Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust Korp- korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa Trahheed- elund, mille kaudu toimub organismi ja väliskeskkonna gaasivahetus Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine
61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik taimevartel olevate õite kogum 71. õistaimed fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili) 72. üheiduleheline taim õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht(teravili) 73. ühekojaline taim liitsuguline taim; liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil
raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel) Ungari sirelile pookimine · Plussid Suur kasvujõud, kasvab kiiresti, on tugev , kasvab hästi kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist. Ei aja juurevõsusid Sireli hooldamine on lihtne. Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2
töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alles siis minna juure, varre, lehtede ja õie juurde. Sellisel viisil on põhiülesanne jagatud alaülesanneteks, mille täitmine viib mind põhiülesande lahenduseni [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Olles õppinud taime osad selgeks on mul kogu taime ehitus selge. Õpetaja seisukohalt on oluline teada, kuidas laste töömälu mitte ülekoormata. Arvan, et õpetaja peab kogu oma õppetöö kavandamisega arvestama laste optimaalset töömälu kasutust
asetatakse nad saepuruga karpi ja sinna lisatakse ka kohupiima. Nii nuumatud rasvikud muutuvad valgeteks ja tihketeks. Rasvikuga saab püüda suuri karplasi (kalapeedia.ee). (http://www.seemnemaailm.ee/gal/details.php? image_id=127&sessionid=facff0a3049db5d0402bb2b7b76fd5d7) Joonis 6 Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) 6. Ohud ja vaenlased Mardikate seltsil üldse esinevad keerukad suhted taimedega. See seisneb selles, et mõnedel vastsetel on võime stimuleerida taimekudede kasvu ning moodustada pahku. Kaitseks vaenlaste vastu on neil tugev kate ning sageli ka välja kujunenud varjevärvus. Esinevad ka biokeemilised kaitsevahendid-mürgised, ebameeldiva lõhnaga. Neil, kel pole efektiivsemaid kaitsevahendeid, langevad ärrituse korral sokiseisundisse, suruvad tundlad ja jalad vastu keha ja langevad alla (H.Remm.1984). Vaenlasteks on erinevad linnud ja teised putuktoidulised. Näiteks Rohuneppi (Gallinago media) toidulauale kuuluvad erinevate mardikate vastsed (www
Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke rakukest ja plasmamembraan hõlbustavad toitainete liikumist seenerakku ning vajalike ensüümide eritamist väliskeskkonda. Seente üheks eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga. Mikroskoopilised seenehüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale. Väikeste mõõtmete tõttu kasvavad nad otse mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga tagab seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani, lagundavad selle lihtsamateks molekulideks, mis imenduvad seenerakku. Peamine osa toitainetest imendub seenehüüfi tipu piirkonnas. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil.
Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. ( Sarapuu: 2003) 1.2. Toitumine Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seenraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagunsavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad aga saprotroofid. Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained surnud orgaanilisest ainest. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil
taimedele ka rohelise värvuse. Enamikul taimedel on iseloomulik rakuehitus. Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Nendega võite lähemalt tutvuda taimekudede lehekuljel.Taimed paljunevad sugulisel ja mittesugulisel teel. Sugulises paljunemises osalevad emas- ja isassugurakud, mis valmivad taime generatiivorganites. Mittesuguline paljunemine jaotatakse vegetatiivseks ja eoseliseks. Võrreldes loomadega on vegetatiivne paljunemine taimeriigis enam levinud. See toimub enamasti taime vegetatiivsete organite (juur, vars, leht) või talluse tukikeste abil. Vetikad, sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega.
pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seenede rakukest koosneb valdavalt kitiinist. Kitiin on polüsahhariid. Seente toitumine Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete
Äestada, juured õhutatakse. Täiskasvanud taimed neelavad süsihappegaasi 500-550 kg/ha Süsihappe kondensatsioon peab õhus olema piisavalt kõrged (0,1-0,3 % õhus) Liiga kõrged on taimed kahjulik Taimedele kahjulikud gaasid on ammoniaak ja väävelgaasid. Vesi Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa Vee abil toimudad taimes mitmesugused protsessid: Vee abil tungivad toitained mullast vette Toimub fotosüntees Taimekudede temp reguleerimine Transpiratsioon Taimede veetarve: iseloomustab niiskust, mis on vajalik taime kasvuks ja saagi moodustamiseks Veenõudlikkus: iseloomustatakse mulla optimaalselt niiskusega, mis enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest. Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on: Kapsas Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju.
2. näide, kus liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: Uuriti Alnus crispa ruumilist jaotust Alaska tundras. Leiti, et see on korrapärasem kui juhuslikult võiks eeldada. Püstitati hüpotees, et lepa isendite regulaarne jaotus on seotud nendevahelise (ruumi)konkurentsiga. Eemaldamiskatse ühe isendi ümbert eemaldati 5 lähimat naabrit. Naabrite eemaldamine parandas isendite kasvu maapealse osa mass kasvas aastaga 1.4x ja kõrgus 2x. Oluliselt kasvas ka taimekudede N ja P sisaldus. 8. Kas konkurents mõjutab taimekoosluste liigilist koosseisu ja struktuuri? Millised katsed seda tõestavad? Umbrohtude ja teravilja konkurents. Konkurentsi mõju looduslikele kooslustele: mõju liikide sagedusele, mõju liikide jaotumusele piki kk.gradiente, summaarne mõju taimekoosluste koosseisule ja struktuurile. Samad näited, mis eelmises küsimuses, sest koos konkurentsiga kaasnebki taimekoosluste liigilise koosseisu ja struktuuri muutus.
kujuneb juurest vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks e – jooksuks, mis kevadel esineb nt kase- ja vahtraliikidel. Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid: Päikesekiirguse intensiivsuse suurenemisel tõuseb lehtede temperatuur kiiresti ja selle alandamiseks kiireneb transpiratsioon. Seejärel taimekudede temperatuur küll alaneb, kuid transpiratsioon püsib lehtede vajaliku temperatuuri hoidmiseks edasi intensiivsena. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Valgus stimuleerib õhulõhede avanemist ja suurendab transpireerivate rakkude protoplasma läbilaskvust, aidates nii kaudselt kaasa transpiratsiooni intensiivistumisele. Öisel ajal lehtede kuumenemist ei toimu ja aurumine lehepinnalt on üle kümne korra vähemintensiivne.
nende arvutamise ja mõõtmise võimalused. Vesi on taimede elutegevuses asendamatu element. Taimeorganites on vesi peamine koostisosa, mis asub kudedes ja rakkudes. Kasvavate taimede veevajadus ulatub 85..90 %ni. Vesi on lahusti, mille abil mineraalsed taimetoitained pääsevad taimerakkudesse.Vee osavõtul toimuvad taimedes keemilised reaktsioonid, millest tähtsaim on fotosüntees. Kulutatud veest kasutatakse taimekudede ehitamiseks ainult 0,2 %, muu osa kulub transpiratsioonile. Transpiratsioon on vee aurumine taimedest maapealsete taimeosade kaudu. Taimkattega kaetud pinna koguaurumist nimetatakse evapotranspiratsiooniks (ET). ET=T+E+I kus ET on tegelik evapotranspiratsioon, T- transpiratsioon, E- aurumine mullalt, I- aurumine taimedelt (interseptsioon). ET on on üks olulisis valgala, põllu ja muu ala veebilansi komponente. ET on võimalik määrata
(vältimaks etanooli sünteesi – selle asemel piimhape jt.) • Morfoloogilised adaptatsioonid: - aerenhüümi moodustamine (sootaimedel 20-60% juurte rakuvaheruumidest) - hästi aereeritud juured võivad hapnikku ka mulda viia (detoksifitseerides kahjulikke ühendeid - sadestades rauda) - aerenhüümi kaudu ka süsihappegaasi ja etanooli liikumine taimest välja Üks tähtsamaid faktoreid, millest sõltub taimekudede hingamisinensiivsus, on temperatuur. Temp tõustes hingamine intensiivistub. Hingamise alumine piir taimedel alla -10C. Optimaalne temp 20..30C. Katsed näitavad, et kuni lehe veepotentsiaal ei lange väga madalaks, ei sulgu õhulõhed täielikult isegi pimeduse ja kõrge lehesisese süsihappegaasi kontsentratsiooni (mis on öisel ajal loomulik) koostoimel. Õhtul enne päikese loojumist hakkab taime poolt transpireeritava
mügarbakterid. N2 fikseeritakse bakteroidina. Bakteroidid on spetsiifilised diferentseerunud rakud, mis moodustavad juuremügaras vegetatiivsete rakkude muundudes. Taimed eritavad flavonoide, mis meelitab kohale mügarbakteri. Mügarbakteri eritab vastuseks nod-faktoreid, mille järel juurekarv kõverdub ja bakter hakkab tungima taimekoesse. Infektsiooniniidi teke infektsiooniniit on torutaoline kanal juurekoes, mille kaudu toimub taimekudede nakatumine mügarbakteritega. Infektsiooniniit hargneb ja algatab mügara tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar. Mittelibliõielistel aktinomütseedid moodustavad mügaraid mitteliblikõielistel. Infitseerivad puid, põõsaid ja rohttaimi. Ka nende mügarates on leghemoglobiin ja nakatumine bakteritega toimub juurekarvakeste kaudu. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid kui kemoteraapilised ained
Elektriline sünaps- ioonide vool läbi Gap liiduse-regeerib stiimulile alguses kiiresti,aga siis kustub signaali ülekanne ruttu. Põhimõte, kuidas prioonvalgud muutuvad organismile kahjulikuks. Prioonvalkude poolt põhjustatud närvihaigused. Terbe PrP on alfaheeliks kujul, nakkuslik prioon on beeta-lehe kujuline, Viga toimub valgu pakkimisel. Hullu lehma tõbi, Creutzfeld-Jakobihaigus,tappev perekondlik unetus, kuru-kuru haigus . Taimeraku ehitus. Taimekudede tüübid ja taimeraku ehitus Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhesid ja karvu. Põhikude – toestav kude, kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. – a) Parenhüüm – elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest (käituvad ka kui tüvirakud).
Tänapäeval vaieldakse, kas fakultatiivsed endofüütsed bakterid kasutavad taimi kui vahendit levimiseks või on pigem tegemist taime aktiivse valikuga. Igal juhul fakultatiivsed endofüüdid kasutavad taime ,,pakutud" toitaineid energiaallikaks. Tõenäoliselt on ka fakultatiivsed endofüüdid taimedele kasulikud, sest vastasel juhul taimede kohasus langeks, kuna endofüüdid oleks taimele energeetiliseks koormaks. 16.3. Endosfääri koloniseerimine Edukas taimekudede koloniseerimine sõltub mitmest faktorist: taime ja bakteri genotüübist, taimekoest, abiootilistest ja biootilistest teguritest. Paljud endofüütsed bakterid pärinevad taimerisosfäärist ning on juurte välispinna koloniseerijad. Taimed võivad kuni 30% assimileeritud süsinikust eritada juurte kaudu mulda. Juurte eritistel on kaks funktsiooni metallide omastamine mullast 141
dV mL ( +P-Y) dt mL 13 dV/dt ruumala suurenemine ajaühikus L hüdrauliline juhtivus (g m-2 MPa-1 h-1) m plastilisuskoefitsient (elastsusmoodul) MPa-1 h-1 (millist jõudu tuleb rakendada, et esile kutsuda rakuseina pöördumatu deformatsioon) - veepotentsiaali erinevus väliskeskkonna ja taimekudede vahel (MPa) P turgor (MPa) Y minimaalne efektiivne turgor (MPa) (turgori väärtus millest alates kasv muutub võimalikuks) 21. Primaarseina paksus on . ~0,1µm., sekundaarseina paksus on . ~3-4 µm (kirjutage ligikaudsed suurused või suuruste vahemik) 22. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke (~0,1µm), elastne ja kasvu võimaldav;
rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Lagundavad suuresti samad mikroobid, kes lagundavad ka tselluloosi. Lagundatava orgaanilise aine koostis omab lagundamisprotsessile olulist mju. Mikroobid ei lagunda taimejnuseid kui ht tervikut, vaid taimekudede orgaaniliste hendite gruppe lagundatakse selektiivselt. ldine reegel: mida raskemini lagundatav on hend, seda viksem on vastavat hendit lagundava ensmi osakaal mikroobikoosluses. Taimejnuste lagundamise kiirus sltub keskkonna tingimustest: temperatuur, pH, niiskus, temperatuur. Substraadi kvaliteet: soodne on ligniini vike osakaal ja osakeste vike suurus ning madal C/N suhe. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mikroobikoosluse struktuuri muutumine
Mõlemal moodusel on omad plussid ja miinused: Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireli (aluse) omadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel. Ungari sirelile pookides tekib pookekohale laiend, mille põhjustab taimekudede mittesobivus. Pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviisi plussiks on asjaolu, et ungari sirel ei aja juurevõsusid ja sireli hooldamine on lihtne. Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. Juurevõsud Omajuursed sordisirelid annavad ka juurevõsu, kuid nendest kasvab ikkagi sordisirel. Seega on omajuursetest sirelitest lihtne kujundada põõsasjat vormi. Kui mõned oksad murduvad saab juurevõsudest kergesti uued asemele kasvatada
harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad siseselt (endogeenselt) või väliselt (eksogeenselt). Arenenumatel seentel (kottseened,
annaabi.ee 
