12.09 Probleem: Energiajookide mõju noortele? Taustainformatsioon: Energiajoogid on on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored, enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik ,,energiajookide" nime all müüdavaidjooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi noortele. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid, kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni, erinevaid taimseid ekstrakte ja teisi aineid, mis võivad esineda joogis üksi või koos. Hüpotees: Energiajookides olevate ainete mõju on noortele kahjulik. Hüpoteesi kontroll: Uuringud viitavad, et kofeiini mõju noorte käitumisele ilmneb suurenenud ärrituvuse,
Energeetiliste ressursside taastumise dünaamika skeletilihases sôltuvalt eelnenud kehalise koormuse intensiivsusest ja kestusest. Superkompensatsiooni seadus. Energeetiliste ressursside superkompensatsiooni lokaalne iseloom. Toidu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite ning toitumisrežiimi môju energeetiliste ressursside taastumise dünaamikale. Energiavarude taastumise sôltuvus organismi hormonaalsest staatusest. Valkude ainevahetus taastumisperioodil. Muutused valkude sünteesi ja degradatsiooni intensiivsuses taastumisperioodil organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil. Hormonaalsed ja toitumisega seonduvad môjutused valkude ainevahetusele taastumisperioodil. Taastumisprotsesside ajaline ebaühtlus ja nende sôltuvus indiviidi treenituse tasemest. 19. Treeningu tulemusena organismis tekkivad biokeemilised muutused. Geneetilised eeldused ja treening sportlikku saavutusvôimet määravate faktoritena.
jookide mõju olla erinev. Energiajooke kasutavad peamiselt noored. Poodides on müügil mitmeid jooke, mida kasutatakse süsivesikute varude ja seega energia suurendamiseks. Paljud noored (ja ka lapsed) tarbivad energiajooke enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik ,,energiajookide" nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi lastele ja noortele, kes ei tegele spordiga professionaalsel tasemel. Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtuti pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat. Enamik inimesi ei saa energiajookide tarbimisest enne sportimist mingit kasu. Kuigi on uurimusi, mis viitavad, et kofeiini tarbimine võib parendada sporditulemusi professionaalsel tasandil, võib energiajookide suur kofeiinisisaldus kutsuda esile mitmeid ebameeldivaid
Treening peab olema süstemaatiline, küllaldase mahu ning intensiivsusega. Samas on puhkus sama oluline kui treening. Kehalise pingutuse ajal väheneb organismi töövõime, mis on tingitud esmajoones organismi energiavarude kahanemisest. Treeningu lõppedes algab taastumine. Taastumine ei toimu tavaliselt mitte ainult endise nivooni, vaid ületab selle. Tänu ületaastumisele on organismi saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse kasvule. Selline suurenenud saavutusvõime ei püsi aga kaua. Kui uut koormust ei järgne, langeb saavutusvõime endisele tasemele. Sellepärast peab treening olema süstemaatiline ja kindla sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi. Seega sõltub treeninguefektiivsus sellest, millisesse taastumisfaasi langeb järgmine koormus. Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime
ja insuliin transpordib glükoosi lihasrakku ja stimuleerib glükogeneesi; 2) kiiruslike ja jõu harjutuste järgselt on lihases ja ka veres väga kõrge selliste ainevahetuslike produktide kontsentratsioon, mida on võimalik ära kasutada glükogeeni tootmisel; 3) kiirus-jõu järgsel koormusel kõrge intensiivsusega kuid lühikese kestvusajaga on insuliini kontsentratsioon meie veres suhteliselt kõrge. 6. Valkude ainevahetus taastumisperioodil: 1) Valkude sünteesi intensiivistumine, mille tulemusena sünteesiprotsessid saavutavad ülekaalu degratsiooni suhtes; Ensüümid ja struktuursed valgud Erinevate valkude osas ilmnevad muutused erineva kiirusega. 2) Peamised faktorid, mis valkude ainevahetust taastumis perioodil mõjutavad on: Treeningukoormuse iseloom Kude (elund) 45
(nt kasvueas, haigusjärgsel paranemisel) • NEGATIIVNE - organismist väljunudlämmastiku hulk ületab organismi tulnudlämmastiku hulga. (nt haiguste ja nälgimise ajal) Seda määrab: - vanus – lastel on bilanss positiivne. Vajalik, et üles ehitada kudesid ja rakke. Täiskasvanutel tasakaalus. Vananedes läheb bilanss negatiivseks – kudesid ei uuendata. - Kehaline töö – lämmastiku bilanss läheb negatiivseks. Vaja on lõhustada palju. Taastumisperioodil bilanss positiivne. - Haigused – organism mobiliseerib oma varud ja bilanss on negatiivne. Peale haigust positiivne. - Valgu miinimumi juures on lämmastikubilanss negatiivne. Organismi lämmastikubilansist saab teavet, kas organismis on ülekaalus uute valkude süntees (anaboolne seisund) või valkude lõhustamine (kataboolne seisund). URIINI ÜLDLÄMMASTIKUHULK. Moodustub valgu laguproduktidest, miseemaldatakse organismist neerude kaudu. 10 – 18 g lämmastikku. 12
lihasrakud mehhaaniliseks tööks Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat. 18) Valgusünteesi etapid ja toimumiskohad - transkriptsioon translatsioon - ribosoomides valgu lõpp-struktuuri moodustamine woteva 19) Valgusünteesi intensiivsus, selle sõltuvus organismi seisundist - · Kehalise treeningu ajal ja vahetult pärast seda (sõltuvalt tegevuse iseloomust) langeb valgusünteesi intensiivsus paljudes rakkudes. · Taastumisperioodil, st pärast treeningut aga valgusüntees intensiivistub. 20) Valgusüntees erinevat tüüpi lihaskiududes - Valgusünteesi intensiivsus taastub pärast kehalist treeningut kõige kiiremini eluliselt olulisemates kudedes. Lihaste seisukohalt lähtudes: SÜDAMELIHAS-> SILELIHAS-> SKELETILIHASE OKSÜDATIIVSED LIHASKIUD-> SKELETILIHASE GLÜKOLÜÜTILISED LIHASKIUD 21) Rakkude paljunemise viisid - Rakud jagunevad sel moel, et nende
ahjus või kuivatis. Kuiva ilmaga korjatud käbisid võib kuivatada ka päikese käes. Säilitatakse riidekotis 4 aastat. Koort kogutakse kevadel või suve hakul ja seda närvutatakse päikese käes, siis kuivatatakse katusealuses või kuivatis temperatuuril 50-60 °C. Lehti kuivatatakse tavalisel viisil. Sanglepa õiepreparaatidel on kootav, põletikuvastane, verejooksu peatav, haavu parandav ja higileajav toime. Neid võetakse sisse täiendava ravimina düsenteeriajärgsel taastumisperioodil ning ägeda peen- ja jämesoolepõletiku korral. Need vähendavad seedeelundite krooniliste haiguste (enterokoliidi jt) korral käärimis- ja roiskumisprotsesse ning kiirendavad limaskesta epiteliseerumist. Mõnel pool kasutatakse neid mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ning sooleverejooksu korral, täiendava ravimina antibiootikute ja sulfaniilamiididega (streptotsiidiga) ravimisel, aga ka düsbakterioosi profülaktikaks. Lehetõmmist soovitatakse kui nõrka lahtistit,
(2) 1.5 Miks inimesed tarbivad energiajooke? Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored. Poodides on müügil mitmeid jooke, mida kasutatakse süsivesikute varude ja seega energia suurendamiseks. Paljud noored (ja ka lapsed) tarbivad energiajooke enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi lastele ja noortele, kes ei tegele spordiga professionaalsel tasemel. Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtuti pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat. (4) 6 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU Meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid on uurinud energiajookide mõju inimkehale ja selgitanud välja mitmeidki olulisi seoseid.(2) Tänases maailmas on energiajook osake kiirustavast elurütmist, kiirtoidust ja inimest
Saame vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun- ja juurviljadest. Valgud on toidu tähtsamaid koostisosi. Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud, aga valgud on tähtsad ainevahetuses. Valkudel on organismis eelkõige ehituslik, plastiline ülesanne ja need koosnevad inimorganismile vajalikest amiinohapetest. Parim lahendus kõigi vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine.Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees. Head valguallikad on liha, kala, piim ja piimatooted, munad (loomsed) ja sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jm (taimsed). Parima toiteväärtuse annab loomse ja taimse valgu kombinatsioon. Valgu imendumist soodustab teravili koos piima, munade või kaunviljaga. Rasvad on organismi suurim energia allikas ja moodustavad nahaaluse rasvkoe külma ja kuuma vastu. Tänapäevases ühiskonnas on toidu rasvasisaldus liiga suur. Spordiga tegeleja
vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju: voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada
Õppimise ja harjutamise tulemusena. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus. Sagedusega võivad impulssid liituda. Koe labiilsus langeb, kui pommitatakse häsi tugevate ärritustega. Kui hakkab nõrgenema-pessimaalse ärrituse tugevus või sagedus. Labiilsuse langust nim parabioosiks. Barabioos. Tasakaalustav staadium. Vastusreaktsioonind on samasugused. Kui langeb veelgi. Paradoskaalne staadium. Saame nõrgema vastusreaktsiooni. Kude ei reageeri mitte millelegi- pidurdusstaadium. Taastumisperioodil hakkab erutuvus tõusma. Mida väsinumaks kude läheb seda pikmaks muutub taastuvusperiood. Kesknärvisüsteem. Sideme pidamine väliskeskonnaga. Kutsub esile muutused. Kohanemisvõimeline. Tagab ühtse tervikliku talitluse. Psüühilise tegevuse tagamine. Funkstioaalne jaotus. Somaatiline-reguleerib sekeletilihaste tegevust. Vegetatiivne-siseorganite talitlus. Somaatiline jag tsentraalne.pea ja seljaaju. Perifeerne. Peaajunärvid, seljaaju närvid. Refleks
Nõnda harjub lihaskond erinevate ärritustega. Korrektselt sooritatud jõuharjutused mõjutavad lihaseid intensiivselt ja võivad tekitada lihaskoe mikrotraumasid, millega kaasneb tihti lihaste valulikkus. Sellest tulenevalt teeb mõjutatud lihaskude läbi taastumis- ja ülesehitusprotsessi, mis toob kaasa lihaste hüpertroofi a ja jõu juurdekasvu. Lihased vajavad nende muutuste tekkeks üldjuhul 48- kuni 72tunnist perioodi. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse tõusule. Seega on lihase arenguks vajalik ka piisav puhkus, mis on sama oluline kui treening. Kui treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib see pärssida lihase arengut ning tekitada kroonilist kurnatusseisundit. 6. Jõuharjutuse toime on individuaalne. Lihasmassi lisandumist mõjutab pärilikkus, keha- ja lihastüübi eripärad ning hormoonainevahetus
· Valkude osa kehalise töö energeetilisel kindlustamisel on vaid 5-15%. · 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. · Valkudel on organismis eelkõige ehituslik, plastiline ülesanne, samuti on nad fermentide tähtsaim koostisosa. · Valkudel on energeetiline tähtsus · Valgud täidavad ka transpordifunktsiooni näiteks hapniku transport kudedesse. Valgud koosnevad aminohapetest · Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees · Valgud on keerulised orgaanilised ained, mille koosseisu kuulub 20 aminohapet · 12 aminohapet pole toidus vajalikud, kuna neid toodetakse organismis · Parim lahendus vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine. Bioloogiliselt täisväärtuslik valk · Sisaldab asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid, mida organism ise ei tooda Valiin Leutsiin Isoleutsiin Treoniin
Nende kombinatsioone, täiuslikkust ja parandamist veel 10 a. Hindamine: ,,flamingo" tasakaalutest, *osavus- ja koordinatsiooni H-d, *mitmesugused takistusjooksud erinevate ül MILLISED ON KEHALISE TÖÖVÕIME SUURENDAMISE BIOKEEMILISED MEHHANISMID? Adaptatsioon on organismi kohanemise protsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega Treeningharjutused põhjustavad ainevahetusjääkide kuhjumise ja muutuse hormoonide produktsioonis. Need omakorda soodustavad taastumisperioodil adaptiivset valgusünteesi, mis kajastabki treenituse teket. Treeningul sooritatud harjutuste iseloomust sõltub, missuguseid valke organismis kõige enam taastootma hakatakse. Üldine adaptatsioonimehhanism ÜAM koosneb: 1. organismi energiareservi mobiliseerimine, 2. org. plastilise reservi mobiliseerimine, 3. org. kaitsemehhanismide aktiveerimine. ÜAM tähtsaks omaduseks on see, et ta kindlustab ülemineku kiiradaptatsioonilt kestusadaptatsioonile
Higierituse funktsioonid: *võimaldab organismist soojust välja juhtida isegi keha temperatuurist kõrgema temp keskkonnas, *säilit kehatemp, hoiab ära ülekuumenemise; *töövõime säilitamine; *viib välja organismile toksilisi ühendeid; *viib välja liigsed minained. Spordijoogid on mõeldud vedelikutasakaalu paremaks säilitamiseks ja energiavarude täiendamiseks keh tööl ajal ning taastumisprotesside kiirendamiseks kehalisele pingutusele järgneval taastumisperioodil. Spordijookide füsioloogiline toime ja mõju kehalisele töövõimele sõltub nende koostisest ja kasutamise reziimist. Spordijookide liigid: *isotoonilised universaalseks kasutamiseks mõeldud; *hüpotoonilised osmolaalsus on vereplasmast madalam, *hüpertoonilised (puuviljamahlad)- on kõrge osmolaalsusega ja seetõttu imenduvad aeglasemalt; *mineraalveed. Spordijookide koostisosad on vesi, SV-d 8% (glükoos, sahharoos, maltoosi), elektrolüüdid:
kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS Mis tahes kehalise koormuse olulisimad tunnused, mis määravad tema toime inimese organismile, on maht ja intensiivsus. Kehalise koormuse
antigeeniga. 5. Mis on tööpuhune leukotsütoos ja mis selle esile kutsub? Leukotsütoosiks nimetatakse leukotsüütide normaalsest suuremat kontsentratsiooni veres. Esile kutsub lühiajaline (alla 1 tunni) suure intensiivsusega (80% VO2 max) kehaline pingutus, 6. Kirjeldage lühidalt tüüpilisi muutusi, mis ilmnevad vere loomulike tappurrakkude (NK-rakkude) ja lümfotsüütide kontsentratsioonis kehalisel tööl ja sellele järgneval taastumisperioodil. Milline on nende muutuste mõju organismi haigusetekitajate vastasele kaitsevõimele? Intensiivse pingutuse järgsele taastumisperioodile on iseloomulik loomulike tappurrakkude (NK-rakkude) ja aktiivsuse lümfotsüütide kontsentratsiooni oluline langus veres. See tähendab, et pikaajaline suurte koormustega treenimine põhjustab immuunsüsteemi kaitsevõime langust. Sportlane peab olema haigustekijate vastu hästi kaitstud pärast võistlusi, sest ta on väga vastuvõtlik haigustele.
annaabi.ee 
