Maa saab oma energia Päikeselt päikesekiirguselt. 7. Millal on Maa energiabilanss positiivne ja mida see endaga kaasa toob? Energiabilanss on positiivne, kui Maale jõuab energiat rohkem, kui planeet seda maailmaruumi ära annab. Toimub soojenemine ja loodusprotsessid. 8. Millal on Maa energiabilanss negatiivne ja mida see endaga kaasa toob? Energiabilanss on negatiivne, kui planeet kiirgab maailmaruumi rohkem energiat, kui ta seda Päikeselt saab. Toimub jahtumine. 9. Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energiaaallikaid. Taastuvad- päikeseenergia, Maa, Kuu Taastumatud fossiilsed kütused & tuumkütus
liigniisutamine, liigkarjatamine. Lahendus: tõkete rajamine põldude äärde, õige maaharimisviis, puude istutamine. Taastuvad loodusvarad: muld, vesi, päikese energia, tuule energia Taastumatud loodusvarad:põlevikivi, maagaas, nafta,metallimaagid, tuumaenergia.Lahendus: metalle saab kasutada korduvalt, tuleks parandada looduskaevamise tehnoloogiaid ja meetmeid, tuleb tarbida säästlikult,peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim.
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine.
tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed tagasipeegeldumisest es parandada vähenemisele ning maa maavarad (fosforiit), atmosfääris leiduvatelt tehnoloogiat; kasutada erosiooni tundlikkuse maapõuesoojus ja gaasidelt taastuvaid suurenemisele ehk tuumaenergia. Taastuvate Probleemi põhjused: energiallikaid; kasutada kõrbestumisele. loodusvarade hulka kuuluvad Inimtegevus: tööstused; elektrienergiat Probleemi põhjused näiteks muld, mets, veevarud, energiatootmine; säästlikult; vähendada :paduvihmadest ja turvas aga ka osa jäätmemajandus; autokütuste põletamist; üleujutustest tekkivad energiavarusid (päikese,
juurde toota. Energiaresursid tasapisi vähenevad tänu sellele, mis võib viia kriisini. Pooltargument: Ressursi ja tarbimise ebaühtlanejaotus 8. Selgita mõiste energiajulgeolek. Riik on sõltumatu energeetiliselt, ehk ta saab ise enda energia. 8. Nimeta 3 muutust, mis leiavad aset Austraalia elektritootmises ajavahemikus 2000-2020(Cämmu mate pole just kiita) ja iga muutuse kohta too üks põhjendus. (Selle kohta on joonis ka) 1. muutus: taastuvaid energiaallikaid kasutatakse rohkem. Põhjus: Need on keskkonnasõbralikumad/fossiilsed kütused võivad otsa saada/Austraalia lähistroopikas ja troopikas piisavalt päikest, rannikul eeldused tuuleenergia tootmiseks. 2. muutus: Gaasi osatähtsus elektritootmises kasvab. Põhjus: Gaas on keskkonnasõbralikum kui nafta ja kivisüsi/Austraalial on head gaasivarud. 3. muutus: Kasvab kivi- ja pruunsöe osatähtsus.
maagaasi(Venemaalt), Hiinas-kivisüsi Ülesanded Millega seletada geotermaalenergia küllalt suurt osatähtsust Islandi elektritootmises? Kuna seal on vulkaanilised alad Iseloomustage Prantsusmaa energiaressursse ja nende paiknemist. Kasutage mõisteid- taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivsed energiaalliikad, naftatöötlemine . Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiallikaid, kui ka taastumatuid energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes
Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad, et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja korras hoida. Eestis kasutatakse põhiliselt energia tootmiseks põlevkivi, kuna seda ei pea sisse ostma ning seetõttu on see odav
Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Troposfääri osoon ja veeaur. Probleemi tagajärjed * Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda * Muutuvad liikide levialad * Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving * Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed * Üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid,samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses * Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Probleemi lahenduseks tuleks vähendada õhu saastatust. Kasutada taastuvaid energiaallikaid ja elektrienergiat säästlikult; vähendada autokütuste põletamist ja aerosoolide kasutamist; vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Liikide hävimine Looduslik mitmekesisus tähendab,et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Mis on probleemi põhjusteks? * Keskonna muutmine, hävimine ja saastamine * Soode kuivendamine
ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase päikesekiirtel maalt tagasi peegelduda ja nad jäävad siia lõksu ning soojendavad maad . Eestis tekkib suur osa kasvuhoonegaase põlevkivi põletamisel, et toota elektrit. Palju kasvuhoonegaase tekitavad ka autod kütuse põletamisel. Eesti saaks aidata ära hoida kliima soojenemist. Eesti võiks lõpetad põlevkivist elektri tootmise ja kasutada taastuvaid ja keskkonnasäästlike elektri allikaid. Autod võiks töötada keskkonnasäästlikult ja inimesed võiksid rohkem jala või jalgrattaga liigelda, sest see ei kahjusta nii palju keskkonda.
● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus ● Maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas. Miinused ● Ehitustööde kvaliteet ● Akende avamine kütteperioodil Kasutatud materjalid
Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Kerli Uibo 9. klass 2016
Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60- 65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad
on kaasa aidanud pidevalt kasvava Taani majanduse investeeringute kaudu ja eksporti. Eksport energiatehnoloogiate on kolmekordistunud just viimase10 aasta jooksul. Täna on Taani maailma tuuleenergia, eluasemeja arendustegevuse osakondade mitte ainult Vestas (suur Taani firma selles valdkonnas ), vaid ka välismaiste tootjate tuuleturbiinide. Taani on energia puhasekportija Taastuvenergia Taani on võtnud teerajaja rolli arendada taastuvaid 8 energiaallikaid ja tehnoloogiaid. Hüdroelektrijaama ressursside ja tugev biomass traditsioonide puudumisest hoolimata on Taanil (rakendatud poliitikaga) plaan ehitada üks suurimaid taastuvaid energiasektoreid maailmas. Täna, taastuvate energiaallikate nagu tuuleja biomass moodustab üle 25% Taani elektrienergia kogutarbimisest ja 15% üldisest energiatarbimisest. Eesmärgiks on suurendada viimane arv
c)päikeseenergia, d)hüdroenergia, e)tuumaenergia, f) geotermaalenergia Millega põhjendada sellist muutust? 7. Miks kasutatakse taastuvaid energiaallikaid võrreldes fossiilsete kütustega ikka veel väga vähe? Nimeta kolm peamist põhjust. 8. Millised kaks müüti päikeseenergia kohta lükkas oma videoloengus ümber Maarja Grossberg? Mõlemad müüdid on seotud päikeseenergia kasutamisega Eestis 9. Toetudes joonisele 3.55 õ.lk.111, selgita kas ja kuidas võiks päikeseenergia laialdasem kasutamine lahendada arengumaade energiaprobleeme 10. Miks on tulevik meretuuleparkide päralt? Miks eelistada neid maismaatuuleparkidele?
Ø Veetaseme tõus Ø Saared ja madalikud üleujutatud Kliimavöötmete muutumine Ekstreemsed ilmastiku tingimused Ø Põuad Ø Tsunamid ja orkaanid Ø Üleujutused Võimalikud lahendused: Heitgaaside vähendamine ü Kasutada ühistransporti Kasutada taastuvaid energialiike. Piirata fossiilsete kütuste kasutamist. Töötada välja õhku mittesaastav kütus. Tuumaenergia arendamine. Vähenda aerosoolide sattumist õhku. Peatada metsade maharaiumine. Istutada uusi metsi. Video http://www.youtube.com/watch?v=oJAbATJCugs Küsimused · Mis on globaalne soojenemine? · Miks tekib globaalne soojenemine? ·
Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi
Taastumatute energiaallikate kasutamisel on mitmeid negatiivseid mõjusid, seetõttu tuleks keskkonnahoiu seisukohast eelistada elektrienergia saamiseks pigem taastuvaid energiaallikaid. Millise taastuva energiaressursi kasutamises näed Eestis enim potentsiaali ja miks? Palun too välja ka antud energiaressursi kasutamisega kaasneda võivad potentsiaalsed negatiivsed aspektid. Tundub Eestis on aktuaalseks läinud tuule energia. Potensiaali on kuna tuult meil jagub. Tööalaselt panen tähele, et juba mitu aastat on tuuleparkide ehitamine aktiviseerunud. Muidugi nende rajamisele on sätestatud ka teatud tingimused, et ei segaks lennuliiklust ning
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud:
Kuidas on muutunud erinevate energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa söe kasutuselevõtt? Millist aega me nimetame söeajastuks? • Kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses? Miks on sellised muutused toimunud? Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused? • Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energialiike. Mille alusel see jaotus on tehtud? • Mis takistab taastuvate energialiikide suuremat kasutamist? • Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Milliseid energiavarasid me impordime? • Milliseid alternatiivseid energiaallikaid täna Eestis kasutatakse? • Milline on erinevate energiaressursside osatähtsus maailma energiamajanduses täna? • Millal algas energiamajanduses naftaajastu? • Kuidas mõjutas elektri kasutuselevõtt 19/20 saj
Austraalia energeetika analüüs Austraalia on maailma üks suurimaid energiatootjaid, mis moodustab ligikaudu 2,4% maailma energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis
kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide
Võimalused arenevad ja ka suurenevad. Kui mulle tehtaks ettepanek ning on kindel võimalus kasutada säästlikku energiat, siis oleksin ma sellest kohe huvitatud. See võib alguses küll kulukam olla, kuid usun, et aastate jooksul saan mina ja ka teised inimesed selle kasulikkusest aru. Minu ja ka teiste heaolu kasv ohustab elusloodust ja selle võimet taastoota ressursse ning pakkuda elusolenditele kvaliteetset elukeskkonda. Inimesed peaksid kokku hoidma loodusvaradelt ja kasutama taastuvaid allikaid rohkem (näiteks tuuleenergia). Samuti aitaks ökoloogilisele jätkusuutlikkusele kaasa mõõdukad tarbimised ja säästlik mõtteviis ja sh ka tegutsemine. Minu ökoloogiline jalajälg pole väga suur, kuid alati saab paremini ning tänu selle arvutamisele sain ma teadlikumaks enda kulutustest kui varem. Nüüdsest proovin kasutada elektrit, vett ning ka transporti säästlikumalt ja üritan suunata enda, sõprade ja ka pereliikmete mõtlemist rohkem säästlikkuse poole
Neid inimesi on aina rohkem, sest välismaa pakub paremat õppimistvõimalust ja palka. Eesti aga kaotab kvaliteetset tööjõudu. Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas on Eesti kõigi näitajate koondhinnangu alusel Euroopa riikide võrdluses 23. kohal. Selle põhjus on fossiilkütuste ebaefektiivne kasutamine elektrienergia tootmiseks. Eestis on suur õhusaaste ja jäätmete tekkimine, kuid jäätmete taaskasutusega saab Eesti küllaltki hästi hakkama. Taastuvaid energiallikaid kasutab Eesti väga vähe, kuna selleks puuduvad võimalused. Minu arvates ei panusta Eesti nii palju ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks, kui mõned teised riigid. Selleks, et tagada Eestis jätkusuutlikkus koostatakse valdkonnastrateegiaid. Sellega peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on panud kirja rahalised ressursid. Eestis üks suuremaid riiklikuid strateegiaid on "Säästev Eesti 21". Selle kohaselt soovitakse Eestis 2030. aastaks saavutada
Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik.
**Millega peaks hoone sarnanema dekonstruktivistide arvates Dekonstruktiivne hoone peab sarnanema skulptuuriga. Nad püüavad hoone piltlikult juppideks võtta ja siis nihkes kokku panna. Nende eeskujudeks on Vene avangardid. **Milliste ehitiste püstitamiseks on projektid tellitud just dekonstruktivistlikelt arhitektidelt Muuseumid, pargikujundus ja kaubanduskeskused. Nt muuseumid Ohios **Milliseid ehitusmaterjale ja energiaallikaid kasutab ökoloogiline arhitektuur Odavaid ja soovitavalt taastuvaid materjale (puit, õled, maakivi, savi). Energiaallikaiks on võimaluse korral päikesepatareid või tuul, vesi on osaliselt ringkasutuses
Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad. Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks oluliselt maailmamere pind. 3.Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat. Kasutada taastuvaid energiaallikaid. Aerosoolide kasutamise vähendamine. (õhuvärskendajad, deodorandid jms.) Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse. Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE -ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik, Maad ümbritsev osoonikiht neelab Päikselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. 1.Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid.
Alternatiivenergia Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad tööjõudu, suur kogus, 24 h veekogud odavam, mahub palju
Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse OSCE Euroopa kosmoseagentuur ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood .
Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus. Põlevkivi põletamisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis muudab meie osoonikihi õhemaks ning kliima muutub selle tõttu aina soojemaks. Inimesed toodavad omale energiat, kuid samas rikuvad oma tervist. Põlevkivi on ka taastumatu loodusvara, mis saab ükskord otsa. Taastumatute maavarade otsa saamine ei ole ainult Eesti probleem, vaid globaalne probleem. Põlevkivi asemel võiksime me kasutada hoopis taastuvaid maavarasid energia tootmisel. Eestis on küll kasutusel hüdro-ja tuuleenergia, kuid rohkem kasutatakse siiski põlevkivi. Küllaltki suureks probleemiks on ka inimeste ükskõiksus. Paljudele inimestele ei lähe neid ümbritsev loodus ja keskkond üldse korda ning saastavad seda tahtlikult. Rahvastik aina suureneb ning tekib aina rohkem olmejäätmeid. Iga elaniku kohta koguneb aastas umbes 300kg olmejäätmeid ning see on vaja kuskile panna
looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides). Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse tinglikult mittetaastuvaid (fossiil- ja tuumkütuste energia) ja taastuvaid energiavarusid (otsese päikesekiirguse, biomassi, hüdro- ja tuule- ning lihaseenergia). 7. Maa energiabilanss, seda iseloomustavad suurused Maakera saab pidevalt energiat kolmest looduslikust ja kahest tehisallikast, mida iseloomustavad järgmised aastased energiakogused: 1) Päikeselt tulev kiirgus - 5,6⋅103 ZJ, 2) Geotermaalenergia (Maa sisemuses uraani, tooriumi ja vähesel määral ka kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojus) - 1,1 ZJ,
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord.
suurim maailmas. Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %. Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei
TAASTUVENERGIA Taastuvenergia Euroopa liidus Va tuul Sissejuhatus Maailmas hakkavad taastumatud energiaallikad otsa saama nagu näiteks: nafta, süsi ja uraan. Maailma Energeetikanõugogu ennustab,et kogu maailma energiavajadus kahekordistub aastaks 2050. Ainukene võimalus on hakata kasutama säästlikke ja taastuvaid loodusvarasid, näiteks päikest, tuult,merelaineid ja biomassi nagu põllumajandus- ja metsandusjäätmed. Taastuvenergia eelised Taastuvenergial on palju eeliseid kuna see on keskonnale parim ja samas aitab taastuvenergia kasutuselevõtt luua uusi töökohti.Suurim eelis on aga see, et taastuvenergia aitab igal riigil säilitada oma iseseisvust ja mitte teistest sõltuda.Näiteks osad riigid Venemaast
Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne.
mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid. Põlevkivi Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim. Põlevkivi koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest. Meie põlevkivi kaevandustes on näha vahelduvaid põlevkivi ja lubjakivikihte. Põlevkivi maailmavarud Millist energiat võiks kasutada Eesti energiaturul? Eestis võiks 1015 aasta pärast kõne alla tulla
kui taastumatud energiaallikad peaksid otsa lõppema. 8. Eestis kasutatakse 90% elektrienergiast põlevkivist. Too välja energiamajanduse tugev külg: (1p) 1)Kasutatakse omamaist energiaressurssi – põlevkivi, tänu millele on meie energiamajandus iseseisev. Energiamajanduse nõrk külg: (2p) 1) Eesti energeetika on üksluine, mis pikas perspektiivis pole hea ja kestlik, sest millalgi saab põlevkivi meil otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss ning väga vähe kasutatakse Eestis taastuvaid energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on teatud ajaks pidurdanud uute rajamist. Eelmise aasta 8. novembril vahistas
õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7. Isoloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaresursse ja nende paiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui ka taastumatuid energiaallikaid, näiteks maagaas ja nafta. Kuna Prantsusmaal on omad uraanivarud ja suur energiatarve, siis kasutatakse palju tuumaenergiat. Alternatiivse energiaallikana on rajatud hüdro- ja loodeteelektrijaamu. Prantsusmaal puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ning naftatöötlemine toimub sadamates.
Mt naftasaadusest (4,2% maailmas). Indial on maailmas suuruselt neljandal kohal olevad kivisöe varud. Indias moodustab kivisüsi põhiosa primaarenergiast (54,5%). India on kolmandal kohal kivisöe tootjana 2013. aastal 7,6% osakaaluga süsi (sh pruunsöe) maailmas. Kivisöest toodetakse sünteetilist maagaasi, mida kasutatakse mootorikütusena. Arvatakse, et taastuvenergia biomassiist saadav energia võivad asendada praeguse tarbimisega kõik fossiilkütused, kui kasutada taastuvaid energiaallikaid produktiivselt. India on kiiresti arenev ja aktiivne tuumaenergia programmis. Eeldatavasti on 2020.aastaks tuumavõimsus 20 GW, kuigi nad praegu on maailmas üheksandal kohal tuumavõimsuses. Hüdroenergia tootmispotentsiaali poolest kuulub India 5.kohale maailmas. 2015. aasta märtsi seisuga on India hüdroenergi tootmis võimsus 41267 MW . Indial on suuruselt viies paigaldatud tuuleenergia koguvõimsus maailmas. 31
" [3] 5. MÕJU INIMKONNALE ,,Hüdroenergia on kõige usaldusväärseim taastuvenergia allikas. Hüdroenergial on kõrge kasuteguriga, mis on üle 90%, tohutu eelis võrreldes teiste jõujaamade tüüpidega." [1] ,,Positiivseks on veel Eesti majanduse vähem sõltuvaks muutmine välisriikidest, sest elektrienergiat ei ole vaja siis riiki sisse importida. Regionaalareng paraneb, kuna majanduslikult mahajäänud piirkondade elanikel suurenevad võimalused uuteks töökohtadeks. Taastuvaid energiatootjaid kasutades, ei pea arvestama pideva elektrihinna tõusuga, sest kasvavad keskkonnatasud ei mõjuta neid." [2: 20] 6. MÕJU KESKKONNALE ,,Paljude hüdroelektrijaamade juures on olemas ka ülestõusuabid või möödapõike võimalused kaladele. Meie keskkond saab kasu ka puhastussüsteemidest, mis turbiinide kaitseks sisse voolavat vett puhastavad." [1] ,,Taastuvenergiaallikad on keskkonnasõbralikud energiatootmise vahendid. Mida rohkem
soojenemine. Tuumaenergia kasutuselevõtuga loodeti rahuldada kiiresti kasvavat energiavajadust ning piirata kasvuhoonegaaside levikut. Kahjuks on aga tuumajaamadega juhtunud palju õnnetusi ning neist hoiavad paljud riigid eemale. Pole ka suudetud lahendada tuumakütuse ja jäätmete pikaajalise ohutu hoiustamise probleemi.Tuumajaamad on ka väga kallid ning ka see on pidurdanud nende ehitamist. 1. Taastuvad energiad Taastuvaid energiaallikaid kasutatakse palju rohkem ning see kuulutab fossiil ja tuumakütuste ajastu lõppu. Taastuvenergiaid on kasutatud juba ammu mitmeid, näiteks soojuse saamiseks ja mehaanilise energia saamiseks. Ainult vee energiast on juba pikemat aega toodetud elektrit. Tõuke taastuvaid energiaid arendada on andnud fosiilkütuste suur keskkonna saastavus. Arendatud on tuule,päikese,maapõue ja bioenergia kasutust. Nende osakaal on hetkel küll
poliitikat kujundab eliit ja avalik arvamus või, et poliitika peaks kujunema erakonna liikmete jagatud arusaama ja ühishuvi alusel. Selle otsuse viivad erakonnaliikmed ellu ise, kui nad osalevad või ei osale ühisosa kujunemises või kui nad valivad keda volitada või keda valida järgmisel üldkoosolekul. Mulle tundub, et EER liikmed koosnevad teotahtelistest ja arukatest inimestest, nad soovivad senisest rohkem võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid ning soosivad igati energiasäästliku eluviisi, mis on kindlasti tulevastele põlvedele mõeldes arukas tegu. Selline arusaam on mul tekkinud vist maal elamise tõttu, ka meediast on ühtteist läbi tulnud aga kõige suurem mõjutaja olen siiski ise, sest sisetunne ütleb, mis on õige, mis mitte. Selle väikese Eesti Vabariigi kohta on minu arvates üldse liiga palju erakondi, piisaks täiesti kolmest, neljast suuremast erakonnast, sest väikesed ei pääse võimule nagunii.
INIMPOPULATSIOON Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning
Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse nii loodusest võetatavat(vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks(muld, mets, veevarud ja toit) ja mittetaastuvad(maagid, kaevandatavad kütused, tuumajõud) loodusvarad. [3, lk 35-36] Taastumatuid loodusvarasid peaks tarbima kokkuhoidlikult, sest kiire ühekordne tarbimine võrdub võimaluste äravõtmisega tulevastelt põlvedelt. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivarad. [3, lk39] Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide kasutamisest. Hõredama osoonikihi tõttu jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust, mis on inimesele kahjulik, maa- ja veeökosüsteemide talitlemist.[2, lk 14] Maailmamere reostus Mere saastumine on suurem rannikumeres
Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu kõrge Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle efektiivsusega õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%. soojusvaheti: Soojaveevarustuses kasutatakse Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid. taastuvaid energiaallikaid: Energiasäästlikud kodumasinad: Energiasäästlikud külmkapid, pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja gaasbetoon vahtpolüstürool seina ja poroloontäidisega plastakna ristlõige
Taastuvate loodusvarade alla kuuluvad näiteks mets, veevarud, turvas jne. Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad. Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad. Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Probleeme on maailmas palju: kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, liikide hävimine ja rahvastiku kasv koos toidu puudusega. Üksikisik saaks neid vältida sõites vähem masinatega, et õhusaastet vähendada. Reostades vähem loodust, et liigid säiliksid, ning kasutama rohkem rasestumisvastaseid vahendeid ning muuta toitumisharjumusi, et ei tekiks ülerahvastumist ja toidupuudust. Jne jne. Inimene on tänapäeva ühiskonnas väga tähtsal kohal
Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv 6) Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine 8. Mis on roheline energia? Tootmiseks kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid, peamiselt tuult ja vett. 9. OPEC – mis organisatsioon, eesmärk ja liikmed. Naftat Eksportivate Riikide Assotsiatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) Määrab naftatoodangut ja reguleerib hinda. Liikmed: Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria
rakendada toote olelusringi st. muutma jätmed ressurssideks ja saatma need ringlusesse ning rakendama tehnoloogia/tehnika saavutusi, mis hoiavad taastumatuid looduressursse ning reostavad vähem keskkonda. Logistika ettevõtted saavad erinevate koostööpartnerite kaudu tootmises, transpordis, ladustamises, info edastamisises, jäätmekäitluses kasutada loodussäästvaid lahendusi. Oluline on eelpool nimetatud lülide oskus kasutada taastuvaid varasid, võtta kasutusele uusi mootorikütuseid nt biokütus, päikeseenergia, info edastamisel interneti põhiste telekommunikatsioone nt maili teel digitaalselt allkirjastatud dokumendid, „ Pilve“-tehnoloogial põhinev tarkvara, pakendid muuta elutegevuses kasutatavaks energiaks. Kui me mõtleme roheliselt ja viime rohelised ideed logistika ahela erinevatesse lülidesse, siis sellega me tagame tulevikus võimaluse muutuda järjest vähem sõltuvaks taastumatust energiast
Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv 6) Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine 8. Mis on roheline energia? Tootmiseks kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid, peamiselt tuult ja vett. 9. OPEC – mis organisatsioon, eesmärk ja liikmed. Naftat Eksportivate Riikide Assotsiatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) Määrab naftatoodangut ja reguleerib hinda. Liikmed: Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria
Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% · Tagajärg Merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. · Võimalik lahendus Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks, vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Happesademed · Probleemi olemus Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. · Põhjus Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad
annaabi.ee 
