SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 ...
Fourth level Fifth level Piltlik võidusõiduvarustus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Galopihobuste elu Palju puhkust ja palju süüa Paika on pantud teatud söödaratsioon ning lisasöötasid ei anta. Enamuse oma ajast veedavad hobused jalutusrattas, jooksmas. Terve päev on hobustel seljas tekid, mille tõttu neid palju ei puhastata. Ettevalmistus sõiduks ja pärast sõitu ! Enne sõitu rasvatakse kabjad, hooldatakse ära lakk ja saba. Peale sõitu viiakse hobused pesuboksi ning peale seda jalutatakse jalutusrattas. Click to edit Master text styles Second level Third level
Õhtune lüps on 10% väiksem hommikusest, õhtuse lüpsi rasvasus on 0,5 % rasvasem kui hommikul Lehmade söötmine: Lüpsikarja täisväärtuslik ja mitmekülgne söötmine suurendab piimatoodangut, parandab piima koostist ja sellest valmistatud piima toodete kvaliteeti. Kõrgetoodanguliste lehmade söödaratsioon peab sisaldama kuivaines eritoite komponente Pastöriseeritakse alates aastasts 1882 Louis Pastour Kõrgkuumutamine ehk UHT ultra heat treated 3. Steriliseerimine hermeetiliselt suletud pakendis temp 115 kuni üle ja hoida 2 0 kuni 30 minutit Piima terniline töötlemine toimub plaataparaaatides ehk teisi sõnu piima pastörisataator jahutaja
sisaldavad palju PSE -le vastuvõtlikke sigu. Teised tõud või liinid olid praktiliselt sellest defektist vabad Söötmine mõju liha kvaliteedile Söötmisstressi all mõeldakse vähest söötmist, mis ei vasta looma vajadustele, tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni kompo-
sisaldavad palju PSE -le vastuvõtlikke sigu. Teised tõud või liinid olid praktiliselt sellest defektist vabad Söötmine mõju liha kvaliteedile Söötmisstressi all mõeldakse vähest söötmist, mis ei vasta looma vajadustele, tasakaalustamata keemilise koostisega sööta või riknemistunnustega sööta. Olenevalt sööda koostisest võib ühe söödakomponendi üleküllus teise vajadust leevendada või süvendada. Energiarikas söödaratsioon vähendab valgu tarvet. Ülemäärane valgusisaldus energiadefitsiidi korral põhjustab ainevahetushäireid. Normaalseks füsioloogiliseks tegevuseks peab sööt sisaldama piisavalt toit-, kiud- ja ballastaineid, et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisrežiimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni
pidurdavad mingil määral mära poegimist ning võivad lõppeda halvimal juhul kas loote või mära hukuga. Enamasti on see tingitud lootest, tema suurusest, asendist. Loote suuruse määravad ära tavaliselt hormoonide küllus või vähesus, sama on ka toitainetega. Suurt tähtsust omab näiteks väliskeskkond- immuunsus, toitumus, hooldatus. Immuunsus ehk organismi võime tõrjuda väliskeskkonnast tulnud baktereid, viiruseid. Toitumus selles mõttes, kas mära söödaratsioon saab rahuldatud. Hooldatuse all mõeldakse eelkõige tavapärasemaid keha puhastusi eelkõige perineaalpiirkonnas. Käsikäes koos poegimisega käib ka vastsündinud varsa probleemid. See on märgatav siis, kui vastsündinud varss ei funktsioneeri ümbruskonnale, on jõuetu. Page 2 Vastsündinud varsa probleemid Organsüsteemide kohanemine väliskeskkonnas Termoregulatsioon1 Vastsündinud varss peab kiiresti kohanema uue keskkonnaga, mis on erinev emakasisesest seisundist
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi ...
koguseid. Selliselt võib 10...15 kg-se päevatoodanguga lehma nädalaga kinni jätta. Alul lüpstakse üks kord päevas, siis üle päeva, edasi üle kahe päeva kuni kinnijäämiseni. Kinnislehmade söötmine. Kinnisperioodil tuleb eriti suuretoodanguga lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Kinnislehma söödaratsioon peaks olema samasugune kui 8 kg piima päevas lüpsval lehmal, kui on aga tegemist väga hea lehmaga, kellelt loodetakse 30 kg-seid ja suuremaid päevatoodanguid pärast poegimist, siis selliseid lehmi tuleks kinnisperioodil sööta umbes nii nagu 10 kg piima päevas andvat piimalehma.Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi sööta ka külmunud silo. PIIMAKARJA SUVINE SÖÖTMINE
Segavili: 25 % kaunvilja 1,10 111 1,2 3,5 0 103 50 % kaunvilja 1,14 140 1,3 3,8 0 122 Nisukliid 0,77 110 1,2 8,6 3 143 Sojasrott 1,13 387 2,3 6,1 0 342 Rapsikook 1,06 272 6,1 9,9 0 291 Tabel 2. Lehma söödaratsioon, milles jõusöödaks on ainuüksi odrajahu Seeduv Söödad kg sü proteiin g Põldhein 6 3,1 324 Odrapõhk 4 1,3 28
Hea toodanguga lehm sööb päevas kuni 12 korda, iga söögiaja kestus on keskmiselt 23 minutit. · Esimese poegimise mullikad kulutavad söömisele 10...15% enam aega kui täiskasvanud mullikad. Arvesta seda lehmade vabapidamise juures ja kui võimalik sööda neid eraldi. · Kõige suurem söödavõtt (söömus) on siis kui ratsiooni keskmine kuivainesisaldus on 50...75% vahel. Sellest märjem või kuivem söödaratsioon vähendab söödakasutust. Märgsilotüübilise söödaratsiooni kasutamisel arvesta , et kuivaine söömus väheneb iga protsendi niiskuse kohta mis on alla 50 0,02% keha massist. · Kui söödavõtt on alla normaalse , kontrolli esmalt mittestruktuursete süsivesikute ja kiu sisaldust ratsioonis. Kontrolli kas vesi on kättesaadav ja kas sööt pole riknenud. · Arvesta, et kuumal päeval langeb söömus samuti. Sellisel juhul anna 60% söödast ette ööseks.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Alkohol ei halvenda silo kvaliteeti, kui seda ei ole üle 4%. hallitusseened halvendavad silo kvaliteeti, aga nad paljunevad kiiresti aeroobses keskkonnas. Oluline, et oleks kinnitallatud anaeroobne keskkond. Üheks eelduseks et haljasmass hästi sileeruks, peab silomahuti olema puhas, isegi kuivanud jäätmetes on palju baktereid ja seeneeoseid. Silohoidla seinad peavad olema õhukindlad, kui ei ole, siis tuleb seest kilega vooderdada. Kui on väga silorikas söödaratsioon, peaks jälgima, et silo ei kahjustaks loomade tervist. Loomad on võimelised sööma 3-3,5% kuivainet lähtudes oma kehakaalust(15-18 kg kuivainet). Juhul kui silo on liiga märg, ei suuda loomad vajalikku kogust süüa, et rahuldada kuivaine vajadust. Tänu intensiivsele mäletsemisele ja suurtes kogustes sülje eraldumisele tõuseb looma vatsas pH. Üheks enamkasutatavaks võimaluseks on kuivsilosöötmine või siis silole lisaks korraliku heina lisamine söödaratsiooni
Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 20. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS vajalik: tõuaretuseks,loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks, piimatootmise tasuvuse selgitamiseks, teaduslikuks uurimistööks.Piimaj. hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang- saada võimalikult kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel.
Seetõttu on vajalik enne kulude jagamist loomaliikide ja vanuserühmade vahel teha kindlaks ettevõtte keskmised kulutused erinevatele söödaliikidele, ja kasutada saadud andmeid loomakasvatussaaduste omahinna kalkuleerimisel. Enne loomakasvatuse muutuvkulude kalkuleerimist tuleb seega esmalt määrata loomade söödavajadus, koostades selleks igale konkreetsele loomagrupile sobilik söödaratsioon. Söödaratsiooni koostamisel kasutati varem söödakulu mõõtühikuna mõistet söötühik, viimastel aastatel on selle valdavalt välja vahetanud energiatarbeühik MJ (megadzhaul). Söötade kogukulu arvutatakse lähtudes loomade söödavajadusest majandusaastal ja söödabilansist eelmise aasta saagist planeeritava aasta saagini. Söötade keskmine ühiku omahind tuuakse välja järgmiselt: omasöödad eelmistest aastatest arvestatakse aasta alguseks kujunenud maksumuses, planeeritava aasta
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. On olemas ka seos liha värvuse ja veesiduvusvõime vahel. Mida tumedam on liha (kõrgem pH), seda suurem on liha veesiduvusvõime. Sama looma erilihased on erineva värvusintensiivsusega. Mõju võib avaldada ka sigade söödaratsioon. Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistinguid. Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse määrab umbes 80 - 90% ulatuses müoglobiinisisaldus. Liha müoglobiinisisaldus oleneb loomaliigist, vanusest, soost, lihase liigist, lihase füüsilisest aktiivsusest jne
Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enamtoodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline, mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. 3.9.3. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretuseks 2) loomade tervise (eriti udara tervise) ja söötmise hindamiseks 3) piimatootmise tasuvuse selgitamiseks 4) teaduslikuks uurimistööks Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang
On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang kuni 25 % suurem kui kahekordse lüpsi korral. Lüpsikordade arvu piirab majanduslik tasuvus. Iga lüpsikord on seotud masinate ja tööjõu kuluga, mis võib olla suurem kui kolmekordsel lüpsil enam toodangust saadav sissetulek. Loomulikult mõjutab lehmade piimatoodangut söötmine, pidamine ja tervis. Pidamistingimused peavad olema loomasõbralikud ja tagama hea tervise. Söödaratsioon peab olema selline,mis võimaldab lisaks elatustarbele anda ka suurt toodangut. Organismis toimuvate haigusprotsesside puhul piimatoodang väheneb ning piima kvaliteet halveneb. Kõige sagedasemad on udarahaigused, mis vähendavad sekretoorsete rakkude talitlusvõimet. Kliima mõjub ka piimatoodangule. Kliimateguritest avaldab piimajõudlusele kõige suuremat mõju õhutemperatuur. Veiste tootmisvõimet soodustab mõõdukalt madal õhutemperatuur. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
