Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
sõltuvad mulla varustatusest toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Sügisene lämmastikväetise andmine soodustab taimede vegetatiivset kasvu, millega soojal sügisel võib kaasneda nende ülekasvamine ja talveks ettevalmistumise hilinemine. 7.Taliteraviljade kevadised hooldustööd (относиться и к suviteraviljad) Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 8. Talirukki omadused Ta on soojuse vähenõudlik. Seemned idanevad 1-2C juures. Ta on kõige külmakindlam teravili. Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 35* külma. Paremad mullad rukki kasvatamiseks on liivsavi-ja savimullad. Rukis talub hästi ka happelist reaktsiooni.
*Kahjurid- on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustusi) ja materjale. *Karjamaa- on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi *Kartul- on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul *Kesa ehk kesapõld- on külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist *Kolhoos- (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand *kombain- viljalõikuseks mõeldud masin *kombainer- kombaini juhtija/hooldaja *Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu *Kuivendus (ka kuivendamine)- on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaaziga
Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega
Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal kesaks(väli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist) •loomapidamine- veis, hobune, lammas, kits, siga, kana •küttimine ja kalapüük sisevetel •metsmesindus-mesi ainus magusaine,vahale suur nõudlus Lääne- Euroopas •käsitöö alad (raua tootmine ja töötlemine). •Tegeldi vahetuskaubandusega, vahenduskaubandusega. Vanemad –arukamad ja mõjukamad mehed, kelle oli kõrgem ühiskondlik positsioon (küla- ja kihelkondadevanemad) valiti rahvakoosolekutel.
· fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust
suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile. 8 Viljavaheldussüsteem - Viljavahelduslik ehk neljaväljasüsteem (Norfolki külvikord) pärineb Inglismaalt Norfolki krahvkonnast, kus 1730. aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud. Rohumaade traditsioonilise majandamise aastaring, mida tehti kevadest talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu
koristuse käigus. See iseloomustab koristuse käigus tehtud tööde mahtu; 4)kogusaak ja saagikus aidakaalus on kogusaagikuse ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Neid kasutatakse kogu maailmas. Sellist kogust saame müüa söödaks ja seemneks kasutad jne. Kogusaagi ja saagikuse näitajate kui taimekasvatuse kõige olulisemate näitajate dünaamika analüüsile pööratakse suurt tähelepanu. Kogusaagikuse ja saagikuse dünaamikat. iseloomustavad näitavad teravilja kogusaagikust kokku, taliteravilja kogusaagikust, suviteravilja kogusaagikust, kartuli. kogusaagikust, lina kogusaagikust ja mitmeaastasese heina kogusaagikust. Dünaamika analüüsi eesmärk on: a) anda hinnang analüüsitava näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. 17
Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada fungitsiidi paagisegu ühe kasvuregulaatoriga või bioloogiline toode (Binoram, Well; Batsifit), sel juhul fungitsiidi kogus vähendatakse 50-70% soovitatavalt. Seemnete puhtimine Baytan Universal'i, Raxil Extra või Raxil 060 FS-ga. Taimede pritsimine kõrsumisfaasis Falcon'i, Folicur'i või Rombus'ega. Zantara (toimeaine - Biksafeen 50 g/l; tebukonasool 166 g/l). Laia toimespektriga süsteemne fungitsiid suvi- ja taliteravilja haiguste tõrjumiseks.Eelised-kindel saagitõus,tulemuslik tõrje,väga lai spekter,pikk kaitseaeg (38 p),ravivad omadused,kiiresti vihmakindel, uus toimemehhanism - anti-resistentsus,põuakindlus, Zantara on laia toimespektriga süsteemne fungitsiid, mis tõrjub tõhusalt lehtedele ja pähikutele lööbivaid haigusi tali- ja suvinisul, tali- ja suviodral, rukkil ja tritikalel. Fungitsiid toimib ennetavalt, kui seda kasutatakse profülaktiliselt – enne haiguste
Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata-kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed
Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata- kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed
(suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2. protoplasmast eralduv vesi lahustab varuaineid 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine
- Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili. Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas. 44. Mustkesa harimine. Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul
Pahkingerja kahjustusi on mõnikord segi aetud viljasääse, kõrrevaablase, rootsi kärbse või võrsekärbse kahjustustega. Orasheinal on suve jooksul kaks pahkingerja põlvkonda, teraviljadel ainult üks. Kahjustusi on avastatud ka Eestiga piirnevatel Venemaa aladel, Lätis ja Leedus. Vanad orasheinaga umbrohtunud heinasiilud soodustavad nematoodi levimist. Saastunud söötide ülesharimisel ei tohi seal mitme aasta jooksul taliteravilja kasvatada. Ka põlluservad tuleb hoida umbrohuvabad. Õigeaegse sügiskülvi puhul augusti lõpust kuni septembri alguseni on suur osa vastseid veel orasheina juurtel pahkadena, mullas leidub neid suhteliselt vähe. Levimist soodustab liigniiskus, oluline on pinnavee ärajuhtimine. 7 Ingerjate hulka kuulub ka ainus juureparasiit juure-pahkingerjas (Subanguina
Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on: - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje - lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi) - mullaviljakuse hoidmine - mulla kobestamine - huumus- ja toitainetevaru suurendamine - kultuuride agrobioloogilised nõuded Et vähendada toitainete kadu, tuleks külvikord kavandada nii, et osa väljadest oleks talvel taimestikuga kaetud. Taliteravilja ja mitemeaastaste heintaimede kõrval on üks võimalus kasvatada vahekultuure. Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, oder, kaer, tatar seovad toitaineid) ja heintaimed (ristik, raihein). Vahekultuurid külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Kõrrelised ja ristiku võib külvata kevadel teraviljade allakülvina. Vahekultuurid küntakse sisse kas sügisel või kevadel vahetult enne maa külmumist või kevadel (juhul
hernes basiilik till paprika kabatsok Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on: Umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje Lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi) Mullaviljakuse hoidmine Mulla kobestamine Huumus- ja toitainetevaru suurendamine Kultuuride agrobioloogilised nõuded Et vähendada toitainete kadu, tuleks külvikord kavandada nii, et osa väljadest oleks talvel taimestikuga kaetud. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kõrval on üks võimalus kasvatada vahekultuure. Liblikõieliste enesetaluvus Liblikõielised Kestus Liblikõielised Kestus söödakultuurid aastates kaunviljad aastates Punane ristik 4-7 Hernes 5 Lutsern 4-7 Põlduba 3 Roosa ristik 2 Valge lupiin 4
9.5 Talvine taimkate Talvise taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure: taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Nii põllumajanduslikust kui ka keskkonnakaitse seisukohast lähtudes tuleks külvikord planeerida nii, et oluline osa põldudest oleks talvel taimestikuga kaetud. See on vajalik eelkõige taimetoiteelementide kao ja nende põhjavette leostumise vältimiseks. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kasvatamise kõrval on võimalus kasvatada ka vahekultuure. Vahekultuurid seovad eelnevast kultuurist mulda jäänud toitained, mis taimede sissekündmisel on järgmistele kultuuridele jälle kättesaadavad. Vahekultuurid külvatakse tavaliselt võimalikult kiiresti põhikultuuri koristamise järel (heintaimede puhul võib kasutada ka allakülvi) ning küntakse sisse sügisel vahetult enne maa külmumist või kevadel.
annaabi.ee 
