Lisan katseklaasi 0,5 ml konts. NH4OH lahust. Loksutan. Lisan 1 ml glükoosi lahust. Loksutan hoolega ja soojendan ettevaatlikult veevannis. Järeldus: Katse tulemusena sadestus hõbe katseklaasi seintele peeglina. Sellega võib järeldada, et glükoos sisaldab aldehüüdrühma avatud vormis. 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Fehlingi reaktiiv Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na- tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamine. Kasutatakse Fehlingi reaktiivi taandavate suhkrute määramisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Töö käik: Kahte katseklaasi valan mõlemasse 1 ml sahharoosi lahust. Ühte lisan 1 tilk HCl. Loksutan. Lahused on värvitu. Hoian katseklaasid 5 minuti jooksul veevannis 80-85°C juures.
O K K tekkinud hape Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na-tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 5 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2
HCl lahus läks üleni punaseks sademe hõljumisest, teine jäi siniseks, mis puhul värvus oli tingitud Fehlingi lahuste värvusest. Soojendasin katseklaase uuesti ~6 min ja HCl lisandiga katseklaasi põhja langes telliskivipunane sade, teise katseklaasi värvus, samuti sahharoosi lahusega, jäi endiselt samaks. Järeldus Fehlingi I lahus kujutab endast CuSO4 vesilahust ja Fehlingi II lahus on leeliselise K, Na- tartraadi e Seignett'i soola vesilahus. Fehlingi reaktiiv saadakse nende kahe lahuse kokkusegamisel, saadakse leeliseline vask(II)tartraatkompleks. Tekkiv Fehlingi reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega, vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taanub, andes vask(I)oksiidi, mis punase lahusena lahusest välja sadestub. Suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, mistõttu
hoolikalt ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus Kuna katseklaasi seinale tekib peegel, on glükoos taandav suhkur. 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks ehk Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkrur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, seega sahharoos positiivset reaktsiooni ei anna, küll aga annavad positiivse reaktsiooni tema hüdrolüüsi produktid
Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht. ' 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO 4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Mitte taandatava suhkru hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk
Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na- tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 9 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2
sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nimetatakse invertsuhkruks. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahus) ja 1 ml Fehlingi II lahust (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus )ning loksutasin. Lahused värvusid siniseks. Soojendasin segusid uuesti. Tulemus: Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse lisamisel muutusid mõlemad lahused siniseks, kusjuures hapestatud sahharoosi lahuse värvus oli pisut rohekam. Pärast teistkordset kuumutamist, tekkis hapestatud fruktoosi lahuses punane sade. Järeldus: Kontsentreeritud HCl lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi tunduvalt, mistõttu
taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Tulemus: Hõbe sadestus väga vähesel määral katseklaasi seintele. Vähene sadestumine võis olla tingitud sellest, et soojendamine toimus liiga kõrgel temperatuuril. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mida saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na- tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Mitte taandatava suhkru hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk
· Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis Katseklaasi pinnale tekib hõbepeegel ning keskel kollakaspruunikas hägune lahus. Seega on glükoosis aldehüüdrühm olemas ning glükoos on ka taandav suhkur, kuna taandas [Ag(NH3)2]+ RCOH + 2[Ag(NH3)2]++ 2OH? RCOOH + 2Ag + 4NH3+H2O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv (Fehlingi I lahus (CuSO4) + Fehlingi II (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust · Ühte neist lisan ka 1 tilga konts HCl-i · Loksutan · Sahharoosi hüdrolüüsiks kuumutan 5 minutit vesivannil
hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ning glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu invertsuhkruks. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis 5 minutit. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahust) ja 1 ml Fehlingi II lahust (leeliseline K, Na-tartraadi e. Seignett’i soola vesilahust) ning loksutasin. Lahused värvusid siniseks. Soojendasin segusid uuesti. Tulemus Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse lisamisel muutusid mõlemad lahused siniseks. Pärast teistkordset kuumutamist tekkis hapestatud sahharoosi lahusesse punane sade, mis aja möödudes vajus põhja. Teine katseklaas säilitas oma intensiivse sinise värvuse. Järeldus Kontsentreeritud soolhappe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi tunduvalt, mistõttu tekkisid
soojendame veevannis. Tulemus: Reaktsiooni käigus sadestus taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina, mis näitab, et meil on tegemis taandava suhkruga. Aldehüüdrühm oksüdeerus selle käigus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavaid suhkruid määratakse sageli leeliselise vask(II)-tartraatkompleks struktuur? ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Reaktsiooni skeem? Reaktsiooni skeem: Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisame ühe tilga kontsentreeritud HCl
Taandunud hõbe sadestus mingil määral katseklaasi seintele. Järeldus: ilmselt liigutati katseklaasi veevannis, sest osa hõbedast oli seintelt maha kukkunud. Kuna aga natuke peeglit tekkis, siis võib öelda, et glükoos on aldehüüdrühma sisaldav taandav suhkur. 4. Sahharoosi hürdolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv on üks levinuim taandavate suhkrute määramise reaktiiv. See saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis sadestub lahusest punase sademena välja. Suhkur oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hürdolüüsi produktid glükoos ja fruktoos.
Tulemused: Glükoosi poolatsetaalne hüdroksüülrühm taandas diammiinhõbe(I)-st metallilise hõbeda, mis sadestus katseklaasi pinnale. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli määrata taandav suhkur. Töö põhimõte seisneb aldoosi või ketoosi reageerimisel leeliselise vask(II)-tartraatkompleksiga ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vase taandudes moodustub vask(I)oksiid, mis punase sademena välja sadestub, suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 1 ml 1%-list sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin. 2) Soojendasin mõlemat lahust veevannil 5 min temperatuuril 80...85°C. 3) Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. Loksutasin.
Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe 8 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i reaktiiv - leeliseline vask(II)-tartraatkompleks, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel b) Barfoed' reaktiiv - [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] c) Molisch'I reaktiiv- -naftooli (C10H7OH) lahus alkoholis 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? Sahharoos (lauasuhkur)on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11
NB! Määrdunud katseklaasi kasutamisel, ettevaatamatul soojendamisel või reaktiivide kogustega liialdamisel tekib tumehall või must sade ja peeglit ei teki. Sellisel juhul tuleb katset korrata. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline vask(II)- tartraatkompleks ehk Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega alltoodud reaktsiooni kohaselt. Vaba aldehüüd- või ketorühma (poolatsetaalse või -ketaalse hüdroksüülrühma) toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi