Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muutlikud, heleduse, mitmiktähed, struve, noovad, tähtedel, gravitatsioon, kataloogi, kaksiktähe, ammu, taevakehad, põlemine, kaksiktähed, muutudes, tähtedeks, rangelt, viitab, supernoovad, oletus, kaugusi, mõõtmete, tähesuurus, heledamad, hiiud, gaasilised, valgusallikas, samasugune, kõrgele, üldisemalt, jaotu, leiduva, hakkaks, varalmoodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. Pilt 1 Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on. Teati, et tähed on Maale palju kaugemal kui Päike ja et Päikese suurus on võrreldav tähtede omaga. William Herschelil õnnestus esmakordselt vaatluste abil tõestada, et on olemas
Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud lööklaine, kokkupõrge mõne teise suure molekulaarpilvega või Galaktikas leviv tihendus- laine, kuid lõpptulemusena hakkab pilv kokku tõmbuma. Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha kiiremini liikuma ning gravitatsiooniline energia hakkab muutuma kineetiliseks energiaks. Kui see kiiresti liikuv aine jõuab tuumani, pidurdub ta tuuma ainega põrkudes ning liikumisenergia muutub hetkeliselt teiseks energialiigiks ehk siis soojuseks. Kuna prototäht kogub endasse aina rohkem ainet, muutub ka tema temperatuur järjest kõrgemaks
suurema õigusega kui füüsika laboratooriumide kõige hõredam vaakuum. Võiks arvata, et nii suurte tühikutega lahutatud kehad ei tohiks omada märgatavat omavahelist sidet ning tähtede liikumised nagu kinnitaksid seda oletust, sest need toimuvad igas suunas ning jätavad pealiskaudsel vaatlemisel korrapäratu mulje. Kuid see pole tegelikult nii: ka tähtedevahelisi suuri kaugusi valitseb täielikult üks kindel kordaloov jõud - kogumaailmne raskustung, gravitatsioon. Jõud on väike, kuid ajavahemikud on küllalt pikad selleks, et väike jõud avaldaks oma mõju tähtede liikumisele ja asetusele, luues korrapärasust näivasse korrapäratusse. Tekivad gravitatsiooni tungiga seotud tähtede süsteemid, paaris tähest koosnevatest kaksiktähtedest kuni sajamiljardilise Linnutee süsteemini. Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige
tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm · Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed
tiirlemisperioodid võivad kesta veerand tunnist kuni mitme tuhande aastani. Paariliste kaugus võib aga olla võrreldav tähtede endi läbimõõduga. Päikese lähemas ümbruses on vähemalt pooled tähed kaksik- või mitmiksüsteemid. Kaksikute tiirlemine teineteise ümber toimub ühes tasapinnas. Osa kaksiktähti paistavad neile spektraalkaksikutena. Seda tänu spektrijoonte periooodiliselt lähenemisele. Tsefeiidid Kõige kasulikumad ja omapärasemad muutlikud tähed. Nende tätede muutumise periood on mõnekümnest minutist kuni mõnekümne ööpäevani, kusjuures muutumine võib toimuda sekundi murdosa täpsusega. Tsefeiidid on täpsed kellad. Neid kutsutakse ka ,,Universumi majakesteks". Kõige tähtsam on see, et nende periood on seotud valgusvõimsusega! Mida pikem periood, seda heledam on täht. Seega on need tähed suurepärased objektid kauguse mõõtmiseks. Need tähed annavad
neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, kuid sellest hoolimata mass on võrdne Päikese massiga. Temperatuur on samuti võrdne Päikese tuumas valitsevaga. Kuna selle taevakeha pindala on väga väike, kiirgab ta äärmiselt vähe valgust. Seetõttu on neid ka väga raske isegi parimate teleskoopidega avastada. Kuna neutrontähel on väga suur mass surutud üliväikesesse ruumi, siis on tema gravitatsioon sedavõrd suur, et mõjub isegi valgusele, painutades valguskiiri oma teelt tugevasti kõrvale. Paokiirus neutrontähe puhul on võrdne umbes poole valguse kiirusega ( ~150 000 km/s ). Neutrontähed tekivad suure massiga tähtedest. Kui suure massiga täht jõuab tuumkütuse lõppedes oma eluea lõpule lakkavad temas termotuumareaktsioonid. Temperatuuri langedes langevad ka rõhk ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe
põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku. Kui tähe mass on suurem Päikese omast, tõuseb tema sisemuse temperatuur küllalt kõrgele järgmise tuumareaktsiooni algamiseks. Nüüd ühinevad omakorda heeliumituumad, moodustades süsiniktuumi ja vabastades energiat. Temperatuuri edasisel tõusul toimub üleminek järgmisele tuumareaktsioonile jne.
Neutrontähed: Leidub tähti, mis on isegi valgetest kääbustest tihedamad ja väiksemad. Neis on kogu täheaine tõmbunud kokku vaid paarikümnekilomeetrise läbimõõduni. Neutrontähe tihedus on valge kääbuse tihedusest veel miljoneid kordi suurem. Neutrontähes on aatomidki lõhutud: elektronid on surutud prootonitesse, mille tagajärjel on viimased muutunud neutroniteks. Täheaine on kui neutronipuder. Neutrontähtedel on omadusi, mis tavalistel tähtedel puuduvad. Neil on erakortselt tugev magnetväli ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis. Neutrontähe magnetväljast väljub koos tähega pöörlev kitsas kiirtekimp nagu majakas. Kui kiirte teele juhtub jääma Maa, näeme lühikest sähvatust. Enamik neutrontähtedest saadab välja raadiolaineid. Niisugust tähte nimetatakse raadiopulsariteks. Kui sähvatus toimub röntgenikiirguses, on tegemist röntgenpulsariga. Lähimad tähed
Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-,,tolmust", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma
Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope. H(1,2) plus H(1,3) nool He(2,4) plus n(0,1) Seda kasutatakse nn vesinikupommideks, kus ülikõrge temperatuuri saamiseks lõhatakse kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus massiühiku kohta on umbes 4x suurem. Sellist reaktsiooni nim termotuumareaktsiooniks. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Väga perspektiivikas oleks juhitav termotuuma reaktsioon. Probleem on anumas, milles see reaktsioon toimuks. Seetõttu püütakse anuma asemel kasutada väljasid. Radioaktiivsuse kasutamine ja kahjulikkus Rad. Kasulikkus 1.Tuumaenergeetika 2
(Kui Kuu asub varjutuse ajal Maast kaugeima punkti läheduses) 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast ( viirutatud osa varjukoonuse joonisel). See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju – siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate
Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. 34. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Tugevuse järjekorras : Päikese külgetõmme, teiste planeetide gravitatsioon, loodelised häiritused, pidurdumine kosmilises aines. 35. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.
Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) punastest hiidtähtedest või massiivsetest ülihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................
Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) punastest hiidtähtedest või massiivsetest ülihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
