1. Kartulitärklis, mis ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu. 2. Maisitärklis, mis kannatab keetmist. 3.Riisitärklis, mis on kõige väiksemate terakestega. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele, näiteks: paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt. Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt, ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid.Tärklis on söödav toiduaine ja samas ka toidulisaaine ning loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks.
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks. Etaanhape Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib atsetüülrühma. Äädikhape on toidulisaaine E260. Äädikhappe molekuli deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon. Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks.
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides
Elementaarlüli - kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. 2) Nimeta looduslikke ja sünteetilisi polümeere ja nende kasutusalasid. Looduslikud polümeerid: · Tselluloos - tselluloosist valmistatakse paberit.(Tselluloosi saadakse puulaastude kuumutamisel tugevas leeliselahuses). · Tärklis - tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus). Tärklis on söödav toiduaine (ka toidulisaaine - nt Kartulijahu) ning loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. · Kautsuk - valmistatakse autorehve (Kautsuk on tooraineks elastomeeride tootmisel, mida kasutatakse veorihmade, veealuste kaablite isolatsiooni ja golfipallide valmistamiseks). Sünteetilised polümeerid: · Teflon - teflonist valmistatakse keemiaaparatuuri, isolatsiooni, praepanni kattekiht, tihendid. (Teflonil on suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, töötemperatuur -200...260 kraadi. Ühend ei põle, on
ühendeid (nt. diketopiperasiin, aga ka metanool ja formaldehüüd). Viimased katseseeriad on näidanud, et ka mitmekordselt suuremates doosides kui reaalsed on aspartaam inimtervisele ohutu. Erandiks on siin juba sündimisel diagnoositava haruldase päriliku haiguse fenüülketonuuria haiged, kes peavad limiteerima aminohappe fenüülalaniini manustamist, mis kuulub aspartaami peptiidahela koostisse tartrasiin Tartrasiin on toidulisaaine, mida kasutatakse toitudele värvuse andmiseks. Selle E- tähis on E102. Tartrasiin on kollakas või punakas asovärv, mida kasutatakse töödeldud toidus, magustoitudes, jäätistes, marjahoidistes, maiustustes, puuviljakonservides, salatikastmetes, sinepis, marmelaadis, karastusjookides, jogurtites, kastmetes, närimiskummides, kosmeetikatoodetes, ravimite- ja vitamiinikapslites. Tartrasiinil on kahjulik mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele. See aine