6) Milleks kasutatakse värvirulle Suurte pindade värvimiseks kasutatakse värvirulle + nendega saab kiiremini töö tehtud. 7) Naturaalne harjas sobib lahusti baasil värvidega värvimiseks. 8) Milline on sobiv kaugus pinnast, püstoliga värvimisel? Püstoliga värvimisel on sobiv kaugus pinnast 200-250mm. 9) Kuhu kogutakse märgmenetluskapis mööda pritsitud värv? Tööstuses on pihustuskambris veeringlussüsteem, mille abil moodustub kapi tagaseinale veekardin. Tootest mööda pritsitud värv satub veekardinale ja voolab sealt kapi põhjas olevasse basseini. Veele lisatakse koagulante, mille mõjul värv settib basseini põhja või kerkib pinnale. Koagulandid valitakse vastavalt kasutatavale viimistlusmaterjalile. Tööprotsessi jooksul tuleb koagulante lisada vastavalt pihustusjäägi kogusele senikaua, kuni vesi küllastub kuivainejäägiga. Seejärel vajab nii kamber kui veemahuti korralist süvapuhastust.
Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi Neerude funktsioonid Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis Osmootse rõhu säilitamine Happeleelis-tasakaalu regulatsioon Jääkainete eemaldamine organismist
Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks
Abessiinia kiltmaa naised kasutavad ratsapoosi sellist varianti, kus mõlemipoolne orgasm kutstztakse esüe ainuüksi naise tupe ringlihaste kokkutõmmetega. 4. TAGUMINE PÖÖRDPOOS Mees lamab selili, jalad koos. Naine on näoga tema jalgade poole, vüb peenise tuppe end tahapoole kallutades. Siis teostab naine friktsioone isteasendis või end ette või taha kallutades. Ktzna peenise sutznd ei ühti tupe omaga, tekib suur surve tupe tagaseinale. Poos sobib: * keskmise või lühikese tupe ja keskmise või suure peenise puhul. * naisele, kel on orgasm seotud domineerivalt tupe stimulatsiooniga, rindade ja kõdisti stimulatsioon pole oluline. * mehele, kel on keskmine või tugev erutustase ning optiliselt erogeenseks tsooniks naise kannikad. Poos ei sobi: * domineerivalt kõdisti orgasmiga naisele, kel on ka rinnad oluline erogeenne tsoon * lühikese peenisega mehele. * rasestumiseks. Poosi on kasutatud traditsiooniliselt Indias.
Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis. Silmas toimub teravustamine läätsedele teise kuju andmisega, objektiivis läätsede liigutamisega. Valguse hulka reguleeritakse mõlemal juhul läbilaskeava suuruse muutmisega. Silmas tekkinud
Kõhuosa puudub ühtne tüvi, närvikiud põimuvad sümpaatiliste kiududega; levivad aga edasi perivaskulaarsete põimikutega. Kõhuosa harud: · Trucus vagalis anterior et posterior läbivad koos söögitoruga diafragma ja annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr gastrici anteriores mao eesseinale ja maksale; rr gastrici 8 posteriores mao tagaseinale. Suurem osa tagumisi kiude rr coeliaci suundub piki a gastrica sinistra't plexus coeliacus'sse, põimub sümpaatiliste kiududega ja siirdub peamiselt
C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad 3.Munandi- või munasarjaarterid (aa. testiculares resp. ovaricae) 4.5 – 6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale, jne. b. Aordi kõhuosa paaritud harud: 1.Kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus): kõige jämedam haru, algab peaaegu kohe vahelihase alt ja hargneb kolmeks suureks haruks: pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter. 1.1. Pärismaksaarter (a. hepatica propria), vt. maks! 1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule. 1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele. 2. Ülemine kinnistiarter (a
korstnalõõride soojenemist. Suitsuruumi puudumisel ajab kamin suitsu tuppa. Suitsuruumist lähevad suits ja muud küttegaasid läbi suitsuruumi kohal asuva kitsama ava (kõri) või läbi kolde tagaseinas asuva siibri korstnasse. Kitsa kõri korral või siibri läbimisel suitsugaaside kiirus suureneb, mille tõttu on tõmme kaminakoldes parem. Tõmbesoojustamiseks võid ehitada kõri ka neile kaminatele, mis asuvad korstna kõrval. Seoses kõri ehitamisele tekib kolde tagaseinale kaldsein, mis soodustab soojuse kiirgamist ruumi. Kamina lähedusse võib ehitada lisakütuse panipaiga, mis võib asuda kamina kõrval või all. Kamin pole mõeldud toe kütmiseks Seepärast juhitakse kuumad gaasid harilikult vahetult korstna lõõri Kaminatõmme Kaminatõmme oleneb peamiselt ruumi ja kaminaava mõõtmete vahekorrast, korstna ristlõikest ja kõrgusest ja tõmbeava ehitusest. Kaminaava suurus määratakse valemi
mis laseb soolesisul liikuda ühes suunas s.o. peensoolest jämesoolde. Teadmiseks, et tühi- ja niudesoole vahel puudub konkreetne piir, tühisool moodustab u.2/5-, niudesool 3/5 nende kogupikkusest. Kõhukelme e. peritoneum, ületades sooli kõhu tagaseina suunas moodustab kinnisti, mis kulgeb kõhu tagaseinalt lülisamba kõrvalt alla poolpõiki paremale. Peensoole kinnisti e. mesenterium on u. 25cm lai kõhukelme vistseraalleste osa, mis kinnitab soole kõhuõõne tagaseinale. Selle kaudu kulgevad veresooned ja närviharud. Peensoole seina ehitus Tartu Tervishoiu Kõrgkool 16 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/
organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l. See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks. Kalad on lühinägelikumad kui inimesed. Puhkeasendis tajuvad nad terravalt vahetus läheduses (kuni 1m) olevaid esemeid. Kaugemate objektide teravaks nägemiseks lähendatakse silmaläätse silma tagaseinale. Kalad näevad maksimaalselt 15m. Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel. Nii suudavad siirdekalad (lõhed) eristada eri jõgede vee lõhna ja leida selle järgi üles oma sünnijõe. Paljud kalad tuginevad toiduotsinguil just haistmisele. Kalade maitsmismeel ja kuulmismeel on ka hästi arenenud. Tänapäeval kasutatakse kalade püüdmiseks kõrgeid helisid, mida kalad tajuvad sisekõrva abil. Maitsmismeelega kontrollitakse toidu kvaliteeti
Neerud renes neer ren Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast
mao soolhape neutraliseerub lõhustunud valkude ja rasvade toimel 12ss-st ensüüm pankreosümiin (koletsüstokiniin) vereringesse pankreasenõre eritumine näärmerakkudest (ensüüme sisaldav) valkude, s/v-te ja rasvade lõhustumine jätkub Neuraalne: - parasümpaatikuse ärritus toimib analoogiliselt pankreosümiinile Peensool (1) Pikkus elus inimesel 3 m (laibal 5 m), laius 5 cm Kinnitub soolekinnistiga, milles kulgevad vere- ja lümfisooned, kõhuõõne tagaseinale Peensoolel on kolm osa: - duodeenum: 20-30 cm, ülaosa sisaldab happelist maonõret (haavandid!) ja alaosa neutraalset sapi- ja kõhunäärmenõret - jejunum e. tühisool (40% pikkusest), toimub intensiivne imendumine. Läheb sujuvalt üle - ileumiks e. niudesooleks (60%), mille lümfoidkoes toimub antikehade moodustumine Peensooles on 1 cm ringkurrud ja nendel 1 mm
Tühi- ja niudesoole vahel puudub konkreetne piir - tühisool moodustab u ⅖, niudesool ⅗ tühiniudesooleJEJUNOILEUM kogupikkusest. - kõhukelmePERITONEUM ületab sooled kõhu tagaseina suunas ja moodustab kinnisti, mis kulgeb kõhu tagaseinalt lülisamba kõrvalt alla poolpõiki paremale. - peensoole kinnisti e MESENTERIUM on u 25cm lai kõhukelme vistseraalleste osa, mis kinnitab soole kõhuõõne tagaseinale, selle kaudu kulgevad veresooned ja närviharud. Peensoole seina ehitus. 1. Limaskest - Soole seinas on rohkelt tsirkulaar e ringkurde, mis soole venimisel ei kao ja mida katavad soolehatud - see suurendab soole seina pindala. - Hatte, soolenäärmeid ja kogu ülejäänud soole sisepinda katab 1-kihiline silinderepiteel; toitained imenduvad läbi epiteelirakkude - Peensoole kogu imendumispind on tänu kõigele 200-300m2 ● RINGKURRUD:
kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus: Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast, alumise rinnalüli kõrgusel. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia – nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neerude ülesanded: Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, Osmootse rõhu säilitamine, Happe-leelis tasakaalu regulatsioon, Jääkainete eemaldamine organismist, Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, Vereloome regulatsioon, Arteriaalse vererõhu regulatsioon 29. Kuseteed Kuseteed koosnevad kahest neerust, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Meeste kuseteede hulka kuulub ka peenis
elunditele söögitorule, trahheale, harknäärmele, sidekoesse. Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina, ka kõhuosa harud jaotatakse paarilisteks ja paarituteks. Aordi kõhuosa paarilised harud: · neeruarterid - kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse · neerupealiste arterid suhteliselt peened, kuid väga tähtsad · munandi- või munasarjaarterid · 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud: · kõhuõõnetüvi kõige jämedam haru, algab vahelihaste alt ja hargneb mitmeks suureks haruks, tähtsamad on pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter pärismaksaarter maoarter (vasak maoarter) annab harud mao suurele kõverikule põrnaarter varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele · ülemine kinnistiarter varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt
SEEDIMINE on protsesside kogum, mille käigus söödav toit muudetakse organismile omaseks ja viiakse sisekeskkonda.Toit (toiduained) sisaldavad toitaineid: *energiaks, *ehitusmaterjaliks, *regulatoorsete ainete sünteesiks Jämesoole erinevus peensoolest:*ca 1 m pikk, 5-8 cm jämedune, *soolesein on paksem, pikilihaskiht ei ole ühtlane, vaid moodustab käärsoolepaelu kurrulisus ei ole püsiv, *käärsool on fikseeritud kõhuõõne tagaseinale, *Hatte ei ole, on palju näärmeid, *Motoorika on tagasihoidlikum, *Soole mikrofloora väga arvukalt baktereid Seedimisprotsessid:*Mehhaanilised protsessid(toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika) *Sekretoorsed protsessid(seedenõrede eritumine)*Imendumisprotsessid(toitainete suundumine seedetraktist verre) Seedimise regulatsioon:*Regulatsioon närvisüsteemi tasandil(ajukoor, hüpotalamus, piklikaju, auton NS),
teatud juhtudel elustavate hingamisiiigutuste ning südame- Teadvuseta inimest ei tohi selili pöörata, kuna ta võib massaazi sooritamises. Vähem tähtis ei ole ka kannatanu lämbuda ülemiste hingamisteede sulgumisest nendesse val- oskuslik raviasutusse transportimine. guva vere, okse jms. toimel või keelepära langemise tõttu Võrreldes autojuhiga on mootorrattur esmaabi andmisel neelu tagaseinale. Tingituna neelamisvõime puudumisest mõnevõrra halvemas olukorras, sest peale teadmiste ja ei tohi teadvuseta inimesele juua anda, isegi tilkhaaval oskuste on vaja mitmesuguseid sidumismaterjale ja häda- mitte. päraseid ravimeid, mida sisaldab kohustuslik autoapteek. Purunenud sõidukisse kinni jäänu vabastamisel ei tohi Leidlikkus, kindel ja täpne tegutsemisviis võimaldavad teda mingil juhul tirida jäsemeist; enne vabastamist kõr-