Neerupealised 1.Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees.
imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab
Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust.
Morfiin(C17H19NO3)- on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus ja see sarnaneb heroiini sõltuvusele. Teised alkaloidid Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina)
kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Need muutused annavad organismile lisaenergiat, valmistavad organismi ette pingutusteks. Käbikeha asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suht vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi.
Cvitamiin kaitseb vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu ning aitab immuunsüsteemi parandada. Kaalium aitab reguleerida elektrolüütilist tasakaalu rakkudes, samuti aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku. Spargel võib aidata vältida veepeetust. Banaan kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Vitamiin B6 on looduslik immuunsuse turgutaja. Koos Cvitamiiniga aitab organismil võidelda infektsioonidega. Kõrvetiste korral võib süüa banaani. Mustikas kolesteroolitaseme alandamine vähendab märkimisväärselt südame veresoonkonnahaigustesse haigestumist, mis võib viia südameinfarkti ja ajurabanduseni, ohtu. C vitamiin võib ära hoida arterite seintele
· Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. · Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas.
K ANEELIPUU Millistes tingimustes kasvab, mitu saaki aastas saadakse? · Kaneelipuu kasvab peamiselt troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikualadel. · Korjamine toimub ainult vihmaperioodil, millal koor kergesti oksa küljes lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvatatakse, algne kodumaa? · Tänapäeval kasvatatakse seda puud Indoneesias, Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Ida-Timoris, Madagaskaril, Väikeste Antillide ja Kesk- Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. · Algne kodumaa Sri Lanka. Kuidas ja milleks kasutatakse? · Kaneeli kasutatakse erinevate toitude ning küpsetiste maitsestamiseks. Tihti võib leida kaneelikoort ka marinaadides. · Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude likööride aromatiseerijana ning lõhnaainena parfüümide valmistamisel. Mu...
Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine,
kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus, kõhn, pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral. 5) Sugunäärmed · Meeste sugunäärmed on munandid · Naiste sugunäärmed on munasarjad · Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas 6) Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. See soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni (glükogeen süsivesikute tagavara) sünteesi maksas.
(teadmised, oskused jne) Refleksikaar- refleksi kulgemise tee. Piirdenärvisüsteem Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Jaotub talituse alusel kolmeks: 1)Kehaline ehk somaatiline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) 2)Sensoorne ehk tundeline- Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks: 3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust) 3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid.
põhjustada kiiret energiataseme tõusu ning hiljem selle sama kiiret langust. Mõned joogid sisaldavad lisaks kofeiinile ka B-vitamiini, mis suurtes kogustes manustatuna võib põhjustada südame puperdamist ning tuimust ja pakitsust kätes ja jalgades. Noorte hulgas muudab energiajoogi populaarseks kindlasti reklaam, kus kirjutatakse, et energiajoogid stimuleerivad kesknärvisüsteemi, aitavad ületada suurt kehalist ja vaimset väsimust, kiirendavad südametegevust, tõstavad vererõhku ning soodustavad lihaste tööd. Tänu reklaamides lubatule on nende tarbimine kindlasti suurem, sest kui on vaja midagi kindlasti valmis jõuda ja on väsimus siis on kõige lihtsam tarbida energiajooki. Mina arvan, et energiajooke ei peaks täielikult ära keelama nii, nagu on mõnel maal on tehtud, vaid inimesed peaksid ise sellest aru saama, et nende tarbimine pole tervisele kasulik. Väikestes kogustes ning harva tarbides ei tee energiajook tervisele palju halba ,
tekkeks, Kiirenenud vananemine TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin õllepärm, kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, kiirendab südametegevust, põhjustab rukis täisteraviljatooted, südamepuudulikkust, turseid, hingamispuudulikkust ja allergilisi päevalilleseemned silmalihaste nõrkust reaktsioone B2 riboflaviin Pärmihelbed, maisihelbed, põhjustab keele ja suu limaskesta soodustab oksüdatiivse stressi teket
ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed
Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem, selle hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust ning ainevahetuse kiirust.. Nad sisaldavad joodi ja kui ei saa piisavalt joodi hakkab ta hailaslikult surema. Kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad ja reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis eritub verre hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. See ergutab südametegevust, kirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre toodab insuliini, seda on vaja glükoosi tüngimist rakkudesse ja toimub maksa ja lihaste süsivesikute tagavara gglükogeeni sünteesimine verre.
See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on
leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. 2) insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute tagavara, mida talletatakse maksas ja lihastes. Kui insuliini on vähe, on tegemist suhkrutõve e. Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab ette pingutusteks: ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab lihasrakkudes glükoosi kasutamist, et saada kiireks lihaste kokkutõmbeks rohkem energiat. Sugunäärmed on naistel munasarjad ja meestel munandid. Valmistavad sugurakke kui ka suguhormoone. Suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut, nt mehel habeme, naistel rindade arengut, kehakuju muutust, naistel ka menstruaaltsüklit. Hakkavad tööle murdeeas. SNN - Sisenõrenääre
......................................... vaheaju c) Reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri ......................................... piklikaju d)Juhib hingamist ja südametegevust ............................................................................................... 5)Järjesta refleksikaare etapid: 2 a) Erutuse juhtimine mööda närvi kesknärvisüsteemi ............................................................... 4 b) Erutuse juhtimine reageerivasse elundisse – ...............................
spordiala, mis sobib kõige paremini ja hoiab ka tuju hea. Üksnes Harjumaal on 1224 spordiorganisatsiooni ja asutust, kus on võimalik tegeleda erinevate aladega. Alustades võimlemisest ning lõpetades boksiga. Tänu suurele valikuvõimalusele on noortel võimalik valida just endale sobiv ala. Kuid alati tuleb arvestada ka negatiivseid pooli. Nii nagu kõigil muudel asjadel elus on plussid ja miinused, on ka spordil omad plussid ja miinused. Suurteks plussiteks on, et sportimine parandab südametegevust, hoiab keha rühti ja keha tervislikku vormi. Viimast just seetõttu, et treenimine kiirendab ainevahetust, mis omakorda parandab füüsilist vormi. Kahjuks on spordi juures ka negatiivsed küljed. Suuremateks probleemideks osutuvad vigastused ja ülekoormus, mis tulenevad suuresti oma võimete ülehindamisest. Üldiselt on vigastused ravitavad ja treenimine võib jätkuda vähemal või rohkemal määral. Lõpetuseks võib öelda, et sportimine aitab kaasa tervise
Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Vastavalt esinevale haigusele tuleb korrigeerida loomaseisund nii palju kui võimalik: veetustunud loomale teostada vedelikravi IV , taastades elektrolüütide tasakaalu; varustada hapnikuga,_vajadusel jätkata ka tausthaiguse ravi kuid arvestada ravimite koostoimeid ja vastunäidustusi. Oluline on kontrollida hingamissüsteemi seisundit, südametegevust vahetult enne looma anesteseerimist, anesteesia ajal ja peale anesteesiat (ärkamise perioodil). Auskulteeri looma, palpeeri südamelööke (eriti lihtne väikeloomal), palpeeri perifeerset pulsi: nii avastad bradükardiat, rütmihäireid, südameseiskumist. Jälgi *limaskestade värvust: nii hindad perifeerset vereringet, kaudselt ka verevarustust hapnikuga (nt tsüanootilised limaskestad viitavad hapniku
sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate
Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Täiskasvanud inimese seljaaju kaalub umbes 35 grammi, selle pikkus on 40-45 cm ning läbimõõt 0,7-1,4 cm Seljaajul on kaks ülesannet, esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. Tänan kuulamast!
-Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks
ning ainevahetuste kiirust. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed
Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus.
vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b
lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broomi ja fosforit . Alkaloide toodavad paljud erinevad organismid, sealhulgas bakterid, seened, taimed, loomad ning moodustavad osa rühma looduslike saadusi. Alkaloide Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga (Aconitum) liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina(bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos leiduv
ainevahetust. Välisnõrenäärmed - eritavad seedevedelikke või jääk- ja mürkaineid mööda kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Tingimatu refleks kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ( imemise-, neelamise-, aevastanuse-, jne ) Refleks - Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Refleksikaar sealt kaudu liiguvad erutused jne Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine
viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH.Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+(aq)® 5Ca2+(aq) + 3HPO42-(aq) + 5H2O(l) Kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. ·Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk) Kasutamine lihtainena : Na naatriumlambid Li anoodimaterjal akudes Naatrium Kaalium, päevakivi AITÄH! Kasutatud materjal: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/2aryhmametallid.pdf http://pedja.edu.ee/~ neeme/failid/keemia/slaidid/10_Leelismetallid_failid/frame.htm http://www.annaabi.com/materjal-263-leelis-ja-leelismuldmetallid http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l4.pdf
retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. 5 Kokkuvõte Adrenaliin on hormoon, mida toodavad neerupealised. Adrenaliin ergutab erutuse või ärrituse mõjul südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 6 Kasutatud kirjandus M. Kurze, "INIMENE, TERVIS, ESMAABI" Tallinn, Kirjastus "Eesti Raamat", 1983 http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocuments%252Fmain%252Flisa%252F6klass%252F6uuselu %252Fhormoonid.htm (04.02.2008) http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse?
· Käbikeha Ööpäevase rütmi kontroll · Kilpnääre Türoksiin mõjutab erutusprotsesside tugevust ning ainevahetuse kiirust Kõige suurem sisenõrenääre Hormoonid sisaldavad joodi · Kõrvalkilpnäärned Kõige väiksemad sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust · Neerupealised Kõige tuntum hormoon on adrenaliin, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes · Kõhunääre Insuliin o Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse o Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist · Sugunäärmed Hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut
mõjutavaid lümfotsüüte. Neerupealised Neerude peal, Koor toodab aldosterooni (Na+, K+, koosnevad koorest ja ainevahetus). säsist Säsiaine toodab adrenaliini (ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust) ja noradrenaliini. Kõhunääre e. pankreas Mao taga Toodab insuliini (reguleerib veresuhkru taset) ja glükagooni (lagundab glükogeeni glükoosiks). Sugunäärmed Munasarjad- naistel
Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab?
(pleegitaja, desinfitseerija) Kloori ühendeid kasutatakse pleegitajana paberitööstuses, tekstiilitööstuses, ravimite, värvide, HCl tootmiseks, samuti mitmete mürkide koostises Keedusoola( NaCl) kasutatakse toiduainete tööstuses, tänavate soolamisel talvel, NaOH, Na, Cl2 tootmiseks. Samuti valmistatakse temast meditsiinis vajalikku füsioloogilist lahust. Liigne keedusoola tarbimine pole kasulik, sest see võib kiirendada südametegevust, tõsta vererõhku, soodustada südamerabanduse teket. Soolhape(HCl) saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette. On terava lõhnaga, värvuseta, õhus suitsev vedelik. Leidub ka maomahlas, kus võtab osa seedimisprotsessist. Kasutatakse ravimite valmistamisel, metallipinna puhastamisel enne jootetöid. Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik), värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel
Vähendab fosfori hulka veres. Neerupealised (säsi). Adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin. Noradrenaliini Stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, et selle lagundamisel väljutavad ka Noradrenaliin e. norepinefriin e. kudedes saada energiat. Kiirendab südametegevust ja hingamist ning närvilõpmed. arterenool põhjustab veresoonte ahenemist. Nõristatakse erutuse ja ohu korral. Stimuleerides naatriumi ja vee tagasiimendumist neerutorukestest,
Õitsev vars võib olla ka mitukümmend aastat vana. Tavaliste ringide vahel võib näha kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Taimeosade kasutamine * Parfümeeria. Toodetakse näiteks seepe, lõhnaõlisid, sampoone ja kreeme. * Viljad on söögiks paljudele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehti ja õisi söövad teod. * Kasvatatakse sageli iluaias. * Meditsiin. Kasutatakse nii teaduslikus kui ka rahvameditsiinis. Korrastab südametegevust, kasutatakse palaviku korral ning tehakse silmakompressi. * Tubakas. Kuna piibelehe kuivatatud õied ajavad kergesti aevastama, on neid kasutatud nuusktubakana
sarvestumist pähklid Vesilahustuvad vitamiinid õllepärm, kiirendab kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, südametegevust, B1 rukis, linnuliha, südamepuudulikkust, tiamiin põhjustab kala, turseid, silmalihaste hingamispuudulikkust ja täisteraviljatooted, nõrkust
Supraventrikulaarsed rütmihäired on ohutumad ning tavaliselt ravile hästi alluvad. Ventrikulaarsete häiretega on oht vatsakeste fibrillatsiooni tekkeks, mis ilma kiire ravita on surmav. Kui on tegemist lisajuhteteega ning seda on võimalik kirurgiliselt katkestada, võib rütmihäire paraneda täielikult. Ennetamine Tahhükardiat ning selle põhjusi ei ole alati võimalik vältida. Oluline on vältida stressi, liigset alkoholi, kohvi ning tubakat, kuna need kiirendavad südametegevust. Samuti tuleb korrektselt tarvitada ettekirjutatud antiarütmilist ravi.
tüüpi: 1. I tüüp organism ei tooda ise üldse insuliini, põhjustajaks keha enda immuunsüsteem. 2. II tüüp organism toodab vähesel määral insuliini, põhjustajaks ülesöömine, rasvumine, ebatervislik eluviis. Insuliin video http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 15 Sugunäärmed Naisel munasarjad Mehel munandid Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid 1. http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does- 2. http://commons.wikimedia
Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks. Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks. Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist
Iga inimene peab hoidma oma tervist, et mitte haigestuda. Inimese tervis sõltub näiteks inimese eluviisist. Kuigi inimene ei saa ise oma elu valida, saab ta seda muuta paremaks. Näiteks toitudes tervislikult, teha aktiivselt sporti ja liikuda, tarbida vähem või siis üldse mitte alkoholi ja tubakatooteid. Liikuma peab palju. Tänapäeval sõidetakse tihti autoga punktist A punkti B ja oledki kohal. Inimese keha vajab liikumist. Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Liikumine ja toitumine mõjutavad otseselt meie südame tegevust. Selleks, et südame töö oleks korrapräne ja inimese organism terve ei tohi suitsetada, tarbida alkoholi ja narkootilisi aineid. Tuleb hoida vererõhku stabiilsena jne.
imendub kolmandik kuni pool. Magneesiumi on inimkehas vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks; süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks; häireteta lihastööks; närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks; vere hüübimiseks, organismi kohanemiseks külmaga. Hüdratiseerunud [Mg(H2O)6]2+-ioon hoiab vett kinni, kuid pole ei happeline ega aluseline, mida on raku happealuse tasakaalu säilitamiseks oluline. Magneesium reguleerib südametegevust ja vähendab spasme. Inimese organismis leidub ligikaudu 20 g magneesiumi, millest 60% on luudes. Magneesium ilmselt suurendab luude tugevust, kuna loomkatsetes on teada, et munakoore tugevus sõltub oluliselt selle magneesiumisisaldusest. Magneesiumi leidub palju puuviljades, eriti aprikoosides ja virsikutes, mis on ilmselt põhjuseks, miks lõunapoolsetel rahvastel on vähem infarkti ja veresoonkonna haigusi. Magneesiumoksiid ja hüdroksiid kuuluvad mao ülihappelisuse
(adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. Samuti toimub ka glükogenolüüs; tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks ära. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine. Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega südame väljutusmaht suureneb ja kiireneb südame löögisagedus. Samuti laiendab adrenaliin maksa ja lihaste arterioole ja tõstab süstoolset vererõhku
Mõõdab pidevalt vere temperatuuri ja keemilist koostist. Toodab oksütotsiini 6.Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid. Autonoomseks närvisüsteemiks Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale viivateks närvideks AUTONOOMSED NÄRVID a. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Stress v füüsiline koormus Kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid Valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks ,,Võitle v põgene" b. PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ,,Puhka ja seedi" Aktiivne puhkeolekus Seedeelundite kontroll 7.Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja? Valkudest ja lipiidides koosnev Moodustab ümber aksoni isoleerkihi, mis kiirendab impulsi kulgemist Moodustavad neurogliiarakud 8
Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Piklikaju juhiv hingamist ja südametegevust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Seljaaju välimise kihi moodustab valgeaine. Seljaaju: *vahendab inffi peaaju ja ülejäänud keha vahel, *juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatuid reflekse), mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga
ja hoiab lihaste toonust. Reguleerib lihaste koostööd, liigutusvilumused ja Ühendab peaaju seljaajuga ning juhib tasakaalutunne. ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist, seedimist ja südametegevust 13. Mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös? Närvisüsteemi kaudu regulatsioon Sisenõrenäärmete kaudu regulatsioon Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15
c. Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega 12. Nimeta peaajuosad ja nende ülesanded. a. Väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi, tasakaalukeskuseks b. Keskaju vastutab keskaju lihaste pingeseisungi ehk toonuse säilimise eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14
Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Piklikaju - Ehk '' elusõlm '' reguleerib südametegevust ja hingamist. Asub peaaju ja seljaaju vahel. Ta reageerib siis kui vere CO2 ja piimhappe sisaldus on liiga kõrge ja PH tase madal.
paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed
annaabi.ee 
