§ 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
2 Üürnikul on kohustus: 4.2.1 tasuma igakuiselt üüri vastavalt lepingutingimustele; 4.2.2 hoidma eluruumis puhtust ning korda ja koristama ühiskasutatavaid ruume vastavalt graafikule 4.2.3 pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse- ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest. 4.2.4 hüvitama tema või temaga koos elavate isikute poolt eluruumis või nendes asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahju; 4.2.5 VÕS §282. Üürniku teatamiskohustus 4.2.6 VÕS §283. Üürniku talumiskohustus 4.3 Üürileandjal on õigus: 4.3.1 kontrollida lepingutingimuste täitmist; 4.3.2 leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik ei kasuta asja hoolikalt või ei arvesta korduvalt teiste majaelanike huvidega või rikub jämedalt lepingu tingimusi. Samuti juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval või võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvat üüri või kõrvalkulude summat. 4
Lisaks seondub eenimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte. Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte. Kaasus 1 Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab, et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit. § 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist. AGA
üüri ega kandma kõrvalkulusid aja eest, mil ta ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada üüritud asja. Üüri hoiustamise õigus s.t et üürnik ei tasu üürileandjale üüri, mille saamiseks üürileandja õigustatud oleks. Samas ei jäta üürnik üüri mitte maksmata, vaid hoiustab selle notari juures. Kui üürileandja teostab asja parendusi ja muudatusi, siis tekib küsimus kas üürnik peab vastavaid mõjutusi taluma. Kui need mõjutused on vajalikud, siis lasub üürnikul talumiskohustus. Ja need mõjutused peavad olema vajalikud: 1. Asja säilitamiseks 2. Puuduste kõrvaldamiseks 3. Kahju ärahoidmiseks 4. Kahju tagajärgede kõrvaldamiseks Üürnik peab taluma ka seda, kui üürileandja asja üle vaatab kuhul kui ülevaatamine on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Üürnik peab asja parendusi ja muudatusi taluma üksnes juhul kui tööd ega mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad
(a)Hüpotees: Kas elumaja omanik E saab nõuda sigala pidamise lõpetamist AÕS § 89 lg 1 alusel. EELDUSED: 1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik? (+)- kaasuse tekstis öeldud. 1.1 Kas esineb omandiõiguse rikkumine? (+) - jah, elanikud esitavad kaebusi, mis viitab rikkumisele + objektiivselt mõõdetav. 1.2 Kas nõue esitatakse rikkuja suhtes? (+) - jah, B on rikkumise põhjustanud isik. 1.3 Kas E-l puudub talumiskohustus? (- ei puudu) - AÕS § 143 lg 1 on erandiks ehk antud juhul on tegemist lõhnaga ning E-l pole võimalik nõuda lõhna kõrvaldamist. 1.3.1. Kas esineb E omandiõiguse rikkumine? (+) 1.3.2. Kas see kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist (kahjustamine -> kaebused)? (+) - on oht, et üürnikud ütlevad üürilepingu üles ning E ei saa elamu eesmärgipäraselt kasutada. 1.4. Kas saab kõrvaldamist majanduslikult eeldada? (+) - AÕS § 143 lg 2 1.4.1.
Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007] (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. Kinnisasjal saab olla 1 omanik. 53 prgh. § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kui asi oluliselt muutub,siis me loeme seda asja oluliseks osaks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis
Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. 219. Mis ei ole kinnisasja osa? Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 220. Mitu omanikku saab olla kinnisasjal? Üks 221. Mis juhtub asjaõiguse lõppemisel maale jäänud ehitisega? Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks 222. Seleta § 54 (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud on kinnisasja osa. 223. Mis on asja oluline osa?
§ 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehk, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud on kinnisasja osa. Par 51. Asendatav asi § 51. Asendatav asi muld,vesi,raha (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel
soojasõlmed, kütteseadmed, elektrijuhtmed, kinniasja maapinna moodustus Näivosa: 1) kinnisasjaga või ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad, isegi kui ühendust tuleks lugeda püsivaks (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee, mööduv elektriliin) TsÜS 54 lg2 ja 55 2) maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püstitatud asjaõiguse alusel 3) tehnovõrk või- rajatis, mille suhtes kehtib seadusest ttulenev talumiskohustus TsÜS 54 Mõtteline osa – mingi asja saab mõtteliselt tükkideks jagada ja igal tükil on erinev omanik TsÜS 56 päraldis – vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu TsÜS 58: kinnisvaraga seotud dokumendid, kaardid ja plaanid TsÜS 58 Asjade kogum – mitmest iseseisvast asjast koosneb kogum, mis teenib ühtest majanduslikku
§ 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007] (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehk, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud on kinnisasja osa. Par 51. Asendatav asi § 51. Asendatav asi muld,vesi,raha
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole samuti kinnisasja osa. Alles asjaõiguse (nt hoonestusõigus) lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (tellised, aknad, uksed jt). Seni kuni ehitisele pole nt küttesüsteemi paigaldatud ning see seisab ehitusplatsil montaazi ootel, ei ole tegemist ehitise olulise osaga
§ 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega ning läheb ka teisele isikule üle kinnistusraamatu kande kaudu. Kinnisomandit saab käsutada (asja võõrandada ja koormata) alles peale kinnistusraamatusse sissekandmist. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
kuid asjal lasuvad sellised puudused, mis ei lase asja kasutada täielikult. VÕS § 276 lg 1 tulenevalt peab üürileandja tagama üleantud asja vastavuse kokkulepitud lepingutingimustele ehk üürileandja on kohustatud hoidma asi lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks võimaldavas seisundis. See tähendab üürileandjale kohustust kõrvaldada omal kulul kõik puudused. Üürnikul lasub üürileandja poolse asjale tehtavate parenduste ja muude tööde talumiskohustus, kui mõjutused on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks tulenevalt VÕS § 283 lg 1. Üürnik peab lubama ka üürileandjal asja üle vaadata, kui ülevaatamine on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Seejuures peab üürileandja õigeaegselt üürnikule teada andma tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning mõjutuste tegemisel arvestama üürniku huve.
Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist? a) Hüpotees: Kas E võiks nõuda sigade pidamise lõpetamist AÕS § 89 alusel? 1. E on omanik (+) Omandiõiguse definitsioon. Kui kaasuse tekstis pole mainitud, siis muid omandi tekkimise võimalusi ei ole tarvidust kontrollida. Omaniku õigus on kasutada oma omandit. 2. Omandiõigust rikutakse. Ei saa elamut kasutada. (+) 3. Nõue esitatakse rikkuja (B) suhtes (+) 4. Talumiskohustus puudub, § 143 lg 1 (-) 4.1 Mõjutus lõhn (+) 4.1.1 oluline kinnisasja kasutamise kahjustamine (+) 4.1.2 või vastuolu keskkonnanõuetega (-) 4.2 Kas mõjutuste kõrvaldamist saab sigalapidajalt B majanduslikult eeldada (-) § 143 lg 2 - kas on majanduslikult otsatarbekas nõuda nt koli sigadega minema või tapa nad ära. Tõenäoliselt mitte, sest see kahjustaks oluliselt B-d. 5. Kordumine + Tulemus: E ei saa B-lt nõuda sigalapidamise lõpetamist. Saab nõuda kahju hüvitamist.
Seega ei saa ainuüksi teiste isikute huvid omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda AÕS § 89 kolmanda lause mõttes. o Ei saa ainuüksi teiste isikute huvid omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda. Omanik ei pea siin osas taluma niisugust asja. Talumiskohustus võiks tuleneda kasutuskorrast. Kõik peab olema heas usus - § 78. Riigikohtu otsus 2-18-13306, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-19 o Asjaolud: hagi kaasomandi lõpetamiseks ja 64 000€ suuruse hüvitise maksmiseks. Asi jääks kostja ainuomandisse. Ühishüpoteek maja laenuks (279 800 jääk 207 000) + teise järjekoha hüpoteek Midas 13/67 Capital OÜ kasuks (75 000)
remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikud abirajatised nagu alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Kuna soojussõlm on torudest ja seadmetest koosneva süsteemina käsitatav tehnorajatisena, siis võib kinnisasjal asuda teisele isikule kuuluv tehnorajatis, mida kinnisasja omanik peab seaduses sätestatud juhtudel taluma. Siiski ei saa kinnisasjal asuv tehnorajatis kuuluda teisele isikule üksnes seetõttu, et see on tehnilises mõttes tehnorajatis. Tehnorajatise talumiskohustus tuleneb AÕS §-dest 158 ja 1581. AÕS § 158 lg 1 varasema redaktsiooni järgi võis võõral kinnisasjal asuda teisele isikule kuuluv tehnorajatis, kui see on vajalik muul põhjusel kui koormatava kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. See põhimõte tuleneb selgelt alates 26. märtsist 2007 kehtiva AÕS § 1581 lg- st 1, mille järgi peab kinnisasja omanik taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja
annaabi.ee 
