Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast. Taim on üsna külmakindel, kuid see-eest valguse ja niiskusenõudlik. See vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks kasutatav õisik lõigatakse varrelt maha enne, kui õiepungad hakkavad õitsema. Kvaliteetsed õisikud on rasked ja kõvad. Kui õisikul on lehed küljes, siis see näitab õisiku värskust. On valgeid, kollaseid ja ka lillasid õisikuid, kuid värv ei mõjuta õisiku kvaliteeti, vaid kas on kasvanud varjus või päikese käes. Õisiku riknemisest saab aru, kui sellele hakkavad mustad laigud tekkima. Kasutamine
seemnete valmimiseni 200240 päeva. 4 Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht tõusnud 4,6 korda. Lillkapsas on suhteliselt külmakindel, valguse- ja niiskusenõudlik kultuurtaim, mis vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks tarvitatav õisik lõigatakse varrelt maha enne õiepungade puhkemist. Lillkapsa kvaliteetsed õisikud on kõvad ja rasked ning lehtedega. Kui õisikul on kehed küljes, siis näitab see õisiku värskust. Õisik võib olla vaöge, vandlikarva või isegi lillakas. Värv ei mõjuta kuidagi õisiku kvaliteeti, vaid näitab, kas kapsas kasvas päikese käes või varjus. Tumedad täpid õisikul annavad märku sellest, et õisik hakkab riknema. Niisugused tumedad
Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt
sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on juurestiku ja maapealse osa kasv parem, saak suurem ning marjad suuremad ja kvaliteetsemad. Karusmari talub küll teistest marjakultuuridest paremini vegetatsiooniaegseid ajutisi põuaperioode, kuid mulla veedefitsiit ei jää peegeldumata tema saagis ja saagi kvaliteedis. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal vett ja taimetoitaineid, vähendavad mulla tepmeratuuri, levitavad taimehaigusi ja -kahjureid, varjutavad põõsaid, suurendavad tööjõukulu istandiku hooldamisel ja saagi koristamisel. Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne valmimist korjatud tikritest. Niisugused marjad säilivad jahedas ruumis isegi kuumutamata vesihoidisena. Värske lauamarjana kasutatakse meil tikreid harva, kuigi neid võiks isegi karpides müüa. Nende kaubanduslik
Perekond Aeduba- Phaseolus *harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel *õisuba *kuldaeduba e. Mash- roheline Perekond Sojauba- Glycine nispida Perekond Lupiin- Lupinus angustifolius *ahtaleheline lupiin *kollane lupiin *valge lupiin *Hulgilehine lupiin- Lupinus polyhyllus Kaunviljade esitlus Kasvutingimused: *võimelised kasvama erinevates tingimustes *idanemise, õitsemise ajal vajavad palju niiskust *vajavad taimetoitaineid ja väetamist *eelistatud on neutraalsed või nõrgalt happelised mullad Hernes *vähenõudlik, aga spetsiifiliste vajadustega *kasvutingimuste suhtes leplik *Seemned idanevad 1-2 kraadi juures *tõusaed tahkuvad 6-8 kraadi külmaga *niiskusnõudlik Külvisekord ja eelvili *hernest tuleb külvata võimalikult varakult *Põlduba tuleb ka külvata varakult. 1000 seemne mass idanemine puhtus
Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil. Põldudelt lähtuva reostuse kontrolli all hoidmisel on oluline osa mullaviljakusel ja mulla puhastusvõime säilitamisel. Mullakiht on võimeline siduma ja lagundama suures koguses taimetoitaineid. Ka paljud ohtlikud ained lagunevad mulla mikroorganismide toimel suhteliselt kiiresti. Reoained lagunevad pinnases ja põhjavees erineva kiirusega. Orgaanilised ained lagunevad hapniku kaasmõjul. Sealjuures kasutavad protsessis osalevad mikroorganismid vees lahustunud hapniku kõrval ka vees lahustunud ioonides olevaid hapnikuaatomeid. Selline isepuhastumine toimub nii heitvee, virtsa kui ka lahustunud õlikomponentide esinemisel põhjavees. Kui orgaanilist ainet on
Külvikordade agrokeemiline iseloomustus) Külvikorra koostamisel lähtusin järgnevatest andmetest: Kultuuride otsene ja kaudne mõju: 1. Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele. 2. Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3
*Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju. Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud allikatega katmata toitainete kogus. Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine Kasutada soovitatavalt kompleksväetisi, mis sisaldavad taimetoitaineid taimede vajalikul hulgal ja õiges vahekorras. Taliteraviljadele antud 1t sõnnikut vähendab N normi 1-1,5 kg, P 0,3-0,5 kg võrra. Liblikõieliste rohke põldhein vähendab N vajadust 50 kg/ha. Kui N normid juba üle 70kg/ha siis anda jaotatult ( pool külviaegselt ja teine poool võrsumise lõpus ) Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist Lehe kaudu anda väetist kuival ajal max 4kg Seemnete ettevalmistamine külviks
pinnastöötlemine, töötlemine biotiikides, anaeroobne kääritamine. Piirituse-, veini- ning pärmitootmisest sisaldavad palju heljumit (kuni 7 %), nende BHT 2000- 35000 mg/l, keskmiselt 15000-20000 mg/l . Rakendatakse anaeroobse ja järgnevat aeroobset biopuhastusprotsessi. Viinavabriku puhul biotiikide süsteem, mis koosneb anaeroobsetest ja aeroobsetest biotiikidest. Väätiste tootmisest pärinev reovesi sisaldab suurtes kogustes taimetoitaineid. Selliste vete töötlemiseks võib rakendada järgnevat skeemi Kaevandusveed on tavaliselt happelised, mis on seotud püriidi bakteriaalse lagundamisega pH on alla 3, nad sisaldavad kuni 1000 mg/l Fe ning kuni 4000 mg/l sulfaate. Lubja lisamine toob kaasa ka raskmetallide sadenemise. Tselluloosi- ka paberitööstuses tekivad suured reovete hulgad. Reovete BHT on tavaliselt 100-300 mg/l Reovee eeltöötlemiseks kasutatakse koagulatsiooni lubjaga. Põhilisteks töötlemissõlmedeks on
Väetised on anorgaanilised või orgaanilised ained, mis sisaldavad üht või mitut taimele vajalikku toiteelementi. Ühendit, millest taim omastab toiteelementi, nimetatakse toimeaineks. (Õun 1980) Mullas on tavaliselt kõige rohkem puudus lämmastikust, fosforist j a kaaliumist. Kohati ka kaltsiumist, magneesiumist ja mõnest mikroelemendist. Kultuuride kasvatamisel 12 rabaturbal või mingil teisel taimetoitaineid vähesisaldaval substraadil (põhk, saepuru jt.) tuleb aga kõik taimedele vajalikud põhi-ja mikroelemendid anda kas tahkete keemiliste ainetena või vees lahustatult toitelahustena. (Õun 1980) 13 1.5 Keskkonna happelisus pH on ökosüsteemide seisundi oluline näitaja ja mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks, kui mulla pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad enamiku soontaimede juured
tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena. Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised (koirohi). · Alandavad mulla temperatuuri. Ülemises mullakihis (kuni 10 cm) on temperatuur 2...4 kraadi madalam kui puhtal põllul. Iga taim tarvitab vee aurustumiseks palju sooja. Peale selle varjab
Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil. Põldudelt lähtuva reostuse kontrolli all hoidmisel on oluline osa mullaviljakusel ja mulla puhastusvõime säilitamisel. Mullakiht on võimeline siduma ja lagundama suures koguses taimetoitaineid. Ka paljud ohtlikud ained lagunevad mulla mikroorganismide toimel suhteliselt kiiresti. Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega.
Kraavi lang saadakse kraavi pikiprofiililt. Kuna kraav on üldjuhul trapetsikujuline, siis antakse ette eeldatava sügavuse põhjal nõlvustegur, põhjalaius ja ühtlase voolamise valemi alusel arvutatakse voolu sügavus ülalmainitud perioodide jaoks. 14)Vesiehitised vooluveekogudel: settebaseinid konstruktsiooni ja toimimise põhimõte. Settebasseini eesmärk on vee voolukiiruse aeglustamine, mille tulemusena heljum settib ja sellega koos ka mõningane kogus taimetoitaineid. Settebasseinis sõltub tulemus viibeajast. Mida suurem see on, seda peenem fraktsioon settib. Üldiselt arvestatakse settebasseinid liiva ja tolmuosakeste setitamiseks. Peened saviosakesed settivad vaid siis, kui moodustavad suuremamõõtmelised tükid. Settebasseini efekt on suurem, kui tema valgala on ilma taimestikuta, suure kaldega ja kerge pinnasega. Settebasseini pindalaks soovitatakse Soomes 0,1...0,2% valgala pindalast.
Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt
taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele (jäänused) Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt Mõned taimeliigid (kaer, lupiinid) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi ka juurekava tiheduse ja mulda tungimise sügavuse kaudu Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid
kuna taimed omastavad toitaineid ainult vees lahustunud kujul. Taimede veevajadus on väga suur: ühe grammi orgaanilise aine moodustamiseks kulub 300 … 1000 grammi vett. Teiselt poolt aga on kahjulik ka kasvupinnase liiga suur veesisaldus, kuna vesi tõrjub pooridest välja õhu ning taimejuured ja mikroorganismid satuvad hapnikupuudusesse, mistõttu nende elutegevus pidurdub. Liigne vesi, mis ületab kasvupinnase veemahutavuse, nõrgub sellest läbi ning viib endaga kaasa ka osa taimetoitaineid; seda nähtust nimetatakse toitainete väljauhteks. Lisaks ei talu veega küllastunud pinnas koormust ning on ebastabiilne. 14 Veesisaldust väljendatakse protsentides kuiva kasvupinnase kohta. See näitaja võib kõikuda suurtes piirides: alates 1… 2 protsendist kuni 300 … 400 protsendini. Niiskusprotsent on üle 100 juhul, kui vett on pinnases rohkem kui tahket osa (kuiva pinnast).
29 - vähendavad aurumist - sügavajuurelised umbrohud transpordivad toitaineid alumistest kihtidest ülemistesse (näiteks põldohakas ja paiseleht) - umbrohud vähendavad toitainete kadu põllukoosluse aineringes - toitainete sidujad kultuurtaimedest vabal perioodil - saagi koristamise järel hoiavad umbrohud tühjaks jäänud maa, vältides nii erosiooni ja sidudes taimetoitaineid - umbrohi on peibutustaim; näiteks ristõielised umbrohud meelitavad maakirpe ja hiilamardikaid neid võib kasutada püünistaimedena - umbrohi on toiduressursiks lindudele ja loomadele - umbrohi on kahjurite looduslike vaenlaste, röövtoiduliste soodustaja - õietolm on oluline toiduallikas lepatriinudele, sirelaste ja kiilassilmade valmikutele, kelle röövtoidulised vastsed hävitavad aplalt taimekahjureid Umbrohtumist suurendavad tegurid:
Primaarne ainult rannikutel, kallastel liivastel setetel (tuiskliivade kinnistumine, kus arenevad nõmmed ja nõmmemetsad). Kõik sisemaa liivikud ja nõmmed on tänapäeval sekundaarse tekkega: eelkõige põlendikud, kus maakamara purustamise tõttu on liiv liikvele läinud. Varem aitas nõmmede levikule kaasa karjatamine, tänapäeval nõmmestuvad ajutiselt kuivad raiesmikud. Erilised keskkonnatingimused: - Tuulised - Kuivad - Suured temperatuurikõikumised ööpäevases lõikes - Vähe taimetoitaineid - Liikuv sõre substraat - Esinevad laiguti Nõmmede ja liivikute levik Laasimer (1965) annab ilma rannikukooslusteta pindalaks 12 500 ha, ilmselt on see tänapäeval tunduvalt väiksem puudub karjatamine, põlengud on allasurutud, raiesmikud metsastatakse, sõjaväepolügone ja piiri(kontrolli)alasid enam endisel määral ei kasutata. Endised tuiskliivadega rannikualad on lõplikult kinnistatud (Hiiumaa, Pärnumaa). Elustik Roomajad ja kahepaiksed Kivisisalik (LK II kat
Eelvili avaldab otsest mõju nii talle järgnevale kultuurile kui ka kumulatiivset mõju mulla omadustele (näiteks taimejää- nuste kuhjudes suureneb mulla huumusesisaldus ja paraneb struktuur). Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. Näiteks liblikõielised rikastavad mulda seotud õhulämmastiku arvel, kõik teised kultuurid on mullalämmastiku kasutajad. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. Juurte lagunemisel jäävad need toitained mulda ning on hiljem teistele kultuuridele kergesti omastatavad. Bioloogilistest põhjustest hinnatakse kultuuride erinevat mõju umbrohtude ning taimehaiguste ja kahjurite levikule. Põllukultuurid jagatakse vastavalt väärtusele eelviljana gruppidesse. Head eelviljad on rühvelkultuurid ja mitmeaastased heintaimed. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda- ja söögijuurviljad), eriti
annaabi.ee 
