1)Konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel eesmärgil kaitsta tööandja ettevõtte saladusi ja keelata töötajal teha koostööd tööandja konkurendiga või ise tegutseda samas valdkonnas. Konkuentsipiirangu kokkulepe võib kehtida ka peale töösuhte lõpetamist, seejuures peab tööandja maksma töölisele saladuse hoidmise eest. 2)Ärisaladuse hoidmise kohustus tekib töötajal ainult siis, kui tööandja on selgelt määratlenud saladuses hoitava teabe ja selle ka töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui tööandja ei ole seda teinud, võiks tööline ikka hoida saladust lähtuvalt heast tahtest ja TLS-st. Erinevus on selles, et tööandja ei kohustu maksma töölisele saladuse hoidmise eest töösuhte lõppemisel. 3) Töökohustuste määramisel tuleb arvestada, et tööandja ei tohi alaealist lubada tööle, mis 1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. Ohustab alaealise kõlblust; 3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal ...
Maksud määratakse ümbrikupalka maksvale tööandjale. Maksu määramisel arvestatakse töötajale makstud netopalk ümber brutopalgaks. Maksud määratakse sellel maksustamisperioodil, mil on aset leidnud ümbrikupalga maksmine lisanduvad intressid (0,06% päevas). Näiteks 3 aastat tagantjärele määratud maks summas 100 000 krooni toob kaasa 65 700 krooni intressi. Maksukorralduse seaduse § 153 rahatrahv kuni 50 000 kr. Mis kaotad, kui saad ümbrikupalka ? Kaotad puhketasu, ei saa hüvitisis töötuna, ei saa töökindlustushüvitist, koondamishüvitist, tööandja maksejõuetuse hüvitist, vanemahüvitist, laenu ei saa võtta, ning ei saa pensioni. Mina olen totaalselt ümbrikupalga vastu, ning ei tahaks ümbrikupalka saada. Ning kokkuvõtteks, on ümbrikupalk inimestele ning ka riigile kahjulik, ning firma juhid peaks selle maksmise lõpetama.
Ning viimaseks kohustuseks on täita seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. (Kiris, 2003: 280-281) 3.2 Tööandja kohustused Tööandjal on samuti hulk kohustusi, mida ta peab töötaja suhtes rakendama. Ta on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhketasu. Ta peab tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kui tarvis siis tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Samuti peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tutvustama töötajale tema töölevõtmisel neid. Kindlasti
3) töötaja esindab seaduses või kollektiivilepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) töötaja osaleb streigis; 5) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Kusjuures kui töötaja keeldub töö tegemisest ülal toodud juhtude punkti 3) alusel, on tööandja kohustatud talle maksma töötasu ka selle aja eest, mil töötaja antud õigust kasutab. Samuti on tööandja kohustatud maksma puhketasu ja haiguslehe alusel töövõimetuse neljandast päevast kuni kaheksanda päevani haigushüvitist.9 Töötaja ei ole kohustatud töötajale maksma töötasu, kui töötaja osaleb streigis või on ajateenistuses. Rasedus- ja sünnituspuhkust kasutaval töötajal on TLS § 18 lõike 1 alusel õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd. 2.5. Töölähetus TLS § 21 järgi on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
