1. Allika liik 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse näol on tegemist Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadusega, mis muutis ja täpsustas talurahva õigusi ja kohustusi. Eestimaa talurahvaseaduse eelnõu töötas rüütelkond välja juba 1811. aastal, kuid kinnitati alles 23. mail 1816. aastal Peterburis keiser Aleksander I poolt. Avalikult kuulutati uus talurahvaseadus välja Tallinnas järgmise aasta jaanuaris.1 Eestimaa talurahvaseadus avaldati kahes osas. Esimene – „Eestimaa Tallorahwa Seädmissed“ – sisaldas määrusi uue seaduse järkjärgulise teostamise kohta ning teine – „Eestimaa Tallorahwa Kässo-Ramat“ – käsitles talurahvaseisuse kogukondlikku, politsei- ja kohtukorraldust ning eraõigust.2 1816. aasta talurahvaseadus on koos 1802. aastal kehtestatud regulatiiviga kolmas Eestimaal kehtestatud talurahvaseadus. Sellele eelnenud, 1804. aastal vastuvõetud talurahvaseaduses esinesid olulised puudused. Veel enne kui 1804
1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees. 1863 uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne. 1865 Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine. 1869 alustati Balti raudtee ehitust. Tartus toimus I üldlaulupidu. 1878 ilmus esimene Sakala, väljaandjaks Carl Robert Jakobson. ISIKUD Karl XI Karl XII Gustav II Adolf
ning loomaravitsemise õpetused. Osa Willmanni jutte sai rahva hulgas niivõrd tuntuks, et neid on hiljem rahvajuttudena üles kirjutatud. Suurt populaarsust põhjustas asjaolu, et teos oli huvitav ja rahvalik. Keila praosti Otto Reinhold von Holtzi peeti heaks eesti keele tundjaks ja talle usaldati seaduste eesti keelde tõlkimine. Laiemalt tuntud on O. R. von Holtz aga eelkõige oma 1817. a ilmunud ainsa ilukirjandusliku, enam kui 200-leheküljelise teosega ,,Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse" ja "Süddame Juhhatamisseks". Juttude tegevus toimub Eestis, palad on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus on enam manitsust ja moraali kui sündmustikku. Siiski avaldavad raamatus muljet looduskirjeldused, ainulaadsed tolleaegses eesti ilukirjanduses. Esimene algupärane eestikeelne juturaamat on, Püha pastori, hilisema Kuressaare
Rüütelkonnalt nõuti radikaalsemaid muudatusi. 9 Vahtre S. Laur M. Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Lk-d 203211 7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1804. aasta veebruari ja märtsi kuus toimusid Eestimaa rüütelkonna maapäevad. Otsustati vastu võtta kas uut dokumenti : ,,Eestimaa Tallorahwa Seädus" ning ,,Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-raamat" 10. Esimene neist fikseeris koormised talupoegadele ehk teoorjust, teine aga kajastas talupoegade isiklikke õigusi ning vallakohtute tegevust. Kohtu ülesandeks oli järelvalve pidamine talupoegade tegevuse üle, see tähendas seda, et talupojad maksaksid mõisnikele õigeaegselt koormisi, et talumajapidamine ja suhted naabritega korras oleksid. Talupoegadevaheliste tülide lahendamine jäi samuti vallakohuste ülesandeks
tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi- Ramat” (1790), mis on mugandatud saksakeelsest talupoegadele mõeldud abiraamatust. ● F. W. von Willmann - Juttud ja teggud” sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse. ● , O. R. von Holtz - Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Ludwig Christoph Heinrich Hölty luulet. ● J. W. L von Luce - 1788. aastal ilmus temalt „Juhhataja Piibli ramato sisse” ning 1807. aastal „Sarema Jutto ramat” (I osa), sama raamatu II osa ilmus 1812
18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal. Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb
ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse. · ,,Marahwa Näddala-Leht" (18211823, 1825) talupoja entsüklopeedia. Väldib poliitilisi küsimusi. · ,,Marahwa kalender" (18231826), valgustuslikud lisad. · Toimetas 18241826 ,,Tallorahwa kuulutajat", kuhu tõlkis ametlikke teadaandeid. Kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele. · Avaldas ,,Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jms. · ,,Päts" 1821 · Mõistis hukka Petersoni luule luulevorm polnud esteetiline. Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule). Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? · 1838. · 1839
, (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK 1314Jürjo, V. (1998) Kodutu kogudus Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu, Tartu; Levileht 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus Märkimisväärt on ka fakt, et Maarja kirikus toimus esimese üldlaulupeo peaproov 1969. aasta 17. juunil Maarja koguduse õpetaja praost A.H. Willigerode juhtimisel, kes oli tuntud kirikulaulude loojana, ajalehe toimetajana (,,Tallorahwa Postimees"), pasunakooride toetajana ja esimese Eesti üldlaulupeo korraldustomkonna presidendina.15 1862. aastal tehti kirikus suurem remont ja ümberehitus. Pandi üles ka uued kellad ja uus kantsel. 1890. aastal ehitati kuulsa orelifirma Saueri poolt uus ore. 1889. aastal telliti kiriku jaoks uus altarimaal tuntud baltisaksa kunstnikult Julie Emilie Wilhelmine Hagen- Schwarzilt. Maalil oli kujutatud Kristust ristil ja risti all Maarjat, Johannest ja Maarja Magdaleenat
Kirjamehena alustas Oldekop 1790. aastatel, koostas Grenziuse esimesed Eesti-Ma Rahwa Kalendrid (1796, 1797), kirjutas päris palju luuletusi, mida samuti ilmus kalendrites. 1806 a märtsist alates andis koos Kanepi pastori Johann Philipp von Rothiga välja esimest eestikeelset nädalalehte Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Selle sisuline töö oligi rohkem Oldekopi õlgadel. 1824 toimetas Oldekop viis numbrit ametlikke teadaandeid sisaldavat Kulutamisse Lehte (seda jätkas Masingu Tallorahwa Kulutaja). Tõenäoliselt polnud Oldekopil majanduslikke võimalusi Kuulutamise Lehe tegemist jätkata. Oldekop tõlkis Lõuna-Eesti murdesse 1819. a talurahvaseaduse. Varasem ajakirjanik Eestis Johann Philipp von Roth 1754-1818 Esivanemad pärinesid Austriast. Vanaisa tuli Baltikumi, kui Austrias protestante taga kiusama hakati. Rothi isa oli Pärnus maakonna rentmeister. Johann Philipp von Roth sündis Pärnus 13. novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis
soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine sündis laenatud ja luuletatud materjalist ning saksa keeles. Eesti rahvas kuulis „oma” laulujumalast esimest korda ajalehest: 1858. aastal kirjutas Vanemuisest jt. ebajumalatest Tallorahwa Postimees (nr. 37) ja 1866. aastal avaldas Perno Postimees (nr.3, 24, 25) ümberjutustuse Faehlmanni müütidest.Vanemuise nimi kõlas ka „Kalevipojas”, kuid isegi selle nn. rahvaväljaande (1862) levik jäi tagasihoidlikuks. Suurem mõju oli koorilaulul, eriti Vanemuise lauluseltsil, mis asutati 1865. aasta jaanipäeval Taaralinnas Tartus. 1866. aasta saksa laulupeol Tallinnas, millest võtsid osa ka eesti koorid eesti lauludega, istus kostümeeritud
aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Otto Reinhold von Holtz (2. mai 1757 Keila 10. mai 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees. Õppis 17741778 Greifszwaldi ja Tübingeni ülikoolis teoloogiat. Seejärel oli Keila pastor ja aastast 1806 Lääne-Harju praost. Tõlkis 1816. aasta talurahvaseadused ja arstiteaduslikke broüüre. Looming :Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Hölty luulet. Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud
NÄDALA UUDISED", "Dörptsche Zeitung= SAKSA AJALEHT" jne. Eestlaste trükisõna arengus oli tähtsaks rajajooneks omakeelsete, rahvuslikult meelestatud ajalehtede ja ajakirjade ilmumine 19. saj II poolel. Ajalehed esialgselt ilmusid vaid kord nädalas ja tiraazid olid väiksed, kuid tavaliselt jõudsid eestikeelsed ajalehed mitmete lugejateni, kes omavahel jagasid ajalehte. 1857- Johann Voldemar Jannsen "Perno Postimees", 1857-1859 "Tallorahwa Postimees". 1864 J. V. Jannsen "Eesti Postimees". 1878- Carl Robert Jakobsoni ajaleht "Sakala". Seltsid: Ehk organisatsioonid, kuhu koondusid inimeste ühiste huvide ja eesmärkide alusel. Kodanike omaalgatuslikult ühinemine polnud keelatud Vene seadusega. Tegevust reguleeris 1782. aasta politseiseadus, mille järgi oli neil vaja saada võimudelt tegevusluba, nagu ka trükikodade ja ajalehtede asutamise puhul. Mõned
keskvõimude surve all ja tahtel. Võib öelda, et 1804. aasta seadused ei ole veel lõplik tee talupoegade vabastamisele pärisorjusest, kuid oluline samm on sellega siiski astutud. 1804. aastal oli hakatud seadust Iggaühe ja 1803. aasta täienduste vaimus sellega edasi tegelema. Paljuski Rosenthali eestvedamisel ja juhtimisel veebruaris- märtsis 1804, kui taas oli koos Eestimaa Maapäev, võetakse vastu kaks dokumenti. Esimene on Eestimaa Tallorahwa säädos (vms). Teine seadus, võib-olla suurema praktilise väärtusega, on see, et antakse välja vallakohtu käsuraamat. Selles kajastuvad talurahva isiklikud õigused ja vabadused. Rosenthali initsiatiiv päädis keiserliku kinnitusega 27.08.1804. Pärast 1804. aasta initsiatiivi hakatakse Eesti ka reaalselt vakuraamatuid välja ja kätte andma. Mõisad annavad vallakohtutele suhteliselt laia politseilise funktsiooni. Vallakohtute tegevus:
Enne seda oli seaduse kaitse all olevaid püsivaid ametlikke perekonnanimesid vaid vähestel eestlastel, peamiselt linnades. Suuremat osa rahvast kutsuti lisanimedega, mis moodustatud koha-, isanimest, ametinimetusest vm. Lisanimed olid seejuures üsna muutlikud, kui just elukoht või amet ei pärandunud põlvest põlve. Lisanimede kasutuse algust arvatakse 14.16. sajandisse. Perekonnanimede panekust alates oli nimedel seaduslik kaitse: nime ei võinud muuta kohtu loata (Lihwlandi-ma Tallorahwa Seädus, Tartu 1820, § 11). Nime algkujuks oli nimepaneku protokollidesse kantud kuju. Kuna protokolliti enamasti saksa keeles ja vanas kirjaviisis, leidus rohkelt eestikeelsete nimede moonutusi, ka olid paljud tol ajal pandud nimed võõrkeelsed (eelkõige saksakeelsed). Leidus segakeelseid, samuti omakeelseid, kuid kõlbeliselt kohatuid nimesid. 3.2 Isikunimekorralduse areng 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani 1888
3) liitkäändsõnad 4) liittegusõnad 5) sõnasarjad (laps,lapseaps, võõraslaps) Tagasivaade Eesti õigussõnavara kujunemisloole: Allikas: Vettik. Kull Eelugu: Varaseim säilinud maakeelne juriidiline tekst pärineb 16. saj teisest veerandist - see on sõdurivanne. Ridamisi hakatakse eestikeelseid seadusi välja andma 19. saj alguses. 1802. a ilmub nn Iggaüks - seaduse nime all tuntud regulatiiv. Järnevalt "Eestima Tallorahwa Seadus, Moisawannemattest noutud ja meie Sure armolisse Keisri Herrast kinnitud, 1805. aasta sees" jne. Enne Eesti riigi ja oma rahvusest kõrgharitud juristkonna teket sõltus õiguskeele areng paljuski juhusest. Puudus õiguskeele sihiteadlik kujundamine. Seadused olid ebaselgelt sõnastatud ja see põhjustas nt 1856. a Mahtra rahutused. Õigussõnavara kujunemine 1920-1940 ja oskussõnade komisjon: Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20
annaabi.ee 
