Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile · kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J · on aine sulamissoojus J/kg · m on aine mass kg Termodünaamiliselt on sulamishetkel Gibbsi vabaenergia muut (G) null, kuna toimub kasv aine entroopias ja entalpias. Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine. Iga kristalliline ain...
temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat. · Energia kulub sidemete loomiseks või lagundamiseks. · Soojus, mille juures aine sulab või tahkestub nimetatakse sulamis või tahkestumissoojuseks KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamistemperatuur · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamine · http://et.wikipedia.org/wiki/Inkongruentne_sulamine · http://ak.rapina
Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele vastupidised protsessid ( aurumine ja kondenseerumine, sulamine ja tahkestumine jne. ). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel
jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergiakonstantne. Termodünaamika II Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.Termodünaamika III kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Entroopia kasv S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reakts, kus gaasiliste ainete hulk kasvab)Entroopia kahanemine S<0veeldumine, tahkestumine,gaasiliste ainete mahu vähenemine)Spontaansusehindamine :G=H -TS (G- Gibbsi vaba energia muut. Protsess spontaanne kui G<0Mida suurem on Kc või Kp , seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale, produktide poole.reaktsiooni isotermi võrrand: G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni.G >> 0 (Kp <<1) reaktsioon kulgeb vastasuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained.
IN ÄR SI M E AT IN H E M I BL SULAMINE SU TAHKIS VEDELIK TAHKESTUMINE REKRISTALLISATSIOON Faasisiirded · Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa vastupidiste protsessidena · Igale paarile vastab kindel siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. · Faasisiirdel kas eraldub või neeldub teatud hulk soojust. See on siirdesoojus. · Soojuslikult isoleeritud keskkonnas siiret ei toimu. Sellist olukorda nimetame faaside tasakaaluks. Võimalik on nii kahe kui kolme faasi tasakaal.
SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu.
nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud soojushulk (J), c J on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuri vahe). Aine võib olla kolmes olekus nn agregaatolekus: gaasiline, vedel või tahke. Soojushulkade arvutamine aine üleminekul ühest agregaatolekust teise (faasisiirdel): 1) sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: Q = m , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg).; 2) aurustumine ja kondenseerumine aine muutub vedelast gaasiliseks ja vastupidi: Q = Lm , kus Q on vastavalt kas aurustumiseks kulunud või kondenseerumisel eralduv soojushulk (J), L on aurustumissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg)
sõltuvust mõjumissuunast nim. anisotroopiaks. Faasisiirded Faas on ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga
2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine
Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.
Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeerse aine võib betooni viia kolmel viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisa-sideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2. Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2.
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks.
(aine faas) Faas ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Tahke (juht või ülijuht, ferromagneetiline või paramagneetiline) Vedel (voolav, ülivoolav) Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire protsess, mille korral aine läheb ühest faasist teise. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku koha nim. siirdesoojuseks. Tahke vedel sulamine Vedel tahke tahkestumine (kristalliseerumine) Vedel gaas aurustumine Gaas vedel kondenseerumine (veeldumine) Tahke gaas sublimeerumine Gaas tahke härmastumine Kolmikpunkt kolme oleku tasakaalule vastava rõhu ja temperatuuri väärtus (normaalrõhul ja 0 juures vesi ei külmetu ja jää ei sula).
kasulikuks tööks A . A =Q - Q Valem: =(Q Q )/Q 100%=A/Q 100% Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk.
miseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0°C juures vesi ei külmu ega jää sula. On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril - sulamistemperatuuril. Aine sulatamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga saab leida valemist Qs = . m, kus m on keha mass ja sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja , et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril. Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb
Termodünaamika II seadus Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Põle võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. ELEKTROMAGNETISM: Elektriväli: Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Elektrilaengu jäävuse seadus Suletud süsteemis on kõikide osakeste laengute algebraline summa jääv. Punktlaeng on elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on
Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) Sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). 1920.Termodünaamika III printsiip. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav
kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud soojus Sulamissoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg tahkise sulamiseks jääval temperatuuril Aurumissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku
värvitu. PVA on emulsioon liim paber teip on valmistatud paberist ja kaetud üheltpoolt liimiga. Enne kasutamist tuleb niisutada tänapäeval kasutatakse ka nakkuvaid paber teipe. Liimlint on liimsulatise teisendi kujutab endast klaaskiudu mis on kaetud termoplastse polüamiid vaiguga. Kasutatakse spooni lehtede servsel liimimisel või ühendamisel kus vaik sulatatakse. LIIMSULATISED On termoplastik mis kuumutamisel muutuvad vedelaks liimivaks massiks. Tahkestumine toimub jahtumisel. Liimipüstol. Kummiliim kummiliimi aluseks on kummisegude või kauski . Universaalliimid Saab liimida plastikut puitu klaasi nahka riiet jms. jagunevad super attac Eriliimid Kestokol Tl- kui nõutakse kõvapuu liimimiseks löögikestvus. Avalike kohtade mööbli valmistamiseks. Kiilto66polar säilib -45kraadi Liimimise tehnoloogia Liimilahuse valmistamine · Tehisvaigule lisatakse külmliimimisel kõvendina oblikhapet, sidrunhapet
Hüdrotehniline betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema eksotermiaga. Väiksem eksotermia on vajalik seepärast, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed ja konstruktsiooni sisemuses võib kivistumise ajal temperatuur tõusta liiga kõrgele ja intensiivne vee aurustumine võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon. Armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige
Molekulaarfüüsika ja termodünaamika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: soojusliikumine, mikroparameeter, makroparameeter, ideaalne gaas, selle olek ja oleku muutumine, gaasi rõhk, temperatuur, ideaalse gaasi olekuvõrrand, isoprotsess, siseenergia, soojushulk, termodünaamika seadused, soojusmasin, soojusmasina kasutegur, pööratav protsess, pöördumatu protsess, difusioon, aurustumine (gaas ja aur), kondensatsioon (udu), agregaatolek, sulamine, tahkestumine, õhuniiskus, pindpinevus ja pindpinevusjõud; oskab kasutada seoseid: 3 m E = kT pV = RT p=nkT; k 2 ; T =273 + t; M ; Q = U + A ; termodünaamika II A T - T2 = kas = 1 Akogu T1 ; Q = c m t ; Q = L m ; Q = m Q = r m printsiip;
e. FRP armeeritud sarrustatud polümeer ? 2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega. a. Sisaldavad kergeid/raskeid elemente b. On madala/kõrge pehmenemistemperatuuriga c. On suure/väikse elektrijuhtivusega d. On kõrge/madale dimensionaalse stabiilsusega e. Hästi/halvasti vormitavad toodeteks 3. Kumb tunnus iseloomustb termoplasti võrreldes termoreaktiiviga. a. Lineaarne/risseotud ahel b. Pöördumatu/pöörduv tahkestumine c. Suur/väike roome d. Lahustuvus/mittelahustuvus e. Suur/väike kuumuskindlus f. Väiksem/suurem tugevus 4. Kas toodetav polüpropüleen on. a. Kristalliline/amorfne b. Stereoregulaarne/ataktiline c. Sündiotaktiline/isotaktiline d. Siksaki/heeliksikujulise ahelaga e. Trans/gauche konformatsiooniga 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. SBR vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b
antud soojushulga summaga. U = A + Q Termodünaamika II seadus soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Q -Q A = 1 2 100% = kas 100% Q1 Q1 Aine agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Gaasi rõhk p Pa = N/m2 kg/(s2*m) 3 Gaasi ruumala V l = dm Gaasi absoluutn temperatuur T K o Gaasi temperatuur Celsiuse skaalas t C Gaasi mass m kg
soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · T 25. Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) 26. Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.
Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · ∆T 25. Entroopia – süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv – ∆S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine – ∆S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine – ∆S = q/T ; So = ∆So(produktid) – So(lähteained) 26. Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus – Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.
(polümeer) Polümeerse aine võib betooni viia 3 viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisasideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/
Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeerse aine võib betooni viia kolmel viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisa-sideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2. Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2. 7. Kasutatud kirjandus 1. http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html 2. http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/# 3. http://kaur.pri.ee/metallid.pdf 4. http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/korrosioon-esitlus-presentation 5. http://www.ai.ee/failid/274.ppt 6
Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid,
toimu. Ideaalse soojusmasina kasutegur on avaldatav temperatuuride T1 - T2 kaudu: = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti T1 temperatuur. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Ülesanne 9.9. Mitu aatomit sisaldab 1 kg heeliumi? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m =1kg M ( He) = 2 kg kmol = 2 10 -3 kg mol 1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10
1. Termodünaamika II seadus. Entroopia. Termodünaamika II seadus suletud süsteemis toimuvates soojuslikes protsessides saab entroopia ainult kasvada Temperatuuri kasvades entroopia suureneb Entroopia kasv DeltaS > 0 sulamine, aurustumine, lahustumine, temperatuuri tõstmine (intensiivistub osakeste liikumine), reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk (maht, moolide arv) kasvab; Entroopia kahanemine DeltaS < 0 veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine 1. Gibbs´i energia Termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul, energia, mis on töötamise jaoks "kättesaadav". Võrdne maksimaalse kasuliku tööga, mida suudab teha suletud süsteem pöörduval protsessil ilma paisumistööta. Kui Gibbs´i energia on väiksem kui null, siis keemiline reaktsioon toimub antud tingimustel spontaanselt
Kiuga vähendatakse betooni varase ehk plastse perioodi kahanemist ja pragunemisriski. Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad. Polümeerbetoonid Sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid tahkesteid (kõvendajaid). Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Kasutusalad: korrodeeruvates keskkondades (keemia, metallurgia, naftatöötlemis ja toiduainetööstuses), keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 27. Isetihenevbetoon, teebetoon Isetihenevbetoon Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga
toimu. Ideaalse soojusmasina kasutegur on avaldatav temperatuuride T1 - T2 kaudu: = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti T1 temperatuur. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Ülesanne 9.9. Mitu aatomit sisaldab 1 kg heeliumi? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m =1kg M ( He) = 2 kg kmol = 2 10 -3 kg mol 1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10
Vahad -Baasalkoholiks on pikaahelaga (16...34C) ühealuseline alkohol. Loodusvahad on estrite segud(üks ester domineerib). Vahad on hüdrofoobsed ja vesilahustumatud. Neid lahustavad alkohol, atsetoon või eeter. Sõltuvalt temperatuurist ja keemilisest koostisest on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Loomsed vahad: - spermatseet(vaalavõidis). Evolutsiooniliselt/biokeemiliselt on spermatseedi lipiidikoostis kujunenud selliseks, et tema sulamine/tahkestumine toimub just mereveekihtide temperatuuride vahemikus. - lanoliin ehk villavaha on villas kuni 10 %. Ta laguneb hästi orgaanilistes lahustites, seob ta vett, kuid vees ei lahustu. Esineb ka linnusulgedes. Taimsed vahad: - karnaubavaha on segu tserot-, montaan- ja karnaubahapetest ning nende seostunud 26...34 C-aatomilistest alkoholidest. Vahasid kasutatakse: kreemides, salvides, värvide ja lakkide koostises, korrosioonivastastes segudes, paberi immutamiseks, poleerimiseks jne. 24. Liitlipiidid
juurde anda, et osakesed saaksid hakata ka kulgevalt liikuma. Kuid näiteks kondenseerumise korral sunnitakse vabalt ringi kihutavaid molekule võbelema ühe koha läheduses, selleks ei kulu enam niipalju energiat kui varem ja energia vabaneb (soojus eraldub). Kokkuvõtvalt võib öelda, et üleminekutel, kus osakeste liikumiskiirus suureneb (sulamine, aurustumine, sublimatsioon) soojus neeldub ja neil üleminekuil, kus liikumiskiirus väheneb (kondensatsioon, tahkestumine, härmatumine) soojus eraldub 65 Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0 °C juures vesi ei külmu ega jää sula. On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Sulamine ja tahkestumine
50-80 C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, milledesse juhitakse madalpingeline vahelduvvool. Juhtmed soojenevad ja soojendavad ka betooni. 32.Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoon sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid tahkesteid (kõvendajaid). Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Kasutusala mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemise- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvatees põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt 10-90%.
Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde 33. Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid. Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga armeeritud- kiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused
Sageli lisatakse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saadakse tihedam betoon. Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelhaustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga. Kiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust
kallim suvisest ja saadava betooni kvaliteet võib tulla ebaühtlasem. 05.05.2014 31. Polümeerbetoon, fiiberbetoon- · Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu Tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga armeeritudkiudarmatuuriga polümeer
annaabi.ee 
