Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Asehaldusaeg aadli ja linnade omavalitsus kujundati ümber venemaa sisekubermangude eeskujul
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi
aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda: Põhjus: halb ilmastik 1695- niiske suvi, sügisel läks varakult külmaks 1696- hiline kevad, suvised lausvihmad Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon: Erakätesse läinud riigimaade taasriigistamine Põhjus: Rootsi riigivõimu soov tugevdada kuningavõimu Baltikumis Selle viis läbi Karl XI J.R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord: Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida 1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse
senistele omanikele rendile. Nii kasvasid riigi sissetulekud müisnike kasumi arvel. Et mõisnikud seepeale veel rohkem talupoegi ei kurnaks, määrati rendimõisates kindlaks talupoegade koormised. 4. Võrdle antiikset orja ja varauusaegset pärisorja Sarnasused: Õigus orja müüa ja kinkida, orja võib peksta Erinevused: Õigus omada vallasvara (pärisorjadel), mõisnikul polnud õigust otsustada orja elu üle (pärisorjadel) 5. Mõisted Reduktsioon – aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erikord (Peeter I baltiaadlile antud eriõigused) – Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Pärustalupoeg – pärisorine talupoeg
talupoegi, aga ka soomlasi ja lätlasi. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, kuid hiljem tuli ka uustulnukail hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Välismaalaste sissetuleku tõttu elas Rootsi aja lõpuks Eestis rohkem inmesi kui enne ja rahvaarv kasvas. Katk ja Vene-Rootsi sõda pidurdasid seda tublisti, kuid 17.saj lõpuks arvatakse Eestis olevat olnud üle 350 000 inimese. Positiivne oli, et Rootsi ajal reduktsioon ehk aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Kasutusel olid vakuraamatud, mis ühtlustasid sinna kirja pandud talupoegade koormisi ja välistasid maksude meelevaldseid tõstmisi. Algul oli talupoegadel isegi õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike- ja valitsejate peale, kuid hiljem see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Kõige rohkem teatakse ,,vana head Rootsi aega" sellepärast, et loodi Eesti rahva jaoks olulisi õppeasutusi ja paranesid ka siinsed kirikuolud
2008 Eesti Vabariigi 90. sünnipäev lastemuusikali ,,Pipi Pikksukk" esietendus Rahvusooper 2007 Eesti Raudtee taasriigistamine draamafilmi Kuldgloobuse 2008 suri Urmas Ott Estonias 2008 MASU 2008 vabadussammas sai nurgakivi 2008 Gruusi sõda 2008 öölaulupidu «Märkamisaeg» 2008 USA presidendiks sai esimene 2008 prügikorjamiskampaania
Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng
hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2
kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17
Kanada. Colbert- finantside peakontrolör-merkantilism et palju eksportida ja vähe importida tuleb ise toota,riiklikud manufaktuurid,välismaa meistrid- peeglid,pitsid,kalev jm. Louis XV - Pärast mind tulgu või veeuputus. Absolutism toimis ka ilma tugeva kuningata ! Absolutism mujal euroopas Rootsis Karl XI – 1660- 1697,reduktsioon- aadlile antud maade taasriigistamine,riigitalupojad.Eesti- ja Liivimaal talupoegade vabastamine pärisorjusest.Talurahvakoolid,Forseliuse seminar ( Tartu ülikool 1632),Suur Nälg,Põhjasõda.Stuartite Inglismaal absolutismi jooni ( ei kutsutud parlamentikokku ).Austria, Preisimaa.Venemaa 17.saj seoses Romanovitega – 20.saj- isevalitsus.Peeter I reformid-Sõjaväereform(alaline sõjavägi),Raius akna Euroopasse- Läänemereni Põhjasõjas,riigivalitsemise korrastamine-
Venemaa sai ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Tähtsaim tulemus aga Eestile oli see, et tühistati reduktsioon. Mõisnikud said tagasi oma mõisad. Säilitati luteri usk. Hulk eestlasi langes sõjas ja rahvaarv vähenes tunduvalt. 21. mõisted maariik- Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus läänistamine- läänide kasutada andmine vasallidele, ta võis seda ka pärandada kuid vasall seda päris ei oma reduktsioon- riigimaade tagasi võtmine; taasriigistamine manufaktuur- tehaste ja vabrikute eelkäija kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada barokk- 17.saj Eestisse jõudnud toretsev moevool konsistoorium- kirikuvalitsus piiskop- rootsistamine- valitsemise ja elu-ole seadmine samadele alustele, mis Rootsis sunnismaisus-talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata maamiilits- maakaitsevägi bastion- kaitsetornid kapitulatsioon- alistumine 22. isikud
Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Põhjasõda 1700-1721 Mõisted Anglikaani kirik- kirik inlgismaal, õpetuselt protestantli, kui väliselt katoliiklik Puritaanid- inglise kalvinstid Parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas juhib riiki koos parlamendiga Pikk parlament- parlament, mis kestis 12 aastat Restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine riigis Õiguste deklaratsioon- määras kindlaks, mida teeb riigis kuningas ja parlament Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Vanausulised- vene usulised, kes jäid kindlakd vanade usukommetele Koalitsioon- mitme riigi sõjaline ühinemine
Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa. Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias) Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal) Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. Reduktsioon mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks) Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosnes köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja talupere suurusest. Adramaarevisjon nende käigus (7-8 aasta järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. teotöö - igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahenditega
Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud
hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu:
võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast ning peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa omastamisega 1645. aastal oli kogu Eesti rootslaste käes. Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. Talurahva elujärg oli üsna kasin: elupaigad kehvad ning ise olid nad sunnismaised, et nad mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS
võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast ning peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa omastamisega 1645. aastal oli kogu Eesti rootslaste käes. Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. Talurahva elujärg oli üsna kasin: elupaigad kehvad ning ise olid nad sunnismaised, et nad mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS
Eesti ala läks Rootsi võimu alla kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi vaherahu, millega läks kogu Lõuna- ja Põhja-Eesti Rootsile. Varsti sai Rootsi endale ka Taanile kuuluva Saaremaa. Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus, et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks. Talupojad elasid vaeselt, maja oli korstnata, vähe mööblit, elati koos loomadega; toit oli üksluine. Oli ka palju näljahädasid. Reduktsioon on aadlile annetatud maade taasriigistamine. Reduktsioon parandas veidi talupoegad eolukroda. Peale seda seati koormised vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi võimud jälgisid, et talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust suuremaid koormisi. Talurahval oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talurahvast hakati õpetama lugema kuna see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17
tagasi anda. Talurahvas elas korstnata suitsutares, kuhu pidid mahtuma ka loomad. Toiduks oli rukkileib, jahukört, kala. Kohutavaim näljahäda tekkis 17.sajandi lõpul viljaikalduse tõttu, suri ligi viiendik rahvast. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale sarnaseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval. Aadlid ühinesid rüütelkondadesse, et oma seisuslikke huve kaitsta. Et sissetulekuid suurendada, toimus reduktsioon ehk aadlile annetatud maade taasriigistamine. Mõisnikud pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi ajal õnnestus avalikustada lõunaeestikeelne Uus Testament (Wastne Testament 1686). 10.peatükk Eesti 18.sajandil Põhjasõda tõi Eesti alal kaasa koletu laastamise. Rohkem kui otsene sõjategevus tappis inimesi maale tulnud katk
aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis oli pikka aega Tartus. Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632). Johan Skytte oli Riias kindralkuberner, sai Gustav II Adolfilt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamine Rootsi võimu ja korralduse sisseseadmise. Skytte tegevus katkes, sest Gustav II Adolf suri. 21. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon on mõisate taasriigistamine, 1680.aastal laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale.Johann Reinhold Patkul oli Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi
Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku. Igapäevaseid küs lahend rüütelkonna pealik. 17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna selgroog murti riigivõimu poolt. 1694 uus haldusjaotus – kaks distrikti, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EE-Läti rahvuspiiriga. Riik tegi linnadele ettekirjutusi ja allutas üldriiklikele huvidele. 1682 mõisate reduktsioon e taasriigistamine. Koguduse omavalitsuslik osa kihelkonna valitsemisel kasvas. Vene võimu alla: kohalik haldus aastatel 1710-1865 Balti erikord: Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon e mõisate tagasiandm aadlitele. Balti aadlil ja linnadel laialdane omavalitsus.
suure osa teravili Eesti Rootsi riigi viljaait. Liivi sõja eelne väljavedu ületati 1690 a. kahekordselt. Teisel kohal väljaveos oli lina. Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks vajalik), jalanõude valmistamiseks kasut. Nahk. Sissevedu: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas, kirjutuspaber, puuviljad. 3. Tartu Ülikooli asutamine 1632 a. 4. Reduktsioon aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine 5. Põhjasõja põhjused: Venemaa tahtis Läänemereäärseid alasid Taani tahtis Rootsilt tagasi saada 17 saj. kaotatud alasid Poola kuningas tahtis lõpetada Rootsi ülemvõimu Baltimaades 6. Sõja algus ja Narva lahing. 22 veebruar 1700 a. Sakside vägi ründas ootamatult Riiat. Kindlust vallutada ei õnnestunud. Narva lahing 30. 11. 1700 Narvas; Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased võitsid ülekaalukalt (suuremaid võite Rootsi ajaloos). 7
annaabi.ee 
