Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik
lütseumid. Balti mõisnikud mõistsid, et senine Sõjaväereform: Ukrainas talupoegade olukord on neile sõjaväeasundused(väeteenistus+põllu- kahjulik. harimine), renge elu ja rasked töönormid tegid talup.elu põrguks. Alla käis haridus, 1802.a esimene talurahvaseadus vaimuelu. ,,Iggaüks.....": vallasvara, talukohtade põline kasutamisõigus Aleksander I pärast Napoleoni võitu kui koormised ja maksud korras. 1812, hakkas reformidest väsima, tagurlus. 1804.a- määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised, piirati kodukariõigust(kaotati 1865). 1816 Eestimaa, 1819 Liivimaal
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson)
eluruumid-nooremapoolse rahvastiku sisseränne-kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine; linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal-„kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad 2. 1990 ja hiljem. Põhjused: töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud -> noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine, sisserände puudumine; kõrged kommunaalkulud linnades -> tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis. Teenuse kättesaadavuse halvenemine (rahvastikuvähenemine, ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem); kõrged kommunaalkulud (pooltühjad palju-korterilised elamud, kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid); ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu); sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad
,,kannatajaks" väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad o 2. etapp: Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD palju noori kõrge väljarändajate % Kõrged kommunaalkulud linnades tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades VÄIKESED ja VANEMAEALISE RAHVASTIKUGA KÜLAD juba väike sisseränne mõjutab rahvaarvu, vanem rahvastik külades enamasti paikne Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis o Teenuse kättesaadavuse halvenemine; Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; o Kõrged kommunaalkulud;
veeb Maanõukogu vanematekogu otsusega, mõeldud iseseisvuse väljakuulutamiseks ning tegutsemiseks erakorralistes oludes, oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik) Iseseisvusmanifest – „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tekst mille koostasid J. Kukk ja F.Peterson Eesti rahvale ette lugemiseks Maareform – viidi läbi vabadussõja ajal, toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa ning uute talukohtade loomine EV põhiseadused – esimene EV põhiseadus 1920, mille võttis vastu Asutav Kogu – puudus riigipea, põhiõigused ja vabadused olid tagatud. Selle nõrgaks küljeks oli vähene tasakaalustatus võimude vahe, Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle, mille tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, need
vajadustele maa-asustuse kontsentratsioon. MEHHANISM: uued eluruumid nooremapoolse rahvastiku sisseränne kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine. · 2 etapp: Töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD palju noori kõrge väljarändajate %. Kõrged kommunaalkulud linnades tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine; Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud; Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisuse kadumine
· hariti üles uusi maid · võeti kasutusele kunstväetisi muretseti uusi põllutöömasinaid · erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus. Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus: · mõisnikele 58 % ja · talurahvale 42 % maafondist Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis. Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai piimakarjanduse areng. 1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas ühistegevust. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis. 1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts 1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts. Oluline koht oli karja kontrollühingutel
alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. Laenude kunstlikuks tõstmiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. 24. Maareform (10. okt. 1919.a.), selle eripära ja puudus Maareformi käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. Sundvõõrandatud maa-aladest loodi ca 56 000 uut väikest talundit. 10. oktoobri 1919. aasta seadusega sundvõõrandati 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist. Kolmekümnendate aastate alguseks oli maareform põhiliselt lõppenud. Talude üldarvu kasv aeglustus. Neid ostsid 50%-lise kursiga nominaalväärtusest inimesed, kes tasusid riigile maa ostuvõlga (ja teisi võlgu). Eesti talude parimaks arengujärguks olid aastad 19251939. Parim seetõttu, et talud vabanesid
kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 52) Eesti- ja Liivimaa 1849/1856 talurahva seaduste põhisisu? 1849- Talude järk-järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid). 53) 1919. a maaseadus Eesti Vabariigis? Selle põhisisu? Selle käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 54) Eesti Vabariigi maareformi põhijooned kahe maailmasõja vahel? Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu
11. sajandil Prantsusmaal ka isikud, keda võiks nimetada pärisorjadeks. Talupoja-pärisorja-orja piirid ähmased. Alates 12. sajandist hakatakse rääkima tüüpilisest pärisorjuslikust Prantsusmaast. Õiguslikud piirangud. Chevage peataha., Block pidast üheks peamiseks pärisorjuse tunnuseks pearaha. Kas fikseeritud või maavaldaja omavoli. Kuni 18. sajandini oli chevage peamine maksuliik, mida härrad pärisorjadelt kogusid. Taille ehk lõikama maks, mida koguti talukohtade pealt nagu talurent. 11.-12. sajandil pigem härraste omavoli, kui määratud kriteeriumid. Alates 12. sajandi lõpust 13. sajandi algusest ei peetud õigeks, et härra nõuab rohkem kui talukohtvõimeline maksma (ka kohtulikult). 14. sajandi lõpust on taillest saanud riigimaks. 1439 seadustasid gennnaalst taille. 15. sajandi peamine kroonu maks. Kui ori ostis end vabaks jäi taille tihti püsima. Formariage päriorja abielukeeld kahe erineva maavalduse vahel
Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Raha- ja maareform- *2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark 1919. aasta *maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine Detsembrimäss- oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Suur majanduskriis- Vapsid- olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. Pätsi riigipööre- 12. märtsil 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata, lasti vangistada mitusada
2. uuele põhikirjale mittevastavad(B-liik), jäid eesti Panka Eesti Vabariigi vatutusel 3. põhikirjale vastavad(C-liik) Iseseisvumise algul kasutati krediiti eelarvest näiteks riikliku põlevkivi ja turbatööstuse asutamiseks,koolimajade ehitamiseks, linnaelanike küttekriisi lahendamiseks. Maareform(10.okt 1919), selle eripära ja miinus 10. oktoobril 1919. a. võttis Asutav Kogu vastu Maaseaduse. Alustati maade väljajagamist uute talukohtade loomiseks. Enne maareformi oli: · suurpõllumajandus mõisate ja · väikepõllumajandus talude näol. Pärast maareformi kujundati põllumajandus ümber talumajandussüsteemile. Võõrandatud maade jaotust üksikute maaomandusvormide alusel kajastab järgmine tabel. Eesti maareformi eesmärgiks oli elujõuliste peretöötalundite kujunemine. Eesti maaareformi eripäraks oli, et ei püütud määrata väljaantavate talude hulka ega suurust, mida püüdsid teha kõik
12-13 saj allikates esineb kategooria natiiri ( lad k neifs)/neiffy on vaieldav küsimus. Sõna näitab, et osutatakse sünnipärasusele. Tegemist sunnismaistega. Osa arvab, et olid sünnismaised pärisorjad, teised aga, et tegu oli pärisorjade järeltulijad, sünnipäraselt personaalses sõltuvuses maahärras, mitte talukoha järgi. Hilisemad allikad neifse enam ei kajasta. Mitte kõik UK tp ei olnud pärisorjad, enamik olid väikeste talukohtade pidajad, kuid olid need, kes pidasid talu villenaazi tingimustes ning teised, kes olid vabad rentnikud. Suhe 3/5, kolme 3 mittevaba kohta tuli 2 vaba talupoega ( 13saj). Piirkonniti võis olla suhtarv siiski vastupidine/ erinev. Tp hulgas oli ka maata tp, reeglina pärisorjuse järgsed järeltulijad olid pärisorjad ilma maata, kuhu omanik võis ise neid elama panna. 13 saj iseloomustab UK suur maa defitsiit, isegi vabad tp on nõustunud 13 saj võtnud
kalastuse jällegi mõisnike meelevalla alla. Veel 1860. a. paiku oli suurkalastus Eesti randades venelaste käes, 1890. aastail olid juhtpositsioonil eestlased, kuigi kalastus jäi enamasti ka siis kõrvaltegevuseks. Kellel vähegi võimalust, haris põldu. Kui varem enamik kalasaagist, mis oma tarbest üle jäi, vahetati sisemaa talupoegadega vilja vastu, siis 19. sajandi lõpus hakati kala raha eest müüma. Rahavajadus oli suurenenud raharendile üleminekuga ja talukohtade päriseksostmisega. Sellega seoses võib 19. sajandi viimasel veerandil rääkida juba elukutselistest kaluritest. Võrgukudumine Kuni 19. sajandi lõpuni kooti kalavõrgud käsitsi. Võrguniidi ketrasid naised, võrku kudusid kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed. Kooti võrgunõela ehk uiga (piirits, käba), mis oli 10-20 cm pikkune õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist võrgukudumisriist. Ui abil kooti ka vöid. Võrgusilmade suurus kujundati kaladi ümber
Eestimaal võetakse vastav seadus vastu 25. märtsil 1868. aastal. Üks oluline muudatus tuleb veel: 1868. aastal võetakse vastu ka vallakogukonna seadus. 1866. aasta vallarefomiga: vald kui selline vabastatakse mõisa mõju alt. Seatakse ümber ka valla organid: tähtsaimaks saab valla täiskogu, mille moodustavad kõik selle piirkonna täisealised meeskodanikud. Samas nende hulgas tuleb ka diferentseerimine vastavalt sellele, millise positsiooniga üks või teine mees oli: taluperemehed, talukohtade rentnikud ja edasi mõisa sulased, talusulased ja kõige viimasena popsid. Tähtsamaks kollektiivseks organiks on kogukonna koosolek, kus valitakse selle kogukonna ametnikkond. Neid valla ametnikke tohivad valida ainult taluperemehed. Teised, allapoole jäävad grupid annavad iga kümne mehe kohta ühe esindaja. Vallavanem, tema abid, valla kohtumehed ja valla volimehed. Tänu sellele, et valimiskord oli üles ehitatud pärisperemeestele, siis kõik need ametid
annaabi.ee 
