Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *Riigid ja Ametid on ilma artiklita! *Eesliide lahtamatu: be, ver, er, ge, ent, emp, zu. *keit, heit, ung lõpuga sõnad Femi, er lõpuga Masku. *Zu ei kasutata lauses modaalverbidele (mögen, möchte, wollen, dürfen, können, sollen, müssen), meeltega tajuvate (sehen, hören), liikumist väljendavate tegusõnade (fahren, kommen) puhul, ajavormides, tegusõna werden, bleiben, helfen, lassen. *Als ühekordse tegevuse puhul minevikus, muudel juhtudel wenn. *Alle fallen müssen sein. *Võrdlusastmete reegel: /er/ am.. sten der/die/das.. ste *viel/mehr/am meisten palju. Gut/besser/am besten hea. *Konjuktiv II: II Stf. + ('') e
Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende e batäiuslikud koopiad. · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. · Ideaalilähedane oli Sparta riik PYTHAGORAS oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad
· Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse. · Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste(suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivana ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Täiskasvanud inimese töö
o Kultuur on sümboliliselt esindatud keeles o Sotsiaalne interaktsioon mõjutab keelt ja mõtlemist - Keel on arengu algusest alates kommunikatiivne - Keel on mõtlemise tööriist seega on tihe seos keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel Keele ja mõtlemise vahelised seosed - Lapse varaseim mõtlemine on kõne-eelne; esialgu mõistab laps täiskasvanut kontekstki ja käitumisest tajuvate kavatsuste kaudu - Sotsiaalsed suhted annavad esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega - Sotsiaalsed suhted loovad keskkonna, milles laps need protsessid internaliseerib (tekib sisemine dialoog) - Internaliseeritud intellektuaalsed protsessid hakkavad toimima verbaalsete mõtetena Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel - Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus Egotsentriline kõne
silmahakkavalt tihedad ning rikastavad teose kunstilist struktuuri. ,,Tolmule ja tulele" tunnuslik on tendents lüürilist väljendust käsitleda. Sageli tekib tunne, nagu taanduks autor oma tundeseisundite ja mõttekäikude kord heasoovlikuks, kord irooniliseks või muigel vaatlejaks. Elav lüüriline kirjeldus annan edasi seisundit või olukorda (,,Karantiin"), vahendab mõtisklusi (,,Pahed", ,,Titaanid"), loob tüübiportreid (,,Halvad naised"). Meeltega tajuvate välismaailma seigad ei puudu Betti Alveri luules, kuid nende tähistamine on alati ainult vahend poeetilise üldistuse või sümbolini jõudmiseks. ,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult. Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid. Värss on täiesti vaba täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta. ,,Tolm ja tuli" on Betti Alveri lüürikuteekonna särav lähteteos, milles sügavalt
Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia. Tähelepanu liigid ja omadused Liigid tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingtust) ja tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on motiveeriv). Omadused valivus, maht(üheaegselt selgelt tajuvate objektide hulk), püsivus, jaotuvus (millele pöörad rohkem tähelepanu), ümberlülitatavus(kuidas ühelt asjalt teisele oma tähelepanu ülelülitada). Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Uuritakse erinevaid une staadiumeid, pannes sulle külge igasugused juhtmed (EEG).Uuritakse silmade
· Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid · Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib
Inimesel on tajukujundi tekkimise aeg väga lühike. NT: on teada, et ootamatult teele ilmuva takistuse märkamine ja selle peale piduripedaalile vajutamine võtab vähemalt aega 0,3 sekundit. Kestus Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. NT: Eredat lühiajalist valgussähvatust võib tajuda veel 2 sekundit pärast kustumist. Püsivus st. Seda et tajuvate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava
eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Võistlevate signaalide tõttu raske teadlikkult ühele asjale keskendumine tähelepanu jaotamine – On üldiselt raske või võimatu. Vajab kontrollitavust, automatiseeritust, vilumust ja harjutamist crowding effect ehk ülerahvastusefekt – kui asju on palju on neist ühte valitud objekti raskem tajus eristada konstantsus – esemete ja tajuvate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kagus, valgus, värv, vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON: illusioon – evaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses
Mida tähendab juhuslik valim? Juhuslik oluline on see et kõikidel inimestel on tõenäoline võrdsus sattuda valimi hulka, nt mõne andmebaasi põhjal tehtav uuring. Tooge välja üks ettemääratud valimi näide ning seletage see lahti. Ettemääratud, kindlalt paika pandud reegel, nt kvoot valim seoses vanusega 70-80 aastased. Mida tähendab vastastikkune seos? Nt rahvastiku tervis mõjutab riigi majanduslikku arengut. Ühiskondlike nähtuste ja neid tajuvate subjektide vahel toob ühiskonda kui uurimisobjekti määramatust. Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Sõltumatud muutujad on need, millega eksperimentaator võib vabalt manipuleerida, st. neid oma suva järgi muuta ja vaadata, mis muutmise tagajärjel juhtub. Sõltuvad muutujad on need, mille puhul uuritakse, kuidas nad reageerivad sõltumatu muutuja muutmisele. Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning
Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon Sokratese Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende õpilane, kirjutas ebatäiuslikud koopiad. oma töid Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt dialoogidena ning filosoofidest valitsejate suunamisele. vahendas meieni Ideaalilähedane oli Sparta riik. Sokratese seisukohti. Aristoteles Platoni Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm,
riigivalitsemist. Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid
Sokrates Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon – Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles – Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid
Objekti ja fooni omavaheline eristumine on oluliselt sõltuv ka tajumise eesmärgist. Kui inimesel on kindel eesmärk millegi konkreetse tunnetamiseks, siis on kogu pertseptiivne tegevus häälestatud lähtuvalt sellest eesmärgist ja objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu või sellega seostuv, muu aga tõrjutakse foonile. Taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiklikest omadustest ja kogemustest nimet apertseptsiooniks. Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud , kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. 27 Väärtaju
Inimesele pannakse liigeste juurde peegelduvad kettad, mis on pimedas ainsad nähtavad asjad. Kui inimene ei liigu siis tunduvad lihtsalt täpid. Aga kui liiguvad siis kohe tekib fantoomne kuju, saadakse aru, et inimene teeb midagi. Taju konstantsuse uurimine. Tajumise oluline ülesanne on esitada maailma objekte nii nagu nad on. Kui kõik erinevused oleksid uudsena, siis oleks väga raske põhilisi objekte tajuda. On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil.
Objekti ja fooni omavaheline eristumine on oluliselt sõltuv ka tajumise eesmärgist. Kui inimesel on kindel eesmärk millegi konkreetse tunnetamiseks, siis on kogu pertseptiivne tegevus häälestatud lähtuvalt sellest eesmärgist ja objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu või sellega seostuv, muu aga tõrjutakse foonile. Taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiklikest omadustest ja kogemustest nimet apertseptsiooniks. Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud , kuid moonutatud 23 esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju
Inimesele pannakse liigeste juurde peegelduvad kettad, mis on pimedas ainsad nähtavad asjad. Kui inimene ei liigu siis tunduvad lihtsalt täpid. Aga kui liiguvad siis kohe tekib fantoomne kuju, saadakse aru, et inimene teeb midagi. Taju konstantsuse uurimine. Tajumise oluline ülesanne on esitada maailma objekte nii nagu nad on. Kui kõik erinevused oleksid uudsena, siis oleks väga raske põhilisi objekte tajuda. On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne
annaabi.ee 
