jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles söönud, koolipäevast juba väsinud või alles tõusnud. Alati leidub mingi faktor, mis segaks head õppetundi, kuna tegu on füüsilise tööga. Kuna ma ei nõuaks, et õpilased ei käiks tunnis, ei käiks ma ise ka. Teeksin õpilastega kokkuleppe, et direktoril pole vaja seda teada. Siis on mõlemal osapoolel win-win olukord. Käiksin tundide aeg poes ja sõbrannadega kohvikus ning passiks niisama facebookis. Kooli ilmuksin jälle enne
Arutelu minu toitumisest Mina arvan, et ma toitun ebatervislikult. Hommikuti söön kalamarjavõileiba (226 kcal) ja joon gaasidega vett (0 kcal), peaksin sööma putru (3 lusikat 132kcal) ja jooma piima (104 kcal). Tavaliselt hommikuti ma ei taha süüa, kuid ma söön ikkagi. Minu halb harjumus on see, et eelistan hommikuti magusat pudrule. Väiksena sõin palju putru ja ma arvan, et olen oma nn. pudruisu ära söönud. Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla). Samas kui ma jõuan koju siis söön ma palju suppi või makarone (278 kcal). Halb harjumus on see, et ma söön päevasel ajal palju magusat. Päeval peaksin sööma koolitoitu, mitte aga magusat.
viin selle kliendile 4. Seisan kliendi seljataha ning asetan toidu kliendi ette paremalt poolt 5. Serveerin punaseveini salati kõrvale 6. Seejärel soovin head isu või jätku 7. Lahkun ning ootan kuni kliendid on söömise lõpetanud 8. Koristan nõud paremalt poolt, serveerin vasakult poolt pearoa ning selle kõrvale valgeveini pakun ka musta leiba vasakult poolt. 9. Siis kui klient on söönud koristan laua täielikult nii et lauda jääb ainult desserdi riistad ja valgeveini klaas kui see on poolik ja veeklaas 10. Serveerin paremalt poolt desserdi 11. Kliendid on söönud ning paluvad arve esitan arve, arvekaante vahel vasakult poolt 12. Klient ulatab raha arvekaantega, toon tagasi kaantevahel vahetus raha 13. Kui kliendid lahkuvad saadan nad ära 14
Minu sinu asemel oleksin tõtt rääkinud. Type 3 (the third conditional, the would-have condition) Kasutatakse selleks, et rääkida kujuteldavast olukorrast, mis on vastupidine faktidele mineviku kohta. Kasutatakse ka selleks, et väljendada kahetsust ja kriitikat. If-cl main cl If + past perfect/ past perfect continuous, would/ could/ might + perfect bare infinitive If my sister had eaten too much, she would have got fat. Kui mu õde oleks palju söönud, siis ta oleks läinud paksuks. (Aga ta ei söönud palju ega läinud paksuks.) If it hadn't been raining today, we would have gone to the beach. Kui täna ei oleks vihma sadanud, siis oleksime läinud randa. (Aga sadas ja me ei läinud)
ka hea isu pärast. Murf helista Dagoberdi mobiilile ja palub talt väikest intervjuud. Dagobert sööb just hommiksööki. Aga ta saab kohe tulla kui see nii tähtis on. Muideks, ta istub poole tunni pärast Murfi büroos, naeratav ja singivõileib peos. ,,Nagu te võibolla olete kuulnud", ütleb Murf, ,, keegi on eile õhtul varastanud Nofretete, teie olete ekspert ja teate ,et see oli peaaegu võimatu. Ja see inimene on ka joonud veini ja söönud võileibu. Teiste sõnadega: Ma tean, et see võisite olla ainult teie!" Dagobert naeratab ikka. ,,Üks hetk, Murf, tasa! Miks mina? Eile õhtul, te ütlete? Vabandust, mul on suurepärane alibi. Ma võin teile täpselt öelda, kus ma olin: ma olin koos enda emaga. Ta teeb väga hästi süüa. Me sõime ja rääkisime terve õhtu mu tulevikust. Viimaks olin ma nii väsinud, et jäin sinna magama. Ja ma ärkasin täna hommikul kell 11. Tund aega tagasi. Ma pole isegi hommikusööki söönud.
• Saaremaal ja Hiiumaal kasvatati kapsat vähe, seda söödi enamasti värskelt või säilitati pooleks või veerandiks lõigatuna, kergelt kupatatuna aianurgas vaiade vahel. Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see soolatud, värskelt haises ja toas ei
Riigi iseloomustus Hispaania Riigi geograafilise asendi iseloomustus: Hispaania on riik, mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas.Hispaania asub Pürenee poolsaarel. Hispaania läänenaaber on Portugal, põhjapiiril on Prantsusmaa ning väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse ning Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Riigi kuju iseloomutus: Hispaania meenutab tagurpidi L tähte, mis on end paksuks söönud või number 7, mis on end samuti paksuks söönud. Samuti meenutab T tähte . Kordinaadid: Madridi geograafilised kordinaadid on 40° 23 N, 3° 43 W Hispaania geograafilised kordinaadid on 35°-45° N, 0°-9° W Pealinna kaugus Tallinnast ja kellaaja erinevus: Ajavahe on 1h.Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaarv
rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle
Pauluse kogudusega. Pärast laulvat revolutsiooni ja Eesti Vabariigi taassündi taastati 1992. aasta maikuus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus. Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu. Kui oleme Jaanikirikus ära käinud, lähme sööma Viljandi tegelaste tuppa. Näitan talle menüüd: Soovitan tal tellida midagi, mida ta varem söönud pole. Ta polnud varem söönud ''Kaagutaja risotot'', võtan ka ise selle jookiks võtme mõlemad enda maitse järgi mahla. Magustoiduks soovitan talle ''Taani talutüdrukut'' see on kohupiima magustoit riivleiva ja kirsikeedisega. Ööbimiseks valisin talle Ingeri Hosteli: Broneerimiseks täitke allolev veebivorm: Eesnimi: Perenimi: Telefon: E-mail: Saabumise kuupäev: Lahkumise kuupäev: Toa suurus: Lisainfo:
Niimodi hakkaski kaal aina kiiremini ja kiiremini langema. Kõige hullem oli see, et mulle meeldis, kuidas igapäevaga kaal langes ning ma otsustasin oma portse veelgi vähendada. Ma olin juba harjunud vähe sööma, niiet mul ei olnud enam nälja tunnet. Juulist ja Augustist hakkasid mul kahenädalased vehklemislaagrid, kus oli päevas kolm trenni, kestvusega kolm tundi. Kodus olin harjunud sööma enda sööki kuna siis teadsin, mida ma sinna sisse panen. See tähendas, et laagrites ma ei söönud mitte midagi peale leiva ja salati, kalorite juurde tulek oli õudus minu jaoks. Ma läksin hulluks, lugedes igat võimalikku kalorit ja arvutades neid kokku. Igakord kui midagi muud sõin, mida polnud päev varem ette planeerinud, mõtlesin, et olen paks ja peaksin veel vähem sööma. Sõbrad hakkasid muretsema, kui nägid et ma hommikul, päeval ja õhtul ei söönud midagi, nad üritasid minuga rääkida, kuid ma ei kuulanud neid
100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma eluga, et üks kala kätte saada. Merel olles ei söönud ta korralikult ega maganud peaaegu üldse. Liiniga töötamisest olid ta käed katki ja verised. Ta oli väga kurnatud ja jõuetu, sellel vaatamata ei läinud ta ilma kalata koju. Ta pigem suri, kui andis alla. Santiago jõudis koju küll elusalt, kuid haid olid terve kala hävitanud ning mehe käed olid nii kohutavas seisus, et neid nähes hakkas poiss nutma. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest.
Kodune töö ( Ajalugu ) Riiete külge kinnitatav mikrofon, KGB-st. Selle mikrofoniga on lindistatud palju tähtsaid jutte seoses Eesti Vabariigi välja kuulutamisega. Stalin on isegi selle mikrofoni lindistust kuulnud ,kui Eesti tahtis vabaks saada. Ja selle mikrofoni pärast kuulutas Venemaa meile sõja. KGB abivahendid telefoniliinile vahele lülitumiseks kõnede pealtkuulamise eesmärgil. Spioonid kuulasid tähtsate inimeste kõnesi pealt ja kaebasid ära. Seda telefoni on väga tähtis inimene käes hoidnud. Lusikas, valmistatud Dzezdõ sunnitöölaagris töökohalt varastatud traadist sulatatud alumiiniumist, valatud märjast liivast vormi. Lusikat kasutati laagri köögist toodud jämeda soola jahvatamiseks narilaual. Ja vahepeal,kui lusikaid ei olnud siis söödi ka sellest. Nii palju vange on selle lusikaga söönud. Vb maailma jaoks ka tähtsad ninad,kes on juhtunud mingi teo järel sunnitööle. Need kõik asjad on väärt vaatamist ja ei võta er...
4.Pimedusstaadium toimub lamellimembraanide peal. seal kasutatakse ära ATP ja NADPH2 molekulid ning tekib ADP molekulid. co2 seotakse ning moodustub glükoos. pimedusst toim tsüklilisi protsesse nim calvini tsükliks. Pimedusstaadium võib toimuda ka valguse käes. aga peale valgussstaadiumit.5.fotosünteesi kasutatakse süsinik ära glükoosi tekkeks. taimed ise kasutavad hapnikku hingamiseks, kuid toodavad seda ise seejärel juurde.6. enne praadimist on see kala söönud rohelisi lehti ning hinganud vees roheliste taimede poolt moodustatud hapnikku seejärel on ta sattund inimese söögilauale.
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T
Ragne Regina Pesti Risti Põhikool 2010 Elas kord Punamütsike. Ema tegi Talle ilusa uue punase kuue koos kapuutsiga. Punamütsikesel jäi vanaema haigeks. Ta läks vanaemale kooki ja marjajooki viima. Ta kohtus tee peal hundiga. Hunt juhatas Punamütsikese pikema tee peale, et ise minna ruttu vanaema juurde ja ta ära süüa. Punamütsike kohtub hundiga metsas Kui Punamütsike vanaema juurde jõudis, oli hunt juba vanaema ära söönud ja vanaema riided selga pannud, ning vanaema voodisse pugenud. Punamütsike küsis hundilt (vanaemalt), et miks sul nii suured kõrvad on, ja miks sul nii suured hambad on? Ja hunt vastas: ,, selleks et sind paremini kuulda ja kiiremini ära süüa!! '' Hunt sõi Punamütsikese ka ära, ja jäi õue puu alla magama. Hunt vanaema voodis vanaema riietes Siis tuli jahimees, päästis Vanaema ja Punamütsikese ära.
Kilplaste uued seiklused Ühel ilusal sügispäeval otsustas kilplaste ema mustikamoosi keetma hakata. Ta ajas oma 7 poega üles, et need metsa marjale läheksid. Kui poisid üles olid ärganud ja kõhud täis söönud, ütles ta neile, et vaja on korjata 10 topsi marju. Pojad vaatasid nõutult üksteise otsa ja mõtlesid, et miks osad peavad ainult ühe topsi korjama, aga osad kaks. Nii mõtlesid nad lõpuks, et kõige õigem on ükshaaval järjest topsid täis korjata, et keegi ei peaks rohkem ega vähem korjama. Võtsid siis kõigepealt ühe topsi ja hakkasid metsapoole jalutama. Mets asus kahe kilomeetri kaugusel kodust, nii et kõndimise peale läks üsna palju aega. Metsa jõudes korjasid nad topsi kiiresti täis, kuna neid oli palju, aga tops oli väike. Siis hakkasid nad arutlema kes peaks uue topsi järgi minema, aga kuna kokkuleppele ei saanud kõndisid kõik koos uuele topsile järele. Ja nii käisid nad ükshaaval kõ...
ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad.
Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle. 3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID Millised sümptomid viitavad dehüdratatsioonile, põhjenda! Dehüdratsioon tekib siis, kui kehast väljub rohkem vett ja vedelikke kui sinna siseneb. Isegi madal dehüdratatsiooni tase võib põhjustada peavalusid, kõhukinnisust, patsiendi halba enesetunnet, väsimust ja uimasust. (Crosta 2017).
8. Nimeta kolm õendustegevust, mis parandavad patsiendi hapnikuvarustatust. Õendustegevused, mis aitavad, on patsiendi õige asendi sättimine. Samuti aitab patsienti hapniku manustamine “vuntside” kaudu. Vajadusel, kui patsiendil on hingamisteedes eritist, peab pt. köhima hingamisteed puhtaks, seega tuleb stimuleerida köhimist. 9. Patsient saab oma lõunasöögikandiku ja kommenteerib, et ta on väga näljane. Hiljem te märkate, et patsient on söönud ära ainult kartulipudru ja jätnud kõik muu puutumata. Küsimusele, misk ta ei ole söönud vastab patsient nii:“ Ma ei saa sellest aru. Ma olen näljane ja hakkan sööma ja siis ma ei saa enam hingata. Ma pean lõpetama“ Anna patsiendile soovitusi, kuidas seda olukorda lahendada. 1. Patsiendil peab olema istuv asend, kas siis voodis või toolil. 2. Õpetada tuleks patsienti, kuidas kasutada elektrivoodit. 3
klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna ehk aroomi jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). (Egiptus) Lilleke, mis leiti Egiptuse püramiididest ja Tutanhamoni hauakambrist 1922
· Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. · Lip lipi peale lapp lapi peal. Hallpead austa, kulupead kummarda. · Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. · Hirmul on suured silmad. · Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. · Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. · Hommik on õhtust targem. · Hulgusel kodu kõikjal. · Hundid söönud, lambad terved. · Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. · Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. · Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu. · Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste. · Kassil saba koormaks. · Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
toit ka töötajate jaoks ehk hetkel viitan õpetajatele,kuna õpetajad veedavad koolis enamasti rohkem aega,kui õpilased ja nende koolipäevad on pingelisemad ja nad samuti peavad kontrollima õpilaste töid. Samuti peredele,kelle sissetulek pole suur ning lapsevanemad ei saa oma lastele raha anda,et süüa osta,ei pea muretsema,et ta oma kooli puhvetis ostab rämpstoitu,kuna kool peab müüma tervisliketoite oma õpilastele. Kokkuvõttes tahan ma öelda,et olen 10 aastat söönud koolilõunat ja olen täiesti rahul,kuna toit on alati soe ja kasulik,loomulikult ei pruugi kooli poolt pakutav toit alati hästi maitsta,aga ma olen sellega harjunud,aga siiski olen ma õnnelik,et koolis on võimalus tasuta süüa ning kui keegi,kes teeb uurimistööd küsib minu käest,et kas ma olen koolitoiduga rahul ütlen ma kindlalt,et jah olen küll.
Mõtle oma koduse toidutarbimise peale ning too välja põhjuseid, miks toitu ära visatakse (nii kodumajapidamises kui ka nt restoranis, poes). Kuidas vähendada kodust toiduraiskamist? Kas oled söönud puuvilju, mis on kahjustada saanud? Kui oluline on Sinu jaoks toiduvälimus? Miks on oluline teada, kust meie toit pärit on? Miks on toidule ,,parim enne" ja,,kõlblik kuni" kuupäevad märgitud? Mis on nende kahe märgistuse erinevus? Toitu visatakse ära, sest seda sai liiga palju valmistatud, see on liiga kaua seisnud, toit on riknenud või kasutamise kuupäev on möödunud. Poodides visatakse toitu ära, sest toiduaine välimus ei näe kõige parem välja, ning seetõttu seda ei osteta
• Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad • Päeval peidavad ennast kivide all ja urgudes suuremate loomade eest Tähtsus looduses ja inimese elus
Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning otsustas oma kaasosalisest noorima pojaga hundi kõhu noaga lahti lõigata ning hiljem niidiga kinni õmmelda, päästes nii välja oma ülejäänud kuus kitsetalle, kes imekombel olid ellu jäänud. Kuid enne kinniõmblemist käskis ema poegadel tuua munakive ja asetada need magava hundi kõhtu. See tegu sai aga loomale saatuslikuks, kuna kukkus hiljem kivide raskuse tõttu kaevu ning suri kohapeal saadud vigastustesse.
Teos algas Martin Justuse kõnega, mis oli peamiselt abiturientidele,kelle klassijuhataja ta oli. Viimasel koolipäeval ütles direktor Martin Justusele: ,,Teie teate juba-see inspektori küsimus,mis meil veel on lahendamata.Kandideerige ametlikult,esitage palvekiri Haridusministeeriumile ja mul on heameel teile teatada,et uuest õppeaastast loodetavasti olete teie kinnitatud inspektori kohale."Pärast viimast koolipäeva läks Justus koju, tema naine ja tütar olid juba söönud, aga temale oli kaetud koht. Astrid soovis, et isa tema ja emaga puhkusele Narva-jõesuusse tuleks, kuid Justusel oli mitmeid ettekäändeid: esiteks oli tal vaja suvega valmis kirjutada Sokratesest raamat ja on ettevalmistusi teha inspektori tööks. Tütar ja ema leppisid sellega, et ta nendega puhkusele ei sõida. Kui naine ja tütar oli puhkusele sõitnud hakkas Justus raamatut kirjutama.Kaks nädalat oli ta äärmise intensiivsusega töötanud
1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine. Näiteks keha mingisugune funtksioon lõpetab töötamise ning tulemuseks on südame seiskumine. Siis kui kannatanu keha abi ei saa, siis keha sureb ja kõnekeeles rääkides
püüab ahve, kapibaarasid, kuutiaid ning kaimankrokodille.Kaks viimatinimetatud looma toituvad ise vahel boapoegadest. Boa on suurepärane ujuja, seetõttu veedab ta palju aega jõgedes või nende kallastel. Armastab passida saaki loomade joogikohtade läheduses. Olles oma ohvri ära kägistanud, hakkab boa teda tervelt alla neelama. Tema lõuad on nii laialiaetavad, et sinna vahele mahub isegi maost endast mitu korda suurema kehaga loom. Kui boa on hästi suure looma ära söönud, ei söö ta mingit muud toitu terve nädal aega või koguni kauem.
sõõrik ,venelased ..... 7. Mis värvi oli COCA –COLA esialgu ? 8. Kas dinosaurused liikusid neljal või kahel jalal ? A.neljal jalal B.kahel jalal C.mõlemat moodi 9. Kui sind hammustab TSETSEKÄRBES ...... A.jääd sa kauaks magama B.hakkad täiest kõrist naerma C.hakkad ohjeldamatult sööma 10. Kui vanaks elab hobune ? 11. Su piss muutub punaseks kui oled söönud ...... A.paprikat B.punast kapsast C.punapeeti 12. Kes ma selline olen ? Mul pole juuri ,vart ,õisi ega lehti ,aga ma olen ometi taim . Ma elan vees Ma võin olla roheline ,pruun või punane . 13. Selle puuviljaga Tais metroosse ei lasta .Miks ? A.sest ta torgib B.sest ta haiseb C.sest ta võib plahvatada 14. Õige või vale ? SA KASVAD MAGADES .
Meile seletati ära kuidas ja mida tegema peab, ning hakkasime tööle. Laudade katmisega saime enam vähem hakkama, aga siis kui me pidime hakkama kliente teenindama, see oli katastroof. Esiteks: Hästi palju kliente tulid sööma, me olime kolmekesti, me pidime jooksma ühest nurgast teisse, viima taldrikuid ära jne. Teiseks: Kui sai või leib said otsa, pidi keegi meist minema ja lõikama uued viilud. Kolmandaks: Kui klient/kliendid olid juba ära söönud, pidime korjama mustad nõud ära, ning uuesti katma lauda nii nagu oli. Meil oli väga raske kolmekesti. Oleks olnud kergem siis, kui me oleksime kõike korralikult õppinud. Kui tulevikus peaksin olema klienditeenindaja, aga ma kindlasti puutun sellega kokku, siis ma loodan, et ma olen väga hea klienditeenindaja. Mina pean olema sõbralik klientidega, koguaeg naeratama, teretama jne. Isegi siis, kui klient ei suhtu minusse samamoodi nagu mina temasse
töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või kaalus vähem kui udusulg. Vanemad üritasid Deivit aidata, kuid asjatult. Ühel päeval ei olnud Deivi enam võimeline kõndima ning kukkus vetsu teel kokku. Sellest päevast peale hakkas Deivi ravi saama.
lahendamise suutlikkust, mälu ja meeleolu; täiskasvanute vanusegrupis on näitajad veidi ebastabiilsemad. Kaalulangetajad võivad arvata, et hommikusöögi vahelejätmine aitab neil kiiremini saleneda, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. USAs läbi viidud uurimuste järgi sööb igapäevaselt hommikusööki 78% ja enamikel päevadel 90% inimestest, kes on alla võtnud vähemalt 13 kg ja säilitanud saavutatud kaalu kauem kui ühe aasta. Vaid 4% uuritavast grupist ei söönud kunagi hommikusööki. Mida süüa ? Tervisliku ja täisväärtusliku hommikusöögi üheks valemiks on kombinatsioon täisterasaadustest, puu- või juurviljast ja mingisugusest proteiiniallikast. Viimaseks vali toidus, mis on madala rasvasisaldusega (nt lahja jogurt) või sisaldab tervislikke rasvu, näiteks maapähklivõi. Proteiinirikaste toiduainete seedimiseks kulub kauem aega ning nad tekitavad pikemaajalise täiskõhutunde.
Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Enamasti toimub 1224 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus. Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka. Kuigi punased kärbseseened on tigude maiusroog, on seenekogujad ja harrastuskokad kaotanud huvi punase kärbseseene raguu ja valge veini kombinat- siooni vastu.
Tegelase suhe loo jutustajaga Jutustaja loob Rehepapist pildi, mis vastab väärikale palju elanud ja näinud inimesele. Ta on austatud ja usaldatud mees. Tema siseelule on tähelepanu pööratud minimaalselt, rõhk on pandud tegudele. Just tegude kaudu avaneb Rehepapi iseloom. Otsest koondportreed ei ole esitatud, üldpilt moodustud paljudest seikadest. Esimest korda kohtub lugeja Rehepapiga kohe raamatu alguses, kui ta kutsuti aitama sulast Jaani, kes oli söönud seepi. Kohe siis saab selgeks Rehepapi pisut vanemlik roll. Tegelase suhe iseendaga Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja. Omaette mõtiskles rahulikult piipu tehes. Tegelase suhe teiste tegelastega
raskemaks. Lõpuks jõudis mõistus pähe tagasi ja ta hakkas paranemisvõimalusi otsima. Ta proovis kõiksugu tablette, kuid parim ravi oli siiski psühhiaater. Mis tehtud, see tehtud. Nüüd on tal eluaegsed piinavad jäljed sellest, mida ta nooruses lolli peaga tegi. 3. Ortoreksikud- viimane video räägib ühest perekonnast, kes toituvad oma arust tervislikult. Nad püreestavad enamasti kõik toidud ära, et ei peaks närima. Nende lapsed ei ole eluseeski praetud liha söönud. Perenaine joob isegi enda uriini, et kontrollida oma keha ,,toitaineid" vms. Nad ei söö veel leiba, pastat, suhrut, nisu jne. Nad üritavad süüa naturaalseid toite, näiteks värsket salatit.
"Kalevipoeg" F.R.Kreutzwald II lugu Anu Kaine Vana Kalevi surm Vana Kalev oli olnud juba pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, püstigi ei tõusnud. Eit siis saatis lepatriinu Vanale Kalevile arsti otsima, kes viimast aidata saaks. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, ning kohtas tee peal küll tuuletarka, sõnatarka ja ilmatarka.. Kuid kui ta koju jõudis oli Vana Kalev juba surnud. Linda leinamine Linda oli mehe surmast väga löödud. Ta ei maganud 7 päeva, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu, ning 7 päeva vaevles leinavalus. Ta nuttis kogu aja. Siis korrastas oma mehe surnukeha kammis, riietas jne.. Ning peale selle kaevas talle augu, kuhu hiljem mattis ta. Toompea mäe tekkimine Ükspäev hakkas Linda oma mehe hauale viima kive, kuna tahtis teha sinna mälestusmärgi tulevastele põlvedele. Et nad siis teaksid, et just sinna Vana Kalev maetud on. Nii tekkiski Toompea mägi Tallinna, kus puhkab Vana Kalev.
Fantaasiajutt Balleti kuninganna. Elas kord üks naine nimega Mirell. Talle meeldis tohutult tantsida ja mitte ainult tavalist tantsu, vaid balletti, ta lausa jumaldas seda. Soov tantsida oli tal kui hinge sisse söönud bakter. Tal oli isegi balletikooli lõpetanute diplom. Mirelil olid tantsuproovid iga päev. Ta juba ootas peale tööd et kell kukuks ja saaks minna tantsima. Oli siis tavaline proov nagu ikka. Mirell harjutas oma kaastantsijaga duetti, mida neil paari päevapärast esitama peavad. Proov sujus hästi kuni hetkeni, mil tema kaastantsijast mehel tuli kätesse nõrkus ajal mil Mirell nende peal oli. Juhtus nii õnnetu juhus et Mirell potsatas kaastantsija
hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema. Hiljem tuli välja, et see, kes neid hiiri tapab, on Tooni. Lauda kass läks sellises olukorras väga laisaks. Igal hommikul (kuni avastati, et Tooni hiiri tapab), kui lüpsja lauta tuli, oli lauda kass lüpsjal surnud hiirega uksel ja kass sai sai selle eest oma preemia. Koolilapsed püüdsid Toonit toita, kuid asjatult ,sest Tooni oli öösiti hiirtest oma kõhu täi söönud. Kui Tooni tiib terveks sai, lasti ta lahti, vabadusse. Ta hakkas lendama aina kaugemale ja kaugemale. Kool lasi panna püsti ühe suure posti, kuhu Tooni sai pesa teha. Kui Tooni oma perega sisse oli kolinud, siis tuli sinna üks võõras toonekurg. Tooni kaitses pesa koos oma abikaasaga Teodoriga, kuid nad jäid võitluses alla võõrale kurele.Tooni jäi üksinda, sest Teodor hakkas pesa ehitama koos uue toonekurega. Tooni lahkus sellest kohast, kuhugi kaugele, et uuesti alustada.
Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist. Jüri, Saaremaalt pärit mees, ei söönud üldse kala ega osanud ujuda. Raamatut lugedes, kirja kirjutades ja käsitööd tehes vajas ta üha sagedamini prille, asendamatuid abimehi. Kirjand kirjutamata, raamat lugemata, teisedki ülesanded tegemata, algas uus koolipäev pärast peol käimist. Jooksnud vaid paarsada meetrit, kukkus sportlane olles välja väänanud jala. Teil õpetlastel on alati iga asja kohta seletus olemas. Saksamaa rünnates Poolat, alustas Esimest maailmasõda 1. septembril 1939. aastal. Pühapäeviti kandis
F.R.Kreutzwald 2.lugu Vana Kalev oli pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, isegi püsti ei suutnud tõusta. Eit saatis lepatriinu arsti otsima, kes suudaks tema meest aidata. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, kohtas oma teel küll tuuletarka, sõnatarka, ilmatarka.. Lepatriinu jõudnud koju, oli juba kahjuks hilja ja Vana Kalev oli juba surnud. Linda oli enda mehe surmast väga löödud- ei suutnud magada 7 ööd, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu ja vaevles 7 päeva leinavalus. Ei suutnud ta oma nuttu lõpetada. Ta korrastas surnukeha- kammis,riietas,jne. Ta kaevas valmis kena kalmu Vana Kalevi matmiseks. Ta hakkas mehe hauale kive kandma, tahtis teha nö. Mäletusmärgi tulevastele põlvedele, kes satuvad Vana Kalevi hauale, teaksid, et seal puhkab just tema mees. Sellest tekkiski Toompea mägi Tallinnasse, kus puhkab Vana Kalev. `'Kes see käiessa Tallinnas
talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla. Alguses küll leiab selle koba peale üles. Aga hiljem leiab (terve rott terve hipokampuse korral) selle kiirelt üles, kaardistab enda jaoks oma asukoha ja kus paikneb platvorm tema suhtes.
Oksendamine ja kõhulahtisus Ohtlikud tunnused · kannatanu loid · lõtv nahk · suu ja keel kuivad · silmad auku langenud · hingeldus · käed, jalad külmad · temperatuur langeb alla 36,4 · abi hilinemisel tekib sokk Oksendamine · Oksendus on reflektoorne toidu tagasivool maost suhu. Oksendamine on organismi kaitsereaktsioon mürgistuse vastu. Olles söönud kogemata organismile vastuvõetamatut toitu väljutatakse see reflektoorse oksendamise teel. Oksendamine on haiguse üheks sümptomiks. Põhjused · Oksendamise kutsub esile kõhuõõnes oleva rõhu tõus, mis surub toidu maost söögitorru ja suukaudu välja. Liigselt hapu või mõruda maitsega, peamiselt organismile võõrad ained kutsuvad iseenesest esile okserefleksi. Mao või soole kitsenemise korral ei jõua toit
Ära hunti koera perse jäta 43. Ära tee hunti härja suuruseks 44. Ärä hunti vieral karjamaal tuhuda -- tuleb oma karjamaale 45. Ära enne hurjuta, kui hunti kuskil ei ole 46. Inimene vaatab, kus otsem, hunt, kus varjem 8 47. Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on 48. Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud 49. Ära kiida hunti aja taha 50. Ära kiida hunti karjakoeraks ega ulakut hääks lapseks 51. Koer vaatab metsa poole, hunt koeu poole 52. Ära sööda siis koera kui hunt karjas on 53. Kohut ja võlga -- neid pelga ku hullu hunti 1. Kaadub regi katsumadu 2. Madu om kuri konna nuhklema 3
,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei ärata mitte miski. ,,Ma ei olnud söönud midagi kahtlast ja üldse võin ma ka raudnaelu seedida." (lk 182) Holdenil oli süda paha, aga ta ei teadnud millest. Arvatavasti sellest, et ta ei olnud ammu midagi söönud. Lõpuks otsustas ta siiski sööma minna. 2. Lühikokkuvõte teosest. Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul
Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja maitseained RULLBISKVIIT tk Muna sl Suhkur
Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel selgus, et kala oli viinud konksu ära. Vidrik pani uue konksu. Leeni küsis Vidrikult, et ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud. Leeni jooksis koju ja lõikas kodus suure, paksu viilu leiba ning määris paksult võid peale. Ta hiilis majast välaj ja läks üle nurmade jälle Vidriku juurde ning andis talle võileiva. Vidrik sõi, nagu poleks ta mitte kunagi söönud. Leeni istus ta kõrvale ja toetas oma pea tema õlale. Leeni küsis Vidrikult, et kas Vidrik teda ei armasta. Vidrik käskis Leenil suu pidada, sest kala olevat tal konksu otsas. Vidrikul näkkas. Vidrik tõmbas konksu välja. Selle otsas oli suur kala. Vidrik näitas seda ühkustades ka Leenile. Leeni ei näinud midagi läbi pisarate. Leeni kõndis Vidriku juurest ära. Ta möödus toomingast, mille kõik helbed olid maha kukkunud. Maas oli nagu lumi.
Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega, sest ta põgenes huntide ja tormi eest. Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda
Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele Mustika marjad on maitsvad ning väärtuslikud. Need on meie metsade ühed parimad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
