Dubstep & Liquid dnb Sanna-Marcelle Ots 11B Dubstep Elektrooniline tantsumuusika London (20.saj lõpp-21.saj algus) Kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm Rõhuvaid ja tumedaid helisi esiletoov bass Tempo üldiselt 140 lööki minutis Löögi asetsemine 3. taktil Dubstepi artiste Srillex Flux Pavilion Deadmau5 Excision Nero Knife party Dubstepi näide https://www.youtube.com/watch?v=yp3UeCgu VVI 2,40 https://www.youtube.com/watch?v=3Q9rewn LFYw Dnb e. drum and bass Elektrooniline tantsumuusika Välja arenenud jungle muusikast 1990. aastate algus Kiire tempi, keeruka bassikäiguga
energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas ülemisest surnud seisust alumisse
mõõdetava pinge võrdlemine kindlate nivoopingetega ja tulemuste esitamine tõeväärtuste-, ehk bitijadana. See meetod võtab aga aega - iga biti leidmine lõppväärtuses toimub eraldi. AVR-il kulub töö ajal 13 takti ühe mõõtmise tegemiseks ja 25 takti kõige esimesel mõõtmisel (käivitusel). Need taktid pole aga kontrolleri töötaktid vaid spetsiaalselt ADC üksuse jaoks sagedusjaguriga saadud. Maksimaalse täpsuse saamiseks peaks ADC takt olema 50-200 kHz. Kõrgemal taktil kaob täpsus, kuid vahel on ka mõõtmiste suur arv olulisem kui täpsus. Ühele mõõtmisele kuluvaks ajaks on AVR-i dokumentatsioonis antud 13-260 µs. Mõõtetulemust saab kasutaja lugeda 8- ja 10- bitisena. Kuna AVR on 8-bitine, siis ADC mõõteväärtuste jaoks on sel kaks 8-bitist registrit. Seadistustes saab määrata kas 10 bitisest väärtusest 2 esimest või 2 viimast bitti lähevad eraldi registrisse. Kui eraldatakse 2 noorimat, ehk
Kütuse pihusti on teine uus ese. See pumpab kütust suurel survel ja lubab paremat pulberdamist ja palju ühtlasemat jagunemist. Kütuse sissepritse toimib kahes toimeliselt. Sisselaske takti ajal lastakse natukene kütust põlemiskambrisse, seda kutsutakse eelpihustamiseks, mis jahutab sissetuleva õhu seega parandades kasutegurit ja kindlustades ühtlase kütuse ning õhu segu terves põlemiskambris. Põhi pihustus võtab aset siis, kui kolb läheneb ülemisse surnud seissu kokkusurumise taktil, vahetult enne süütamist. Nagu näha ülemistel piltidel, koonuseline osa kolbil kontsentreerib rohkem kütust ümber süüteküünla, see lubab õnnestunud süüdet ilma valesüüteta isegi siis kui küttesegu on väga lahja. See seletab miks GDI saab töödata kütteseguga mille suhe on 1:40 kergel koormusel. Mille küttesegu on isegi veel lahjem kui lahja põlemisega mootoritel. Tulemuseks täielikum põlemine on saavutatud. Rohkem jõudu?
Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb cha-cha-cha nimi tempokast Kuuba tantsust guarachast või cha-cha-cha sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest
saab arvutada ka Turingi masina abil. Teesi analooge saab kirja panna ka algoritmi teiste formalisatsioonide kohta. Churchi teesi ei saa tõestada, sest ta seob intuitiivse mitteformaalse mõiste täpse formaalse mõistega. Kuid teda saab ümber lükata. 5 Turingi masina töötamine: · Aeg on jagatud diskreetseteks ühikuteks, taktideks. · Igal taktil määratakse pea all oleva sümboli ja masina seisundi järgi järgmisena täidetava käsu vasak pool. · Käsu parem pool kirjeldab, milline sümbol lindile kirjutada, millisesse seisundisse masin läheb ja kummale poole pea liigub. · Töö lõpeb, kui masin siirdub passiivsesse seisundisse q0 või kui täitmisjärg jõuab tühja lahtrisse. Turingi masina omadused: · Vastab hästi meie intuitiivsele arusaamale algoritmist.
võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad. Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu temperatuur tõusevad ning hetkel, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale (27-30°, olenevalt saemargist 2,8-3,4 mm enne ü.s.s.), süütab süüteküünlalt antav elektrisäde küttesegu. Teisel taktil hakkab kolb gaasirõhu mõjul liikuma alla. Kui väljalaskeava avaneb, algab heitgaasi väljalase summutisse
sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid: ühetaktiline puuduseks see, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid ka: RS (resetset) seadesisendiga triger, keelatud on anda mõlemasse sisendisse korraga signaal 1, sest siis muutuksid väljundsignaalid määramatuks. 00=Q(t1), 01=1, 10=0, 11= T (toggle) loendussisendiga, iga järgmine impulss muudab oleku vastupidiseks.
ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval. Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine. (Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlatel sünkroimpulssidega määratud ajahetkedel. Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimub hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal). 2. KONVEIER PROTSESSORIS JA MÄLUS
2 Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) Miks on vaja eelpooltoodud operatsiooni teostamiseks DSP-d: Tehted on vaja sooritada kahe diskreedi vahelises ajas (lühike, näiteks 44000 Hz diskteetimissageduse juures 22.7 mikrosekundit) Tehete liikideks on: korrutamine, liitmine (akumuleerimine), andmete nihutamine Kui filter omab 50 järku, tuleb igal taktil (22.7 mikrosekundi jooksul) sooritada 50 korrutamistehet liitmistehet ning andmete nihutamist. Protsessori taktsagedus minimaalselt 6.6 MHz Tavaprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse järjestikku. Signaaliprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse paralleelselt (MACD) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 5 instituut. Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) MAC korrutamine, liitmine ja akumuleerimine
Mõned katkestuste päringud on seotud lisaseadmetega ja nõuavad kohest tähelepanu, samas kui on teisi väliseid seadmeid, millega nii kiire ei ole (näiteks klaviatuur). Täpsuse huvides tuleks mainida, et protsessori katkestuste päringute sisend on ühendatud välisseadmete liidesega, mitte välisseadme endaga otse. VI. Konveier protsessoris ja mälus /163-167/ Kui käsk on jagatud neljaks etapiks ja käske täidetakse konveierita, oleks igal taktil hõivatud ainult 25% protsessorist. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldab täita käske paralleelselt. Konveier ei kiirenda üksiku käsu täitmise kiirust, kuid ajaühikus täidetakse rohkem käske. Tootlikust tõstab konveier ainult siis, kui seda pole vaja vahepeal peatada või uuesti käivitada. Tõhusust vähendavad: siirdekäsud(hargnemise korral tuleb konveier uuesti käivitada), operandide laadimine
0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 Sünkroonne 0 1 0 0 RS-triger 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 x 1 1 0 x D-triger e. nihketrigeri võib saada sünkroonsest RS-trigerist, kui selle ühte sisendisse anda D-signaal ja teise s inverteeritult. D-trigerit kasutatakse ainult sünkroonsena. Seepärast on tal taktimpulsside sisend C ja juhtimise väljundsignaal on taktil n+1 sama, mis oli trigeri sisendis eelmisel taktil: Qn+1 = Dn . Seega viitab D-triger tema sünkroniseerimistakti võrra. Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeeminäide Dn Qn Qn+1 0 0 0 D-triger 0 1 0 1 0 1 1 1 1 T-trigeril on üks nn. loendussisend. Trigeri võib saada JK-trigerist, kui signaal anda C-sisendisse ning kokkuü signaalile vastav alalispinge
Ainult lOAD ja STORE meetodid pöörduvad mälu poole. Võimas registermälu. Tõhus andmevahetus alamprogramidega. Konveier protsessoris ja mälus Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on käsk jagatud neljaks etapiks: 1. Käsukoodi laadimine ja dekodeerimine IF 2. operandide laadimine OF 3. Operatsiooni täitmine ALUs OE. 4. tulemuse salvestamine OS Eeldades, et iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistvara, siis igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Mõistlik oleks koormata kogu protsessori riistvara maksimaalselt. Siin on üks käskude täitmise efektiivsuse tõstmise võimalus, mille on siise toonud RISC ideoloogia, nimelt koveier. Kui etapid oleksid sõltumatud ja ligilähedaselt sama kestvusega, siis saaks peale esimese etapi läbimist liikuda protsessor edasi teise käsu esimese etapi juurde ning esimese käsu 2. etapi juurde. Sedasi on võimalik koormata kogu protsessori riistvara ning
väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid.
loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. Konveier protsessoris ja mälus protsessoris Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch
väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid.
vahemälusüsteemiga mälusüsteemis: Kahetasemeline vahemälussüsteem: Protsessor <-> L1 vahemälu (Q L1) <-> L1 vahemälu (QL2) <- > Põhimälu Qm. Keskmine mälupöörduse aeg kahetasemelise vahemälusüsteemiga mälusüsteemis: 30. RISC-arhitektuuriga protsessori üldistatud mudel. RISC protsessorite loomisel on eesmärgiks saavutada info töötluskiiruseks vähemalt üks käsk ühel taktil. Niivõrd kõrge jõudluse saavutamine oleks raske ilma käskude konveiertöötluseta, efektiivse (vahe)mälusüsteemi ning spetsialiseeritud kompilaatorite rakendamiseta. Programmide töötluse kiirendamiseks võeti RISC protsessoreis aluseks registerorienteeritud arhitektuur. Selleks lülitati protsessorite struktuuri suuremahulised registrikogumid. Registrikogumi registrite korraldamisel on põhimõtteliselt kaks võimalust: 1. Üksikregistrikogumi e
väärtusest. T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmist protsessoris saab jagada sõltumatuteks etappideks. Käsk on jaotatud neljaks etapiks: käsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store) IF OF OE OS Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori riistavara maksimaalselt. Konveieriga saame esimese käsu juures läbides esimese etapi, alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist. Seejärel on esimene käsk kolmanda etapi juures, teine käsk teise etapi juures ja alustada kolmanda käsu esimese etapiga jne. Käskude paralleelsusele täidetakse keskmiselt ajaühikus rohkem ja protsessor on pidevalt koormatud.
Spetsifikatsioonikeeled võivad olla module p2: mida väljendatakse märgi (token) olemasolu või taktsignaali. Igal taktil arvestatakse kõikide Graafilised ............ puudumisega antud sõlmes sisenditega, arvutatakse uued olekud ja väljundid
realiseerimist aga algoritmi aparatuurseks modelleerimiseks. 1.6.2. Algoritmide aparatuurne realiseerimine Automaatide aparatuurne realiseerimine algab automaadi matemaatilisest kirjeldusest, näiteks siirde- ja väljunditabelitest. Siirde- ja väljunditabelid erinevad kombinatsiooni- skeemide olekutabelitest selle poolest, et nad kajastavad ka automaadi olekute ajalist muutumist. Siirdetabelist 1.9 näeb, milline on automaadi olek järgmisel taktil, kui on teada automaadi senine olek x ja sisendsignaal u. Uus olek leitakse sisendsignaali ui ja olekusignaali xk põhjal tabeli 1.9 vastavate veergude ja tulpade ristumiskohalt. Väljundi- tabel 1.10 võimaldab määrata automaadi väljundsignaali yj, kui on teada tema olek ja sisendsignaal. Tabel 1.9 Automaadi siirdetabel 58
a. S → ε; • KV keeled: A→β; • regulaarsed keeled: A→a ja A→aB. Turingi masina keeled on kõik kitsenduseta fraasistruktuuri keeled. On ka mitte-TM keeli. 16 Turingi masin ja registermasin. Lahenduvad ja rekursiivselt loenduvad hulgad. Turingi masina sisendiks on mõlemas suunas lõpmatu lint, millelt saab korraga lugeda 1 sümboli. See kirjutatakse ka üle kas siis selle sama v mõne muu sümboliga. Liikuda saab igal taktil kas 1 koht paremale, vasakule või jääda paigale. Kogu aeg on masinal mingi olek. Üks neist on lähteolek, lõppolekuid võib olla 0…n. Üleminekufunktisoon on nagu käsk: qa→rbD. Kui oled olekus q ja loed lindilt a, siis lähed olekusse r, kirjutad lindile b ja liigud D-le poole (L, R või S). DEF: Turingi masin on viisik M = (Σ,Q,δ,Q0,F), kus Σ = {a0,...,an} on lindi tähestik, a0 on tühik, millega on
aritmeetikakonveiereid pidevalt töödeldavate andmetega. Põhimälus rakendatavad meetmed: 1. Mäluliides on samuti üles ehitatud konveieri põhimõttel, mis talitleb sõltumatult aritmeetikakonveieritest. 2. Mälus, suure infoläbilaske saavutamiseks, jaotatakse mäluruum m segmendiks //bank//. 3. Pikk viiteaeg esineb vaid andmevektorkonveieri algkäivitusel, hiljem väljastab andmekonveier igal taktil ühe tulemi. Algselt kasutati vektorarvutite mäludes üksnes staatilisi RAMe (SRAM), praegu leiavad kasutamist ka dünaamilised RAMid (DRAM). See võimaldas märgatavalt suurendada vektorarvutite mälumahte ja seega sõltumatute mälusegmentide arvu neis. Skalaarprotsessor Skalaarprotsessor töötleb skalaarkujul esitatavat informatsiooni, mis on seotud programmi juhtimisega, vektortöötluse käivitusega, suhtlusega operatsioonisüsteemiga ja sisend-
Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode (ja dekodeerimine) 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita: Eeldades, et iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistvara, siis igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Oleks aga otstarbekas koormata kogu protsessori maksimaalselt. Selleks vaja teha protsessori nii, et need neli käsutäitmise etappi oleksid kõik sõltumatud ja ligilähedaselt sama kestusega. Paralleelsuse tõttu täidetakse käske keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti kogu protsessor on pidevalt koormatud. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline):
7 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1. Käsukoodi laadimine ja dekodeerimine (IF - Instruction Fetch + Instruction Decode) 2. Operantide laadimine (OF - Operand Fetch) 3. Operatsiooni täitmine ALU-s (OE - Operand Execute) 4. Tulemuse salvestamine (OS - Operand Store) Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi ning igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Kui need neli käsutäitmise etappi on sõltumatud, ligilähedaselt sama kestvusega ning iga käsuga käib ümber teatud osa riistvarast, saab käskude täitmise efektiivsuse tõstmiseks kasutada konveierit, mis täidab käske paralleelselt. See ei suurenda käsu täitmise kiirust, kuid tänu sellele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, saab alustada teise käsu juures esimese
kihi neuronite sisenditega. Joonisel 1.12 on toodud kahekihilise Elman'i võrgu näide, kus ainus peidetud kiht ongi rekurentne kiht. Järelikult, võrgu parameetrite hulka lisandub veel üks kaalukoefitsientide maatriks: w11 L w1r Wr = M O M , wr1 L wrr kus r on rekurentse kihi neuronite arv; wij ( 1 i, j r ) on kaalukoefitsient i-nda rekurentse kihi neuroni väljundi ja j-nda neuroni sisendi vahel. Peidetud kihi väljundid ajahetkel t on järgmisel taktil võrgu siseolekud. (Võrgu siseolekute vektor säilitakse mäluelementides D ). Y (t ) = f nn (U (t ), X (t ),W , B) (1.11) X (t ) = Yh (t - 1) Seda võrgu kasutamine oluliselt laiendab lahendatavate ülesannete diapasooni. Samal ajal, kõik võrgus toimuvad arvutused lähevad keerulisemaks. Järelikult, võrk töötab aeglasemalt ja
kihi neuronite sisenditega. Joonisel 1.12 on toodud kahekihilise Elman'i võrgu näide, kus ainus peidetud kiht ongi rekurentne kiht. Järelikult, võrgu parameetrite hulka lisandub veel üks kaalukoefitsientide maatriks: w11 L w1r Wr = M O M , wr1 L wrr kus r on rekurentse kihi neuronite arv; wij ( 1 i, j r ) on kaalukoefitsient i-nda rekurentse kihi neuroni väljundi ja j-nda neuroni sisendi vahel. Peidetud kihi väljundid ajahetkel t on järgmisel taktil võrgu siseolekud. (Võrgu siseolekute vektor säilitakse mäluelementides D ). Y (t ) = f nn (U (t ), X (t ),W , B) (1.11) X (t ) = Yh (t - 1) Seda võrgu kasutamine oluliselt laiendab lahendatavate ülesannete diapasooni. Samal ajal, kõik võrgus toimuvad arvutused lähevad keerulisemaks. Järelikult, võrk töötab aeglasemalt ja
Suvalise seaduspärasusega loendurid – loendur, kus väljundiks pole järjestikused kahendarvud (nt Gray koodi loendur). Gray koodis on kõik järjestikused koodid naaberkoodid 7 ehk erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi loenduri moodul on alati 2n. loogikaskeemi saamiseks tuleb vaadelda argumentidena väljundite väärtust eelmisel taktil ja trigeri sisendite väärtusi (funktsioonid), mis tähendab, et sisenditesse saame väärtused ühetaktilise nihkega. Kahendkoodi ja Gray koodi vahel on seos, seega saab Gray koodi loenduri realiseerida ka kahendloenduri baasil. Gray koodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrdne 2n-ga. 2. Adresseerimisviisid. Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand ise (mitte tema aadress)
järgulisusega kümnend arvude loendamiseks.Iga kümnend järk (dekaad) lülitub ümber järgmisesse olekusse kui loendamineon lubatud (E=1) ja nooremate dekaadide väärtused on 9-d. Suvalise seaduspärasusega loendur Loenduri väljundi kombinatsioonid ei ole alati järjestikused kahendarvud nagu kahendloenduril. Loenduri loogikaskeemi saamiseks tuleb nüüd vaadelda argumentidena väljundite väärtust eelmisel taktil ja funktsioonidena trigeri sisendite väärtusi, mis viivad ta soovitud olekusse. Näitena vaatleme Graykoodi loendurit. Argumentideks on väljundi väärtused G0 kuni G3(näites on ksautatud 4 järgulist Gray kooodi) ja funktsioonideks on trigerite sisendid d0kuni d3. Gray kood on selline kood, kus kõik järjestikused koodid on naaberkoodid, see tähendab, et need erinevad vaid ühe kahendjärgu poolest. 21. Suvapöördusmälu (Random Access Memory - RAM)
Kolvi ÜSS-s ja ASS-s võrdub tangensiaaljõud nulliga (T= 0). reduktori hammasrattad võivad puruneda väändevõngete poolt Sisse ja väljalaske taktil tangensiaaljõud muudab oma väärtust järsult hammasratastele tekitatud löökkoormustest. Mitmesilindrilise mootori summaaarse tangensiaaljõudude kõvera takti keskosas kord positiivseks kord negatiivseks . See on tingitud
s. seisu aitab ta silind- rit puhastada heitgaasidest. Väljalasketakti lõpul on gaa- side rõhk silindris 1,1 . . . 1,2 kgf/cm2 ja temperatuur 700 ... ... 800 °C. Mida paremini silindrit puhastatakse heitgaasi- dest, seda rohkem mahub temasse järgneval sisselasketak- til küttesegu ning seda kiiremini see põleb. Nagu eeltoodust selgub, saadakse kogu töötsükli vältel kasulikku tööd ainult töötakti ajal. Sisselaske-, surve- ja väljalasketaktid on ettevalmistavad. Töötaktil väntvõlli hoomassi (hoorattasse) talletatud energia mõjul jätkab väntvõll pöörlemist ka pärast töötakti ja nii pole etteval- mistavate taktide sooritamiseks vaja valis j õudu. Kahetaktilise mootori töötsüklit kujutab joon. 5. Töötsükli nelja protsessi toimumine kähe takti jooksul on võimalik seetõttu, et selles mootoris silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasidest toimub pumbaga. Seejuures hõivab silindri täitmine ja tühjenda-
annaabi.ee 
