Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud
Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus
leidis aset II maailmasõja järgsel perioodil. Külma sõja ajal osapoolte vahel sõjalisi kokkupõrkeid ei olnud. Üksteist üritati nõrgestada läbi luuretegevuse, poliitika ja majandusliku tegevusega. Külma sõja ajal toimus suur militaartehnika areng, millest suur osa on modifitseerituna üldsuse kasutuses. Üks viisidest, kuidas osapooled üritasid üksteisele ära teha, oli kosmose võidujooks. Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL-i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong. Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse
kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist Päikesesüsteemi seitsmele päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi kuule Kuule, Iole, suure elliptilisuse tõttu
Meedias olen märganud mõningaid mõttevälgatusi olmejäätmete ladestuspaikade puudujäämise kohta. Üheks kõige eredamaks neist oli soovitus hakata prügi lennutama avakosmosesse. Päikesesüsteemi täitudes otsitakse tõenäoliselt uus galaktika , mida reostama hakata. Selleks ajaks on arvatavasti teadus nii kaugele arenenud ,et planeedilt teisele samasugusele reisimine pole probleemiks ning terve maakera rahvastik evakueeritakse risustamata taevakehale. Taolise mõttekäigu juures tuleb ilmsiks tõsiasi, et inimestel on enamasti kombeks probleemide eest põgeneda , selle asemel, et neid lahendada või hoopiski ennetada. Kaheldavaks on muutunud inimsoo evolutsiooniline areng looduse osana.Tekib arusaam, nagu me oleksime tundetud , puhtalt loogilise mõtlemise ,mehhaniseeritud , orgaanilise kesta ja programmeeritud ajuga elusorganisme imiteerivad masinad. Seda sama ei saa öelda ühegi teise looma kohta
Pluuto ei vastanud kellegi ettekujutusele. Pluuto oli tillukene, isegi Maa kuust väiksem. Alles aastaid hiljem avastati, et planeeti X-i polegi olemas, Neptuuni liikumist polnud lihtsalt kogu Neptuuni aasta jooksul vaadeldud. Pluuto avastamine määras aga kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend.Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Alates avastamisest, räägiti Pluutost kogu aeg kui Päikesesüsteemi üheksandast planeedist, kuigi oli ka vaidlusi. Alguses anti Pluutole planeedi nimi, kuna arvati et see on sama suur kui Maa. Kui saadi teada, et see on kordades väiksem, jäeti
2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi
avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell, millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse. Karavell oli väike, aga hästi väle laev, mis arendas suhteliselt suure kiiruse ja sai liikuda isegi vastastuulega. Laeva kaitsmiseks meres piraatide eest kasutati kahureid ja püsse. Kõik need leiutised lihtsustasid meremeeste tööd ja
aastal tänu Hubble’i teleskoobile selle värvi teada. 63 valgusaasta kaugusel asuva eksoplaneedi temperatuur võib küündida kuni 900 kraadini. (8) NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Hubble jälgis planeedi liikumist pikka aega ja mõõtis selle valguse muutumist. Nüüdseks on selge, et kui inimene saaks seda taevakeha lähedalt vaadata, paistaks see sama sinisena kui Maa kosmoselt tehtud fotodel. Astronoomid oletavad, et taevakehale annavad sinise värvi ränioksiidi sisaldavad mineraalid. Kuna planeet on väga kuum, sulavad räniühendid seal tillukesteks klaasipiiskadeks, need võivad atmosfääris lennelda ja valgust hajutada. 8 5 Kokkuvõte Nagu referaadis kirjutatud on eksoplaneetide puhul tegemist planeetidega, mis asuvad väljaspool meie päikesesüsteemi. Töö kirjutamine oli autori jaoks sama huvitav kui teema
Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu: mustadele aukudele langeva gaasi akretsioon (-astronoomias taevakehade massi suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast). 16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Lk118 1.Mis on Universum? maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu
Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.
Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu: mustadele aukudele langeva gaasi akretsioon (-astronoomias taevakehade massi suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast). 16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Lk118 1.Mis on Universum? maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu
Samal kümnendil tekkis esmakordselt noorsoomood (kitsad püksid jms.) noored püüdsid oma rõivastusega eristada end vanemast põlvkonnast. Moemuusikaks oli sving, kuid see muutus 1950. aastate keskpaiku rock´n´rolliks. 1950. aastate tähed olid E. Presley (1935-1977) ja M. Monroe (1926-1962). 2 60-ndad See oli aastakümme, mil inimkond jõudis kosmosesse ja teisele taevakehale. Äge konkurents teostus kahe üliriigi NSV Liidu ja USA vahel. Esialgu võisteldi rakettide tugevuses ja täpsuses, siis inimese saatmises maakesksele ehk geotsentrilisele orbiidile, seejärel Kuu-sõidus ja lõpuks kosmoseaparaadi saatmises väljapoole süsteemi Maa- Kuu. 1957. aasta 4. oktoobril lennutas Moskva üles sputniku. Seda loetakse kosmoseajastu alguseks. USA esimene Maa tehiskaaslane startis veebruaris 1958. 12
Keha (süsteemi) osade vahel mõjuvad jõud ei saa muuta keha (süsteemi) liikumise olekut · Newtoni II seadus kehtib vaid siis, kui mass ei muutu · Newtoni II seadus kehtib vaid inertsiaalses taustsüsteemis Keha kaal on jõud, millega Maa tõmbab seda keha enda poole. Maa asemel võib olla ka mõni teine suur (taeva)keha. Oluline on see, et protsessi vaadeldakse Maale või teisele taevakehale küllalt lähedal. Keha kaal on võrdeline keha massiga, kusjuures võrdeteguriks on raskuskiirendus P = m g , kus g = 9.81 m/s2 ja g on suunatud alla, so Maa poole. Järelikult on ka keha kaal suunatud alla. Kaalu ja massi vahel on kaks olulist erinevust: · Kaal on vektor, mass on skalaar · Kaal oleneb asukohast, mass ei olene Newtoni III seadus: Iga jõud kutsub esile sama suure, aga vastassuunalise jõu, mis pole kunagi rakendatud
Pluuto avastati 1930. aastal ja tal on kolm kaaslast Päikesesüsteemis. Kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeedis. Vikipeedia andmetel on alates 24. augustist 2006 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni otsuse põhjal Pluuto kääbusplaneet. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutot pole kordagi külastatud, isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril aastal 2006 saadeti sinna NASA poolt kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2005 ehk 7 aasta pärast.
Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleitos uskus isegi, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa, nagu varem arvati. Merkuur on planeet, kus päevas on kaks aastat. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a. ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike.
jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spiraalsed ·Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. diameeter ~30 kpc (90 000 120 000LY) tähtede arv ~200*109 (200 miljardit) mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030) Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 30 000LY)
ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam
Et piiblis on nimetatud vai kuus metalli (Fe, Cu, Au, Ag, Sn ja Pb), siis deklareeris kirik, et seitsmendat metalli olla ei saa. Alkeemikud väitsid küll, et piiblis on 18 korda mainitud koera ja kassi mitte kordagi, see ei takista aga kasside eksistentsi. Sama lugu olevat ka metallidega. Kuid kirik neid väiteid ei arvestanud. Riikides, kus valitsevaks polnud ristiusk, arvati metalle olevat 7. Juba Aristotelese ajast seostati 7 taevakeha 7 metalliga. Igale taevakehale vastas üks metall ja lisaks eespool mainituile loeti seitsmendaks metalliks elavhõbedat. Nii ei olnud ka selles süsteemis plaatina jaoks kohta. Seepärast toodi sisse poolmetallid. Kiriku kaanonid lubasid 6 metalli kõrvale veel 6 poolmetalli. Eeltoodust järeldub, et täpselt plaatina avastamise aastat ega avastajat ei ole võimalik määrata. Teatmeteosed dateerivad avastust aastaga 1750 (Watsoni tööd). Pärast seda algas plaatina võidukäik. 1776
liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (Allikad 5, 8, 10) Kuni 1962-ni aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks ühele. (Allikad 5, 8, 10) Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama ( Mariner 10, USA, 1974-75)
Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam lendas
liikumine Merkuuri taevas. (4) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (4) Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. (3) Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam
- on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=206265 AU=3,263 LY Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. Galaktika - selgelt piiritletud tähesüsteem, mille kuju ja suuruse määravad ära gravitatsioonilised vastasmõjud.
pühendatud väravateni viiv. Etemenaki 7 - astmeline tsikuraat oli oma 90 meetrise kõrgusega teadaolevalt kõrgeim astmiktorn, mis Mesopotaamia aladele kunagi ehitatud. Alumise astme mõõtmed olid 90 x 90 m, kõrgus 33 m, torni II korruse kõrgus oli 18 m, kolmel järgmisel igaühel 6 m, kuuenda korruse kõrgus oli 15 m, seitsmendal 6 meetri kõrgusel astmel paiknes 4,5 m kõrgune pühamu. Iga aste oli erinevat värvi ning pühendatud erinevale taevakehale ( Esimene Saturnile - must bituumen, teine Jupiterile - oranzid tellised, kolmas Marsile - punased tellised, neljas Päikesele - õhukesed kuldplaadid, viies Veenusele - kollased tellised, kuues Merkuurile - sinised glasuurplaadid, seitsmes Kuule - õhukesed hõbeplaadid ).Tsikuraadi välisküljel olid hiiglaslikud kivitrepid, neist keskmine viis kõige kõrgemal asuva pühamuni. ( Oleta - takse,et Paabeli torni kasutati ka astronoomilisteks vaatlusteks ). Astmike seinad olid liigendatud
annaabi.ee 
