Ekvaator Maal = Taevaekvaator
Kääne
- otsetõus
Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi
3) Tähistaeva pöörlemine:
Põhjanael praktiliselt paigal
Täistiir 1 ööpäev
Eestis:
Pooluselähedased tähed ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal)
Tõusevad idast, kagust või kirdest ülejäänud, sõltuvalt käändest
4) Tähtede kiirgus: (saab mõõta tähe keemilist koostist ja temperatuuri)
Röntgen- ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus)
Lainepikkuse järgi pikimast:
Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus>Gammakiirgus
Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus:
UV
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele Sander Lopatin Uwe Sööt Sissejuhatus · Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine
See jälg kajastub nii kiirguse spektris kui ka tema temperatuuri ruumjaotuses. [2] MITTEHOMOGEENSUSEST 6 COBE satelliidiga kui ka temast hiljem orbiidile lennutatuga, tingnimetusega WMAP, määrati reliktkiirguse ülipeenstruktuur taevalaotusel. See oli eriti raske ülesanne. Tuli määrata kiirguse temperatuuri sajatuhandik kraadiseid hälbeid keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks. Hiljem andis sellele koondumisele täishoo gravitatsioon. Nende pisihälveteta poleks Päikest, Maad ega meid endidki. [2] UNIVERSUMI TEKKEST 7 Tekkis koos universumi tekkega. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi,
täidetud alasid, ka Päikese peegeldumist nendelt pindadelt on õnnestunud vaadelda. Polaarmütsikesed võivad koosneda jääst, sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse
Päikesest kõik, mida tean. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Tema ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päike kiirgab ka raadiokiirgust, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat.
Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena.( Heikki Oja "Põhjanael") 3 Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus. Üldtuntud on ka röntgeni- ja raadiokiirgus. (Jossif Sklovski "Universum, elu, mõistus") Kõik eelnimetatud kujutavad endast elektromagnetilist kiirgust, mida võib kirjeldada kui lainelist liikumist, kus kahe järjestikuse laineharja vahelist kaugust nimetatakse lainepikkuseks. Loetletud kiirgused erinevad üksteisest vaid lainepikkuse poolest. Röntegikiirguse lainepikkus on palju lühem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui nähtaval valgusel. Kõiki neid kiirgusi tuleb tähistaevast, kuid
Nii fotoplaatidel kui nüüdisaegsematel, CCD-detektoritega tehtud ülesvõtetel domineerib kvasari heledus nii täielikult, et selle kodugalaktika jääb meie eest varjatuks. Alles Hubble'i kosmoseteleskoobi abil on õnnestunud saada rahuldavad pildid kvasarite peremeestest enestest. Enamasti on tegemist suurte, üsna ebakorrapärase struktuuriga galaktikatega. Ehkki kvasarid avastati esmalt intensiivsete raadioallikatena, puudub paljudel tänaseks teadaolevatel kvasaritel märgatav raadiokiirgus. Küll aga on neile iseloomulik tugev röntgeni- ja gammakiirgus - kiirgusliigid, mis kaasnevad väga energiarikaste nähtustega. Mis juhtub kvasari keskel? Kvasari keskme uurimine pole kaugeltki lihtne. Kuna selle tohutu heledus pärineb astronoomilises mõttes väga pisikesest piirkonnast, pole seal asetleidvate protsesside vahetu vaatlemine veel võimalik ning järeldusi tuleb teha üldisema informatsiooni põhjal. Me ei saa kvasari uurimiseks korraldada
Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust
oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu. Seda nimetatakse nii sellepärast,et väikeses teleskoobis paistab udu rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga. Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus. Üldtuntud on ka röntgeni- ja raadiokiirgus. Kõik eelnimetatud kujutavad endast elektromagnetilist kiirgust, mida võib kirjeldada kui lainelist liikumist, kus kahe järjestikuse laineharja vahelist kaugust nimetatakse lainepikkuseks. Loetletud kiirgused erinevad üksteisest vaid lainepikkuse poolest. Röntegikiirguse lainepikkus on palju lühem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui nähtaval valgusel
Ekvivalentsusprintsiip: keha osalemine gravitatsioonilises vastasmojus ja selle inertsus on ekvivalentsed. Me elame koveras aegruumis. Mass pohjustab aegruumi koverdumise, st gravitatsiooniline vastasmoju valjendub aegruumi koverdumises. Ruum ja aeg ei eksisteeri omaette, nad on seotud energiaga (aine ja valjaga). ASTRONOOMIA. KOSMOLOOGIA Paikesekiirguse komponendid: ? valguskiirgus, ? soojuskiirgus, ? ultraviolettkiirgus, ? rontgenkiirgus, ? raadiokiirgus, ? korpuskulaarkiirgus. Paikeseplekid on Paikese fotosfaaris esinevad magnettormid, mis paistavad tumedate aladena. Paikese aktiivsuse moju Maale: ? ilmastikumuutused; ? otsene moju elusorganismidele ? monede lindude, loomade, putukate massiline ilmumine voi kadumine; ? metsa juurdekasvul on 11aastane tsukkel; ? inimestel: sudamehaigete seisundi halvenemine, akksurmad. ? haired sides, elektrivorkudes. Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km;
Elliptilise galaktika teke sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika planeedisüsteemi kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Universumi vaadeldud kaugeimad objektid on kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus ja raadiokiirgus enne ps tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a. 9. Selgitage mõistet ,,universumi kärgstruktuur". Galaktikate ruumjaotus seda nim. Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks on korrapäraste tühikute süsteem, mesilaskärg. Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. 10. Kasutades Hubble´i seadust, leidke galaktika kaugus, kui tema spektris paistab ioniseeritud kaltsiumi K-joon (393 nm) lainepikkusel 405 nm. Hubble´i konstandi
kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Universumi vaadeldud kaugeimad objektid on kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus – ja raadiokiirgus enne ps tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a. 8. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. – ühtlane; galaktikate „piiri“ ei ole. Galaktikad, galaktikaparved ja nendevahelised tühikud moodustavad kärje-või käsnataolise ruumilise struktuuri. Tänapäeva suurim kataloog sisaldab üle 2 mln galaktika. 9. Selgitage mõistet „universumi kärgstruktuur“. Galaktikate ruumjaotus – seda nim.
annaabi.ee 
