVC rullkate 5mm 0,17 Betoon tasanduskiht 100mm 1,8 Keramsiitbetoon 150mm 0,2 Aluskate 3mm - Muud andmed Seina kogupaksus w 0,25 Põranda sisemõõtmed 3x7 Pinnase liik Savi 21 *Samm nr 1- leia B` (valem nr 2) B´= 0,5∗20 = 2,1 *Samm nr 2- leia võrdväärne kogupaksus dt (valem nr 3).
PVC parimad omadused: Ilmastikukindel Korrosioonikindel Väga vastupidav Võimalik tellida ka tuletõkkega PVC-d Kvaliteetne ja soodne alternatiiv plastikule, plekile ja muudele materjalidele Kiire valmimine ja paigaldamine PVC-le on võimalik trükkida, värvida ja kleepida Töövõtted Põrandakatte sh. PVC paigaldamist alustades tuleb jälgida, et pind on tasane, põrand on püsivalt kuiv, pind on tugev, ei ole pragusid ega lahtiseid osakesi. Tasanduskiht Kui aluspind ei ole piisavalt tasane, tuleb valada pinnale tasanduskiht. Selleks tuleb pind kõigepealt katta krundiga, mis annab pinnale parema nakke ja vajadusel tihendab poorset pinda. Kattes pinda isetasanduva seguga tuleb jälgida, et sinna ei jääks õhumulle ning et segu ei kuivaks liiga kiiresti (tuuletõmbus ja päikesepaiste). Paigaldamine Põrandakatet paigaldades tuleb jälgida, et ühes ruumis kasutatavad
Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pin...
Segu tuleb valida vastavalt ruumi kasutusotstarbele: Niisketes ruumides võib kasutada ainult tsemendil põhinevaid niiskuskindlaid segusid. Kuivades ruumides võib kasutada kipskrohve, samuti ka tsemendil põhinevaid niiskuskindlaid segusid. Peenpahtlitega viimistlemise tulemusena saavutatakse lõplikult sile pind värvimiseks ja tapeetimiseks. Selle tööetapi käigus kasutatakse peenpahtleid , millega tehakse ca 0,51,5 mm paksune tasanduskiht. Suuremaid ebatasasusi peenpahtlitega ei saa täita. RENOVEERIMINE Renoveerimise käigus teostatakse järgmisi peamisi töid · Avatäidete asendamine või parandamine, · Hoone küttesüsteemi uuendamine või väljavahetamine. · Kaasaegse ventilatsioonisüsteemi koos soojuse talletamisega paigaldamine. · Kuuma vee tootmissüsteemi uuendamine · Taastuvate energiaallikate (päike, tuul, maa) kasutamine.
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteeritakse lõplikult järgmine kast...
betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 24 tundi) · Segukihi paksus Enne segu ostmist tuleb selgeks teha, kui paks peab tasanduskiht olema. Näiteks, kui seguga on lubatud valada 05 mm, ei tohi valada 5 cm · Vee hulk Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme · Tasandussegu eesmärk Tuleb selgeks teha, millisesse ülaltoodud gruppi segu kuulub. Näiteks, kui soovitakse põrand tasandada ning jätta katmata, tuleb valida kulumiskindel tasandussegu (frakts. 410 või 450). Kui aluspinnaks ei ole
aprilli 2004. a määrusega nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" kehtestatud korras Nimetatud määruse §35 kohaselt peab prügila ladestamise lõppemisel katma järgmiste kihtidega: · gaasi kogumise kiht · vettpidav mineraalkiht · dreenikiht, vähemalt 0,5 m · kattepinnas, vähemalt 1 m Prügilamääruse järgsel sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: · prügi tasanduskiht (0,2 m); · gaasi kogumise kiht - killustik või kruus (0,25...0,3 m); · vett pidav mineraalkiht - savikas pinnas (0,5 m); · dreenikiht (0,5 m); · kattepinnas (0,7 m); · kasvupinnas (0,3 m). 4. Alternatiiv II - Prügila sulgemine osaliste leevendustega, katmine vettpidava kihiga Prügila suletakse osaliste leevendustega ja kaetakse vett pidava kihiga, kuid gaasi koguva kihita. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine:
peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest. *Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte alusena tuleb katusekatte alla paigaldada tasanduskiht (nt kõvad mineraalvillaplaadid) või vähendada plaatide mõõtmeid sedavõrd, et nende temperatuuri muutusest ja lineaarsest mahukahane misest tingitud deformatsioonid ei kahjustaks katusekatet. *Aurutõke peab takistama veeauru difusiooni tarindisse. *Tuuletõket tuleb kasutada tarindi läbipuhutavuse vältimiseks ning suure õhujuhtivusega (lahtiste pooride ja mahumassiga alla 100 kg/m3) soojustusmaterjalide kasutamisel, vältimaks mikrokonvektsiooni nende sees.
600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus Katusel on kalle antud katusekaevude suunas. Katuslae konstruktsioon: 15mm ripplagi (kips/moodul) 265mm r/b õõnespaneel 20mm tasanduskiht 160mm aurutõke, soojustus 10mm SBS rullmaterjal Välisviimistlus Elamu sokkel jätta puhasbetoonpinnana. -4- Välistrepp ja pandus hoone ees on puidust ning ehitatakse terrassi osana. Terrassilaud on sügavimmutatud pruun laud. Tehnilise ruumi trepp ja pandus on betoonist ja jätta puhaspind. Välisseinad kaetakse laudisega. Katuse kattematerjaliks on SBS kate. Aknad on puit alumiinium pakettaknad, klaasvitriin on alumiiniumist
tundides 1.k ujupõrand m2 839,5 0,8 0,20 4 167,9 Trepikoda r/b seinad m2 108,6 1 0,25 4 27,2 Treppi monteerimine tk 94 3,1 0,78 4 72,9 Columbiakivisein m2 248,6 2 0,50 4 124,3 Põrandate tasanduskiht 1.k m2 839,5 0,8 0,20 4 167,9 Põrandate tasanduskiht 2.k m2 839,5 0,8 0,20 4 167,9 Põrandate tasanduskiht 3.k m2 839,5 0,8 0,20 4 167,9 Kergkarkassseinad m2 320,1 1 0,50 2 160,1 Akende paigaldus m2 318,4 0,7 0,35 2 111,4
Siseuksed on sileda spooniga uksed, mis vastavad tulepüsivusklassile EI-30 ja õhkmüratakistuseks on 40 dB. 1.3. Põrandad Käesolevas projektis on kasutatud kahte liiki põrandaid, mille konstruktsioon on võetud ET-2 0504 VL11, variandid 1 ja 2. Esimese ja teise korruse põrandad on HCE220 õõnespaneeli peal (välja arvatud põrand, mis asub pinnasel), mis on alt viimistletud. Paneeli peale on valatud 30 mm tsementmört M10´st tasanduskiht, mis kaetakse PVC kattega. Märgades ruumides on tsementmört M10´ga antud kaldekiht, mille peal on hüdroisolatsioon, see on omakorda kaetud nakkekihiga ning viimistluskihiks on keraamilised plaadid. Esimese korruse põrand pinnasel, kui ka keldrikorruse põrand, on järgneva konstruktsiooniga: aluspinnase peal on tihendatud kergkruus 200 mm, seda katab hüdroisolatsioon, mille peal on EPS soojustus 100 mm, viimased 3 kihti on ehituspaber,
216 Arvutiklass 21,2 21,2 KOKKU 499,5 236,3 735,8 14 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.3.1. Alusmüürid Alusmüürid on soojustatud, plokkidest, telliskivi kattega; maapealsed osad on väljastpoolt krohvitud. 3.3.2. Põrandad 3.3.2.1 Esimese korruse põranda konstruktsioon (kahekorruselise klassiruumide osa) (U=0,21 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus 3.3.2.2 Esimese korruse põranda konstruktsioon (ühekorruselise osa) (U=0,18 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber
Arvutan õhupiludest tingitud parandusega U: Õhupiludest tingitud parandusega U väärtus on 0,16 W/m2K 1.2 KATUSE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE Tabel 2. Katuse spetsifikatsioon Paksus Sise.tem Välis.temp Sise RH Välis RH Ats Pedak (mm) (W/mK) p ºC ºC % % Materjal 20 -8 43 64 Sisepind Betoon 200 2 Tasanduskiht-tsementmört M5 20 1,4 Hüdroisolatsioon 0,1 - Vahtpolüstüreen 150 0,04 Betoon 60 1,8 Kinnitusmört 20 1,1 Betoonplaadid 60 1,8 Välispind 7 Joonis 2. katuse konstruktsioon 8 1.2.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk katuse soojusjuhtivuse U W/ (m2K). 1.2.2 Arvutuskäigud 1
I ! PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T
I ! PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T
Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (Vetonit MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva (fraktsioon 0,5-1,2 mm). Seejärel hõõrutakse kruntaine koos liivaga põrandal laiali. Krunditud põrandale paigaldatakse klaaskiud- armeerimisvõrk. Võrgu paanid ja jätkukohad tehakse 10 cm ülekattega. Seejärel valatakse Vetonit 3300-ga tasanduskiht. Valamise käigus tuleb segu pind laia pahtlilabidaga või ogarulliga siluda, et ei tekiks ülemineku kohtasid, kühmusid ega muid ebatasasusi. Mõne päeva möödudes pärast valamist võib põrandale parketi, PCV või muu katte paigaldada. Käsitasandussegud Need segud on mõeldud käsitsi kasutamiseks. Käsisegudega saab valada ja kujundada põranda kaldeid, kumerusi, üleminekuid ning teha põrandavalu töid. Kasutatakse pragude-
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele bakteri vastaseid omadusi. 4) võib olla eri omadustega termotundlik, helendav jne.) * Pigmendi kla...
1.3 Katuse soojajuhtivuse U- väärtuse arvutus. Tabel 3 Katuse lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise Välis 28 (mm) (W/mK) ºC ºC RH% RH% Materjal 19 -13 67 80 Sisepind Betoon 150 2 Tasanduskiht-tsementmört M5 30 1,4 Hüdroisolatsioon 0,2 - Jäik mineraalvillplaat tuulutussoontega (50kg/m3) 180 0,035 Jäik mineraalvillplaat (130kg/m3) 35 0,034 SBS rullkate 8 0,17 Välispind 1.3.1 Töö ülesanne. Leian katuse soojusjuhtivus U- väätuse millega saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi
Paksus Hoone laius pikkus kogupaksus ) Pinnase Taavi Michelson (mm) (W/mK) (sisemõõt) (sisemõõt) m liik savimöl Materjal a = 8m b = 9m 0,35m l Sisepind PVC rullkate 5 0,17 Tasanduskiht tsement 80 1,8 Põranda kipsplaat 2*13 0,21 Kile 0,1 - Kergkruus 400 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1
Laudis 50 mm 0,12 K W/m Puitlaagid 50x50 mm 0,12 K W/m Bituumen 2 mm 0,17 K W/m Betoonist tasanduskiht 50 mm 1,8 K W/m Keramsiitbetoon 300 mm 0,2 K W/m Aluskate 3 mm - K Muud andmed Seina kogupaksus w 0,45 m
1) Kattekiht põranda pealmine kiht, põrandakate 2) Vahekiht õhuke kiht, mis on kattele elastseks aluseks või seob seda allpool asuvate kihtidega. 3) Kaitsekiht kasutatakse tavaliselt hüdroisolatsiooni kaitseks mehaaniliste vigastuste vastu 4) Hüdroisolatsioon võõba või rullmaterjali kiht, mis takistab vedelike tungimist põrandakonstruktsiooni või läbi selle pinnasesse 5) Tasanduskiht allpool asuva pinnakihi tasandamiseks või põrandale kalde andmiseks 6) Soojustuskiht vajalik kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega keskkondade vahel 7) Heliisolatsioonikiht - summutab kas löögi või helimüra 8) Aluskiht jaotab põranda koormuse alusele, milleks on vahelae kandeelement või pinnas 9) Hüdroisolatsioon võõba või rullmaterjali kiht, teraskessoon vm, mis kaitseb
deformatsioonivuuk. Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (weber MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva. Seejärel hõõrutakse kruntaine põrandale laiali. Krunditud põrandale paigaldatakse klaaskiudarmeerimisvõrk. Võrgu paanid ja jätkukohad tehakse 10 cm ülekattega. Seejärel valatakse weber 3300ga tasanduskiht. Valamise käigus tuleb segu pind laia pahtlilabidaga või ogarulliga siluda, et ei tekiks üleminekukohtasid, kühmusid ega muid ebatasasusi. Mõne päeva möödudes pärast valamist võib põrandale parketi, PVC või mõne muu katte paigaldada. Kokkuvõte Enne kui asuda põrandaid tasandama, tuleb tutvuda aluspinnaga. Seejärel on vaja aluspind puhastada tolmust, rasvast ning eemaldada lahtised aluspinna tükid. Järgmiseks etapina tuleb põrand kruntida nakkedispersiooniga
3. Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ? Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen. Lisada võib loodusliku bituumenit. 4. Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse lühendatult ? Asfaltbetooni kasutatakse teekatendite kulumiskihtides, siduv- ja tasanduskihtides ning aluskihtides(kandevkihtides). Kulumiskiht – surf, siduvkiht või tasanduskiht – bin, kandevkiht – base. 5. Millised peanõuded omaduste suhtes esitatakse asfaltbetoonile, millised nõuded kuuluvad empiiriliste nõuete hulka ? Peanõuete hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne ja maksimaalne poorsus, veepüsivus kaudsete tõmbetugevuste suhte kaudu, kattuvus ja homogeensus., kulumiskindlus ning deformatsioonikindlus Empiiriliste nõuete hulka kuuluvad minimaalne sideaine sisaldus, pooride täidetuse
1:1,5 : 6 (tsement, lubi, liiv). 22. Nimetada müürimörte ja nende olulisi omadusi. SEGAMÖRT, SAVIMÖRT, TSEMENTMÖRT. 23. Kuidas toimub krohvimine? 24. Millised omadused on olulised erinevatele krohvimörtidele? Vajalik plastsus ja vee pidavus, tugevus pole oluline. 25. Nimetada dekoratiivkrohve. Pesukrohv ehk terrasiitkrohv, killustik-, raid-, pritskrohv, pritsmarmor, stukk. 1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3.TASANDUSKIHT (peeneteraline, saavutada ühtlane ja sile pind). SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse?
ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendada räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. Suuremate sillete puhul (9 ... 20 m) kasutatakse katuse kandekonstruktsioonina tihti naelutatud laudferme (elamud, masinakuurid, külmad loomalaudad). Katuslae puhul on viimase korruse lagi ja katusetarind ühendatud üheks tervikuks. Katuslagi tehakse harilikult raudbetoon- paneelidele: neile pannakse ventileeritav soojustus, sellele tehakse tasanduskiht ja kleebitakse rullmaterjalist kate. Vajalik kalle antakse soojustusega või tasanduskihiga. Puidust sarikatega viilkatuse alune mansardkorruse katuslae (kaldlae) osas tuleb ette näha 50 mm laiune tuulutusvahe katuse kattekihi ja aluskatte vahel ning aluskatte ja soojusisolatsiooni vahel, mis on kindlasti kaetud tuuletõkkega. Tuulutusvahe on tarvilik katusekatte ja aluskihi alla tekkiva kondensniiskuse väljaviimiseks ja kattealuse õhu temperatuuri hoidmiseks välisõhu temperatuuri lähedal
paneelilt, on võrdne koormusega teljel 1 F31 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt F32 = 3,51 · 2,9 · 0,5= 5,1 kN/m Kokku normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 11,7 + 5,1 = 16,8 kN/m b. vahelagi - R/B õõnespaneel 220 mm 3,22 kN/m2 - tasanduskiht 40 mm 0,03 · 24 = 0,72 kN/m2 - parkett 0,014 · 5 = 0,07 kN/m2 KOKKU: gk,vl = 4,01 kN/m2 qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² qk,vl = 4,01 kN/ m² 6400 2600 6400
Niiskustõkke lahendus sõltub pinnase niiskuse ulatusest - kas on tegemist vaid loomuliku niiskusega või surveveega : Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Ehituspaber 4. Killustik 200 mm 5. Niiskustõke 6. aluspinnas Sageli tuleb põrandad ehitada soojadena -kui oleme kestvalt kergetes jalanõudes, kus tegutsevad väikesed lapsed, ruumid, kus liigume-oleme paljajalu. 1. Põrandakate1.Põrandakate 2. Niiskustõke2. Raudbetoonplaat 3. Kaldekiht3. Niiskustõke 4. Raudbetoonplaat4. Tasanduskiht 5. Ehituspaber5. Soojustus kergkruus 59 6. Soojustus6. Aluspinnas 7. Aluspinnas 1. Põrandakate 2. Raudbetoonplaat 3. Ehituspaber 4. Soojustus 5. Killustik 6. Niiskustõke 7. Aluspinnas Põranda soojustamisekskasutatakse kergbetoone(keramsiitbetooni),vahtplaste, mineraalvillasid, aga ka elektrikütet. Soojustust tuleb kaitsta niiskumise eest. Ka
keerdtrepid(KT), umb-keerdtrepid(KU), L-trepid(L), keskpostiga keerdtrepid(K)) Terastrepid-ei ole tulekindlad, mistõttu mitmekorruseliste hoonete -katusekate, -tuulutuspilu, -kondensvee tõke, -katusekatte alus ehitamisel ei soovita kasutada(enam kasutatud väikemajades ja vähekorruselistes hoonetes) (roovitis, tasanduskiht), -tuuletõke, -soojustus, -aurutõke, Otsetrepid, trepid pöördega, keerdtrepid. Puittrepid-lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. -kandetarind (raudbetoonpaneel, puitlaudis). ~Aknad, uksed, väravad~ 1)akna ülesanne ja tüübi valikud sõltuvalt hoone funktsioonist.
a) tuulutatavad katuslaed; b) suletud katuslaed; Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil ) a) Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides. Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2. Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm 3. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 4. Tasanduskiht tsementmört M5 min 20 mm 5. Kandetarind raudbetoonpaneel või plaat Üldjuhul vahtpolüstüreenile rullmaterjale otse ei kinnitata. Vahtpolüstüreen ja bituumenrullmaterjal eraldatakse 20-30 mm paksuse mineraalvillakihiga. b) Mineraalvillsoojustusega tuulutatav tava lamekatus 37 Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2
kergkatteid. Lähtudes pinnatavate katete pikkusest, liiklussagedustest ja pindamise intervallidest ning arvestades pindamistööde mahajäämust (arvutuslikult ca 530 km, arvestades pindamiste vahelist perioodi) on perioodil 2014 -2020 pindamise vajadus aastas 1200-1500 km. Vajaduse planeerimisel on lähtutud 2012 hindadest ja järgnevaid aastaid on korrigeeritud indeksiga 1,025. Lisaks on planeeritud vahendid profiili paranduseks (tasanduskiht ja tasandusfreesimine). Konkreetsete pindamisobjektide valik toimub iga-aastaselt pärast teekatte defektide inventuuri. Inventuur viiakse läbi kevadel ning augustis-septembris koostatakse järgmise aasta objektide eelnimekiri (vt Kattega teede säilitusremondi objektide valikumetoodika). Jooksva aasta kevadel korrigeeritakse vajadusel seda nimekirja pärast 11 Defektide summa - defektide mõõtmistulemuste alusel arvutatakse igale 100 m teelõigule defektide
Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai. Kvaliteetseimate omadustega ja vähima töömahukusega on kuivsegud, mis võimaldavad seinale anda praktiliselt mistahes faktuuri: sileda, reljeefse, prits-, terrasiit-, antiik-, värvilise jm. pinna.
annaabi.ee 
