PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-,
Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti Kaunistati tarbeesemeid ja levis looma stiil Säilinud on paljud metallist esemed mida kaunistavad lamedaks stiliseeritud elukad ja seal vahel oli lõpmatult väänlev paelornamentika Tänud kuulamast
Puidu kirjeldus Kadaka puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe ning omapärase meeldiva lõhnaga. Maltspuit on kitsas ja valge, lülipuit hallikaspruun. Kadakapuitu ei taha puutuda koi ega mädandada mädanik. Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. 3 Kadaka omadused Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim. Isa kadakas on sihvakama tüve ja püramiidjama võraga, kui emaskadakas. Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised ning tihti väljakujunemata tüvega. Leidub ka ühekojalisi kadakaid, kus emas- ja isasõied lahus ühel ja samal põõsal kasvavad
EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast eh...
· Vahel lüüakse tüvesse sälgud, et jalad ronimisel tuge leiaksid. KOOKOSPLAMI KASUTAMINE · Kookospalmi narmasjuured koosnevad peenikestest niidikestest, millest saab valmistada tantsuseelikuid. · Palmi tüvest saab palmipuitu, millest saab valmistada tarbeesemeid. · Lehtedes saab teha matte ja onnide katuseid. · Noori lehti süüakse salatina · Kookospähkli viljaliha sisaldab rasva ning kopra pressi jäätmed on tunnustatud jõusööt. Kookospähkli rasvast tehakse erinevaid ilutooteid (kreeme, shampoone jne)
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreeka maailikunstis oli vaasimaalil väga oluline osa. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Võtsin vaatluse alla mustafiguurilise kreeka vaasi. Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide
Metalli-ja masinatööstus. Kõrgtehnoloogilne tootmine · Eestis on juba üle saja aasta masinaid toodetud. · Masinatööstuse peamine tooraine on metall, millest tähtsam on teras, alumiinium ja vask. · Metallist valmistatakse masinaosi ja tarbeesemeid. · Üha enam kasutatakse masinatööstuses plast-ja keraamilisi materjale. · Metalli vajavad laeva-, auto-, lennuki- kui ka aparaadiehitus ja elektroonikatööstus. Kuidas ja kust saab masinatööstus metalli · Metalli sulatatakse matallimaakidest. · Euroopas kaevandatakse rauamaaki Venemaal, Ukraainas ja Põhja- Rootsis. · Enamik Euroopa maagileiukohtadest on tänaseks ammendatud või on seal kaevandamine suurte tootmiskulude pärast lõppenud.
Vana-Kreeka VAASIMAAL Vaasimal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Geomeetrilise mustriga maalid 8. sajandist eKr Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Oranmendid vaasidel paiknevad ribadena. Vaasid väga värvilised ja hoolikalt teostatud. Ornamendid
Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamiseks. Maas suurte pundardena kasvavad narmasjuured, mis koosnevad peenikestest niidikestest- nendest valmistatakse tantsuseelikuid. Kookospalmi tüvest saab palmipuitu- sellest saab valmistada erinevaid tarbeesemeid. Lehti kasutatakse mattide ja onnide katuste tegemisel, noori lehti aga süüakse salatina ja neid nimetatakse palmikapsaks.
süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut Päikesevalguses mõjuvad just süvend ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Kunsti kõrgaeg 27001000a.eKr Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end
roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega Odavamad Kõvemad Tugevamad Madalama sulamistemperatuuriga Kuumakindlamad Vastupidavamad Korrosioonikindlamad Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik Igapäevaelus kasutame palju erinevatest metallidest tarbeesemeid, ehteid, tööriistu jne, metallid ümbritsevad meid kõikjal. u k t Rauasulam- on sulam, mille põhikomponent on raud ja tavalisem lisand süsinik. Nt. potte ja panne. ä J Alumiiniumsulam- tal on suur eelis teiste ees, kuna ta on kerge . Nt. lennukitel. Vasesulam- pronks,, valgevask, messing. Pronks nt. relvade, skulptuuride, müntide ja medalite tegemisel. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org/wiki/Sulam www.miksike.ee/.../9-1-5-1.htm www.google.com
Samuti annavad võimaluse videote ning piltide tegemiseks. 2.Mobiiltelefonide kahjulikkus Selles punktis arutleksin mobiilide halbade külgede üle. Mobiiltelefonidega olles, oled alati kättesaadav- ka puhkuse ajal. On teaduslikult tõestatud, et mobiiltelefonid tekitavad laineid, mis kahjustavad inimese organismi. Kokkuvõte: Kokkuvõttes tuletaksin meelde, et mobiiltelefonid on tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa. Nad asendavad paljusid meelelahutusinstrumente ning tarbeesemeid. Mobiiltelefonidest on tehtud multifunktsionaalsed tööriistad, mida on mugav kasutada. Samas tuletaksin meelde, et olles alati kättesaadav, kaob üha enam võimalus võtta päev vabaks, et puhata.
Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast
Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux koobastes Prantsusmaal.Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Koopajooniste ja -maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ning kivist kujusid.Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutut kannatlikkust. Kiviajale järgnes pronksiaeg. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi,sest teda sai valada ja lihvida.Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid,mis kaunistati rikkaliku ornamendiga.Kaunistused koosnesid enamasti ringidest,spiraalidest,lainetest,joontest jne.Erilist tähelepanu pöörati ehetele.Need olid suured ja silmatorkavad. Säilinud on ka algelisi hauakambreid(dolmeneid)
Kasutamine Vaske kasutatakse elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks sest see on hea soojus- ja elektrijuht Vase sulamitest tuntumad on messing ja pronks Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Kasutamine Pehme metallina on vaske võimalik graveerida Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vaseaurude baasil töötab VaskBroomiumlaser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement Vask täidab lühijalgsete organismis sama ülesannet, mis inimese organismis raudki. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus
Raud (Fe) Laura Restov 10.klass Vanim raua leid on aastast 3500 ekr pärinev meteoriitrauast helmes, hiljem on leitud ka rauast amulette ja tööriistu. Rauast tehti majapidamistarbeid, sõjariistu ja relvi. Rauast relvad olid tugevamad, kui pronksist tehtud relvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla- Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed ja ehitati Eiffeli torn. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv). Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine e...
ARUTLUS Vaadatakse maksjaid, fikseeritakse nende sugu ning nendega koos viibivaid isikuid. Hinnatakse nende keskset vanust ning ostetud kauba väärtust ja tüüpi (nt. toidukaubad, alkohol, olmekaubad). Vaadetakse, kas makstakse kaardiga või sularahas. Kui makstakse sularahas, kas kontrollitakse tagasiantva raha. Kokku oli vaadetud 1078 ostjate käitumist. Kahes poodis Selveris ja Maximas külastajad ostsid peamiseslt sööke ja jooke, väga vähe oli neid, kes ostsid endale riideid või tarbeesemeid. Kui anda hinnangut ostjate välimusele ning nende staatusele, siis Selveris teevad ostud rikkamad inimesed, samuti Selveris osteti rohkem kallimaid alkoholijooke ning delikatesse. Maxima kaupluses üldiselt tehtud ostud olid rahaliselt kulukamad, inimesed ostsid rohkem, kui Selveris. Vaatluse käigus selgus, et ostusid teevad rohkem naisi keskeas. Kaks päeva fikseerisid suhteliselt sarnaseid andmeid ostjate kohta tagasiantva raha kontrollimise osas
välja, sai kiirelt jalad alla ning kasutades ära teiste riikide kaupade puudust hakkas müüma tooteid. Taani- majandus rajati põhiliselt põllumajandusele. Kuna Taani ei saanud samuti kannatada sõjas suudeti kiiresti majandus taastada. Norra- Tähtsaimaks rikkuseks oli kala ning hiljem võeti kasutusele Põhjamere nafta- ja maagaasivarud. Isalnd-Islandi aladel paiknev USA sõjaväebaas hakkas eluolu tugevasti mõjutama. Põhiliseks elatusallikaks jäi kalandus. Soome- hakkas tarbeesemeid NSV liidule müüma, kellega neil olid vägahead suhted. Soome seotus Nõukogude Liiduga peale Esimest maailmasõda - Soome põhiliseks turunud teeks oli NSV liidu turg, kuhu saatis Soome tarbeesemeid ning muid tooteid. Soome ei liitunud EU ega NATO-ga kuna kartis NSV liiduga pahuksisse minna, mille tagajärjel oleks ida piir Soomlaste jaoks kinni olnud. NSV liit tungis mitmeid kordi Soome siseasjadesse mille tõttu pidi Soome selle kohapealt silma kinni pigistama,et mitte tekitada konflikte
Merovingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu
Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene. Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal. Metsaskäimist on seostatud ka erinevaate usundite ja uskumustega. Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema? On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Leidub küllaga inimesi, kellele mets on ja jääb võõraks, ning teisi, kes aina metsas uitaksid
K.Malevits must ruut Rühmitus De Stijl lihtsuses peitub ilu saladus Funktsionalism uus arusaam inimese elukeskkonnast, esemete ja ehitiste vormid pidid lähtuma otstarbest. L.Conbusier Kunstikool Bauhaus W.Gropius Ludwig Mies van der Rohe L. MoholyNagy Abstraktne ekspressionism hoogsate pintslitõmmetega abstraktsed pildid J.Pollock F.Kline Dadaism eesmärk lüüa väikekodanik lüüa tavaelust välja sokeerimise ja absurdi teel H.Arp M.Duchamp kasutas tavalisi tarbeesemeid, kunstivõõrastest materiaalidest konstruktsioone, "L.H.O.O.Q" Saksamaal K.Schwitters 20ndatel J.Heartfieldi fotomontaazid tärkava fasismi vastu sürrealism üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, alateadlikku eneseväljendust. Tuginesid Sigmund Freudi õpetusele. Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. eesotsas A.Breton J.Miro
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst
Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga
Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna.Inimese ja looma figuuride vahele paigutati hieroglüüfe,mis seletasid ja täiendasid kujutatut.Reljeefid katsid templite seinu,sambaid ja tarbeesemeid. Tüüpiline egiptuse poos figuuridel:jalad ja pea külgvaates,õlad ja silmad otse vaates. Inimese kehaosi kujutati kõige iseloomulikumas asendis,et oleks võimalikult väljendusrikas.
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või
taimedest pessa. Ta valvab mune kogu haudumise aja. Enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis hoolikalt välja. Vaenlased Krokodillides looduslike vaenlasi praktiliselt ei ole. Küll aga on inimesed neid suurtes kogustes. Tavaliselt naha, kui ka meditsiini otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud võtta vaid farmi krokodillidelt. https://www.youtube.com/watch? v=qQMgI2UDEJU Tähtsus looduses ja inimese elus Krokodillide nahast valmistatakse tarbeesemeid. Krokodillid hävitavad ja piiravad kahjureid. Nad on toiduks nii loomadele kui ka inimestele. Huvitavaid fakte Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30º C temperatuuri juures kooruvad välja emased, temperatuuril üle 33,9º C aga isased. Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest oli 7,5 m pikk, väikseima liigi pikkus on 1,5 m. Aafrika krokodillid tapavad aasta jookusul rohkem inimesi kui muud loomad. Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta
Nimetamise funktsioonid kaasaegses tarbimisühiskonnas Tänapäeva kapitalistlik ühiskond põhineb tootmisel ja tarbimisel. Igaüks üritab midagi müüa: kas mingit teatud toodet, teadmisi või oma keha. Kuna turul on väga palju sarnaste omadustega tarbeesemeid, tekib tarbijal palju valikuvõimalusi, mistõttu tekib tootjate vahel konkurents ning oma toodet üritatakse teistest samalaadsetest kuidagi eristada ning tarbijale ahvatlevamaks muuta. Pärisnimega tähistatakse objekti, olenemata tema omadustest, üldnimega tähistatakse objekti, millel on kindlad omadused. Üheks tootjate eesmärgiks ongi luua oma tootele imidz, et see on tarbijale kõige vajalikum ning et toote pärisnimega hakatakse kutsuma üldnimetust
POPKUNST Üheks uuemaks suurtest kaasaja kunsti vooludest on popkunst 1950. aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool, mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu. Kuigi popkunst tekkis juba 1950- ndate keskel (2
Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Suurem osa rahvast tegeleb rändkarjakasvatusega, tegeldakse põllumajandusega ja karjakasvatusega. 13. Maavarade leidumine kõrbealadel. Kõrbealadelt leidub soola, nafta- ja gaasivarusi. 14. Mis kasu on kaamelist ja datlipalmist. 15. Kaamlilt saab liha, piima, nahast ja villast tehakse riideesmeid. Lisaks on ta liiklusvahend. Datlipalm annab peaaegu kõike,mis eluks vajalik: toitu, puidust saab varjualuse ehitada ja tarbeesemeid, suured lehed lähevad taimesöödaks. 16. Mõisted. Oaas - vähese taimkattega rohelisemad alad Vadi sügavad orud Luide pinnavorm Beduiin kõrbeelanik Sukulendid Vett säilitavad taimed(nt kaktus) Kõrbestumine Kõrbealade laienemine Soolak Kuiv madal nõgu Busmanid kõrbe põliselanik Efemeerid Taim 17. Kontuurkaardi täitmine atlasega,
H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom J. C. Horner ning junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali Nuku Hiva saare polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nihvide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade, eluviisi kohta. Peale etnograafiliset kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti suur kollektsioon relvi, tööriistu, tarbeesemeid, ehteid jm. Suurt tähtsust omasid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ning tihedust, hoovusi jms., millega pandi alus uuele teadusharule okeanograafiale. Teaduslikuks saavutuseks tuleb lugeda reisil tehtud kaardistusi, mis võimaldas varasematel kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 uut väina, neeme, lahte või vulkaani. Vastupidiselt enamikele suurtele 18
Siis omandas dada raevuka propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. John Heartfield (1891-1968) Adolf - supermees. 1932. Duchamp kasutas sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisale pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Marcel Duchamp(1887-1968) L.H.O.O.Q. 1919. Hans Arp(1886-1966) Inimkonkretsioon. 1933. Dada kunstnikud, näiteks Hans Arp eelistasid kollaaze
KASUTAMINE ,,Vaevalt küll leiame kookospalmi küljest osakese, mida Lõunamere saarte elanikud kasutada ei saaks. Kirjeldada kõiki neid hüvesid, millega looja seda puud on õnnistanud, võrduks hümniga, mida me tema auks laulame" · Maas suurte pundardena kavavad narmasjuured koosnevad peenikestest niidikestest, millest saab valmistada tantsuseelikuid. · Palmi tüvest saab palmipuitu, millest saab valmistada mitmesuguseid tarbeesemeid. Arvestama peab aga sellega, et palmi tüvi ei koosne ühesuguse kvaliteediga puidust. Tüve välimistes osades on üsna tihe ja tugev puit, kuid tüve keskosa puidu kvaliteet on tunduvalt halvem. · Kookospalmi lehtesid on kasutatud mattide ja onnide katuste tegemisel. Noori lehti süüakse salatina, neid nimetatakse ka palmikapsaks.
Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Tänapäeva kiires ühiskonnas on leiutatud tarbeese nimega arvuti. See on muutunud meie igapäevases elus üheks kõige mõjukamaks tarbeesemeks. Ilma arvutita ei kujuta praegusel ajastul ükski inimene enda elu ette. Tänu arvutile ja internetile suudame teha kõik oma toimingud mitu korda kiiremini, kui kümned aastad tagasi. Kui meil on soov osta tarbeesemeid, siis ei pea minema selleks eraldi poodi. Selleks piisab arvutist, internetist ning mõningatest interneti lehekülgedest. Sa võid ehitada ka terve maja interneti kaudu. Enamusel meie jaoks on arvuti kui töövahend. Suhtleme inimestega ning ajame äri. Noorte seas on arvuti ja internet siiski suhtlemiseks. Umbes nelikümmend aastat tagasi olid hoopis teistsugused ajad kui nüüd. Sellel ajal ei teadnud keegi midagi mobiilidest ja veel vähem internetist. Noorte elu kulges hoopis teistmoodi
kool Ürgaeg nimi klass Juhendaja: nimi 2008/2009 Sissejuhatus Esimesi kujutusi, mida peetakse kunstiks arvatakse olevat paleoliitikumi perioodil e. 40000- 12000 aastat e.m.a. Inimesed hakkasid esmasena kaunistama oma igapäevaseid tarbeesemeid kivist tööriistu ja savinõusid, arvatakse, et kunst oli kui mäng või, et kunst tekkis tolleaegse usundi pärast. Viimast just seetõttu, kuna ürgaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et kui joonistada noolega haavatud jahiloom koopa seintele ja lagedele või kivisse siis pärast jahil toimub sama. Need tehti koopa kõige pimadamatesse kohtadesse, kus need ei saanud kindlasti olla lihtsalt silmailuks. Uurimustöös selgitan ürgaja- ja tänapäeva kunsti sarnasusi ja kuidas
Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases
võideldi iganenud eksamite süsteemi vastu. Algas Hiina kultuurielu aeglane moderniseerimine. 1961. aastal avati diplomaatide kool. 1898. aastal pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas. Hakkasid ilmuma esimesed uut laadi ajalehed ja ajakirjad, Euroopa keelest tõlgiti rohkesti ilukirjandust, õpikuid jm. Tuli kasutusele kirjakeel baihua. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud ja emailitud tarbeesemeid, siidimaali jm. Hiina ühiskondlik ja kultuuriline emantsipatsioon jätkus aeglaselt.
Kahjuks on nende osakaal väga väike. Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega
Kust algab kodu? Pealiskaudsel käsitlusel on kodu koht, kus inimene puhkab ning hoiab oma tarbeesemeid. Teisalt võib väita ,et kodu algab oma maast, vallast, linnast, külast, majast või hoopis millestki muust. Kodu, mis peaks iga inimese jaoks olema turvaline ja mõnus paik, algab sealt, kus on tema sünnimaa. Sündides ning pärast seda samasse riiki elama jäädes, õpime tundma selle riigi keelt, elukorraldust ning kultuuri. See saab meile kalliks ning südamelähedaseks. Kuigi me ei saa valida,
teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. - Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta. Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tollest ajast on pärit ka (kr.k. mega+lithos = "suur kivi") Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal. (ornament) (stonehenge) Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid ( paremal) olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim
Laevast visati välja suured kotid väetist, et laev tõuseks. Jäi siiski kinni. Laevast kutsuti kohale saksa päästelaev, kes viis laevas viibijad ja väärisesemed minema. Laevavrakk jäi merele. Kohalikud võtsid meres olevad kotid ning valasid tühjaks, kuna sisul polnud nende jaoks väärtust. Päev või paar hiljem läks Pikasääre Sander poegadega laevale, et tarbeesemeid endale saada. Pikasääre õuele sõitsid kaks rannavahi mundris meest, kes otsisid laevalt varastatud esemeid. Pikasääre Sander ning ka teised selle ranna mehed läksid kohtu ette. Leiti lepitus, et igaüks peab 11 krooni maksma. Kohe ei maksnud keegi. Pikasääre Sandrit vaevas õiglustunne, mistõttu viis kõik varastatud esemed kodust välja ning müüs maha ja saadud raha viis konstaabli kätte(kuigi
· 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine.
parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike . Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Loodus on ka maailma osa.Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusosa, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada.Kui inimene ainult mõtleks kui metsasid üldse enam ei oleks ,mis siis saaks ? Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu
pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja
Kunstnikud kujutasid inimesi tihti nn egiptuse poosis, kus inimese jalad ja pea olid külgvaates ning ülakeha ja silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati vaid mõne üksiku taimemotiiviga. Reljeefikunst Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst, mis jagunes madal- ja süvendreljeefiks. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Uskumused Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Vanad egiptlased uskusid, et pärast inimese surma elab inimese hing edasi ja tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püüti surnukehi hoolikalt säilitada, need palsameeriti ja maeti kindlatesse hauaehitistesse. Et surnu saaks ka hauatagust elu nautida, pandi talle hauda kaasa tarbeesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks, kui surnukeha peaks hävima, tehti
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale valitakse endale töökohtki palga järgi, jättes kõrvale asjaolu, kas töö üldse meeldibki. Nii ongi
Majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. Kiyomizu 6.päev Kyoto-Osaka-Nara Hommikusöök, tunnine bussisõit Osakasse. Osaka keisripalee külastus, mis on küll rekonstruktsioon ,kuid tõetruu. Paleed ümbritseb ilus aed, mis kevaditi on täis roosasid kirsiõisi. Huvikorral mitmete muusemide külastamise võimalus, nagu näiteks ajaloo, teaduse vms. Programmis on vabaõhumuuseumi külastus, kus on tradiotsioonlised jaapani talud ja tarbeesemeid mitme sajandi eest. Vaba aeg. Õhtul bussisõit Narasse, kus ka majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. 7.päev Nara Hommikusöök. Terve päev Naras erinevates kuulsatestemplites ja vaba aeg linna peal. Õhtusöök ja majutus samas hotellis. Nara 8.päev Nara-Fuji Hommikusöök. Poolepäevane bussisõit jaapanlaste kõige pühama mäe Fuji juurde. Fuji mäe ekskursioon- vaateplatform ja rahvuspargi külastus, kus näidatakse
Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too
paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning vahele pandi ka hieroglüüfe, et need täiendaksid kujutatut. Reljeefikunst Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Pinnakunst Egiptuse ehitisi katsid värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef oli väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaaliga pinnakunstiks. Portreekunst Portreekunsti vallas on tuntuimaks egiptuse skulptuuri kaunim naiseportree Nofretete pea. Hieroglüüfid
Liustikusetetest tekkisi ka palju künkaid, kuhu tekkisid meie esimesed kindlustatud asulad ehk linnused.Näiteks mandri-Eestis Otepää maalinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ja Saaremaal Kaarma ja Valjala maalinnad. Nii et järelikult just tänu jääajale sai alhuse küll pigem algne kuid sellegipoolest väga tähtis ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Jääaeg tõi endaga kaasa palju kive ja rändrahne. Inimesed hakkasid valmistama tööriistu ja tarbeesemeid algul kivist. Samuti tegeleti ka küttimisega, mille saadused kasutati ära mitmeti. Toiduained säilitati kuivatamise teel ning küttimisest saadud luud olid toormaterjaliks kalapüügivahenditele nagu näiteks harpuunid jms. Hakati kasutama ka tulikivi, mille kvaliteet aja jooksul vähenes ning hakati siiski kasutama muid materjale. iustik , mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal
Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr. Vahemeremaades. Umbes 1300 a. eKr. hakati VäikeAasias tootma rauda. Raud tõrjus nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Suurenes kaubavahetus. Metallide kasutuselevõtuga tekkis eraomand, nõrgenesid
annaabi.ee 
