Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni. Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Tartu Linnamuuseumi mis...
Turism Tallinnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1.Pirital asub rand on ideaalne suplemiseks, samuti võib jälgida Pirita jõe ürgorgu. 2.Linnas on palju vaatamisväärsusi, neist eteimad Vanalinn, mis samuti kuulub Unesco maailmapärandi nimekirjas, samuti on see üks kõige parem säilinud vanalinnadest põhjamaades ulatudes 11. sajandisse. Kadrioru külastades saab aga näha hilisema, tsaariaegse arhitektuuri ja uhkuse. 3. Kultuuriliste vaatamisväärtuse hulka kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Tallinna sünagoog, Vabaduse väljak ning Eesti Arhitektuurimuuseum. 4. Tallinnas on peaaegu üle kogu kesk- ja vanalinna tasuta Wi-Fi, igalepoole saab liikuda bussidega ning trammide, trollidega. Samuti on palju kohvikuid, resrorane ja ka kõiksuguste esemete poed ja laenutused, lisaks sellele on linnas piisavalt odavat majutust pikemaks külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külas...
Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt a...
Turism Tallinnas Tallinn on turistile vägagi sobiv külastuspaik siia on lihtne saada nii maad mööda, mereteed mööda kui ka lennukiga. Linnas on turistil lihtne liikuda, sest sadam ja lennujaam paiknevad suhteliselt kesklinnas ning külastaja saab sõita soovitud kohta ühistranspordi või taksoga. Lisaks on linnas ka palju wi-fi levialad, mis on tänapäeval väga oluline. Tallinnas on turistil teha üsnagi palju : käia ostukeskustes, kinos, teatris, ööklubides, restoranides, spaades, teha sporti, tutvuda vaatamisväärsustega ja palju muud. Vaatamisväärsusi on Tallinnas palju ja väga erinevale sihtgrupile. Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu...
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torn...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................
Eurogümnaasium Anita Jansen Tallinna lood Referaat Tallinn 2013 Olulisem Tallinna osa on vanalinn. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi ...
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Derlõs Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus Ruumiline planeerimine, ülesanne 3 Tartu 2009 Sissejuhatus Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1). Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris. Minu jaoks ulatub kodukandi piir administratiivpiirist kaugemale. Tegelikult on Katleri asum väga selgelt piiritletud ja seda just maakasutuslikust aspektist. Põhjapoolt piirneb ala Narva maantee ja paekalda järsak. Kolmest teisest küljest on aga tühermaa, mis eraldab Katleri hoonestust teistest elamupiirkondadest. Sellegipo...
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõl...
referaat «Püstolid» Tartu 2012 Püstol on kompaktne peamiselt poolautomaatne või ühelasuline tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. Valmistatakse ka automaatse tulereziimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid. Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil. Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tsehhi sõnast písala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale rats...
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
annaabi.ee 
