kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab? töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse ja tihedusega. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismis paiknev osa, mis võtab vastu ärritusi. 9
Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, see et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne Sensoorne homunkulus on sensoorse töötlemisega homunkulus ja mida see seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kirjeldab? kaart. See kirjeldab kontralateraalse külje taktiilset esitust. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismi talitlev osa, mis võtab vastu ärritusi ja stiimuleid. 9. Kui suur hulk Ülimaitsetundlikkus on olukord, kus maitsenäsade inimestest on arv keelel on suurem kui teistel inimestel e nende ülimaitsetundlikud? Mida jaoks tunduvad maitsed intensiivsemad. Lausa 25% tähendab elanikkonnast võivav olla ülimaitsetundlikud.
Simultaanviiplemine – kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem – viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid kasutavad puudutustel põhinevat taktiilset keelt, mida võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 10. Ühiskonna mitmekeelsus Suurima kõnelejate arvuga keeled on mandariinihiina, inglise ja hispaania keeled. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud – indeksid (seos vormi ja
sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 12. Ühiskonna mitmekeelsus. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma "suuremat ja tugevamat" keelt on mandariini keel ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik keel kolmes riigis, jüe keel kahes (kõik Aasias). Peale inglise ja hiina keele on ülemaailmse tähtsusega ka prantsuse, araabia ja hispaania keel.
Simultaanviiplemine kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid kasutavad puudutustel põhinevat taktiilset keelt, mida võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 15. Ühiskonna mitmekeelsus. Suurima kõnelejate arvuga keeled on mandariinihiina, inglise ja hispaania keeled. 11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi
kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab? töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse ja tihedusega. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismis paiknev osa, mis võtab vastu ärritusi. 9
Kui laps kaotab kuulmise enne kõneomandamist, on tegemist varatekkelise kurtusega. Sünnipärane kurtus on tavalisem kui imikueas tekkinud kurtus, seetõttu räägitakse ka lihtsustatult kaasasündinud kurtuseset (ei ole hääletaju). Kurt laps ei saa suulist kõnet loomulikul teel omandada, sest ta ainult näeb huulte liikumist ja näoilmeid. Pimekurdid - ei ole suutelised kasutama ei suulist kõnet ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 3. Kuulmiskahjustuse põhjused: üsasisesed nakkushaigused (punetised, süüfilis jt), ototoksiliste ravimite tarvitamine raseduse perioodil ja väikelapseeas, sünnitrauma, aju vastavate keskuste arenguhäired, meningiit, leetrid, punetised, gripp, kõrvapõletik, mürakahjustused, umbes 20% on pärilikkust (90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate perekonda) 4
(nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 10. Ühiskonna mitmekeelsus Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma ”suuremat ja tugevamat” keelt on mandariini keel ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik keel kolmes riigis, jüe keel kahes (kõik Aasias). Peale inglise ja hiina keele on ülemaailmse tähtsusega ka prantsuse, araabia ja hispaania keel.
otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 12. Ühiskonna mitmekeelsus. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma "suuremat ja tugevamat" keelt on mandariini keel ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik keel kolmes riigis, jüe keel kahes (kõik Aasias). Peale inglise ja hiina keele on ülemaailmse tähtsusega ka prantsuse, araabia ja hispaania keel.
– interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: – kontaktset ja taktiilset (kompimine, maitsmine, puudutamine) – distantset retseptsiooni (nägemine, kuulmine, haistmine) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu. Eristuslävi – minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis.
organismil adekvaatselt kohaneda muutustega ümbritsevas. Kui ärritajale intensiivsus kahaneb või kaob, siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. AISTINGUTE LIIGID JA ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Tänapäeval on loendatud u 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Aistinguid saab liigitada erinevatel alustel. Valdavalt tehakse seda retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1. kontaktset ja taktiilset, 2. distantset retseptsiooni. Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. S.t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika.
vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-,
vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-,
midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud)
(aga mida mitte midagi?) 12 Nekroos – jääb mingi jälg, magentiga saab nt vaadata. Aju on plastiline – ehk võime muutaoma funktsioone. Väikestel lastel siis kui on kasvaja, Väga hästi mõjub, kui rase naine saab taktiilset stimulatsiooni!! Ehk puudutus!! Ja ka mozarti peab aju jagama poetnsiaali nii kasvamieks kui paranemiseks!! kuulamine ja kontserdil käimine jne. Stuktuuriline plastilisus – et taastub aju keemia jne (vt slaid) DIEET on negatiivne asi. Kige ohtlikum on taimne dieet. Ehk taimetoitlus: Valgudefitsiit (oad jne ei anna nniipalju valku)
annaabi.ee 
