Folicur 250 EW esmaste sümptomite korral taimedel. Taimi töödeldakse fungitsiididega mitu korda, vastavalt haiguste levikule. Finantsolukord Tulud: põhitoodang 1117,50 (447 /t) ÜPT : 80,9 /ha ; KSM : 57,5 /ha Muutuvkulud : seeme, taimekaitsevahendid, väetised 444,03 /ha Püsikulud : 331,73/ha Muud kulud : 19,20 /ha Omahind : 0,32 /kg Kasum toetuseta : 322,55 /ha Kasum toetusega : 460,95 /ha Kokkuvõte Tehtud uurimustöö põhjal võib väita, et suvirapsi ,,Larissa" kasvatamine intensiiv põllumajanduses on kasulik. Kasutatud kirjandus http://farmplant.ee/et/teadus/trukised http://www.agri.ee/energia/index.php?module=206&op=4&id=16 http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=69 ,,Rapsi kasvatamine" Karl Kaarli 2001 http://www.balticagro.ee/multimedia/kuivatamine_pakkuminekuni15092012.pdf http://www.oilseeds.ee/et/est/sorteerimine0 http://www.eria.ee/public/files/teema_13.pdf http://www.werol.ee/index.php?tid=2&sid=12&lang=est http://entsyklopeedia
on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega. Rapsi seemned on väga väikesed 0,9-2,2 mm.
Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C.
4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha
See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha
TALIRAPSI TÄHTSUS EESTIS Talirapsi kasvatamise osakaal Eestis on aastatega suurenenud tänu heale saagikusele ja kõrgetele kokkuostuhindadele. Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk 24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu
1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid. 5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku
seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest. Rapsist loe lisa meie artiklitest ning haigustest ja kahjuritest vastavast nõuanderubriigist. Soasepa Seemnekaubandus esindab suurep Suviraps Brassica napus L.var.oleifera subvar.annua on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55 65 päeva pärast peale külvi. Aretuseesmärgiks on saada suvirapsi seemnetest inimtoiduks väärtuslikku õli. Kasvab kõikidel mullatüüpidel, kuid kasvatada tasub teda vaid mineraalmuldadel. Põhiline saaki vähendav faktor on haigused, selleks tuleks arvestada järgmist: · samal põllul on soovitav kasvatada rapsi alles 5 7 aasta pärast · ühiseid haigusi kandvate kultuuride (hernes, lina, kartul) kasvatamise järel pidada vähemalt 1aasta vahet, suhkrupeedi järel 2 aastat
säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid. II Ida kitseherne Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3
92 ja 2.35 t ha-1vahel. · Kahe aasta keskmisena suurendasid Mn ja Molehekaudu väetamine õlisisaldust seemnetes (1,3 ja 1,4%) · 2002. aastal osutus tasuvaimaks variant 0 + Fastac. Suvirapsile tehti idulehtede faasis maakirbu tõrjet. · 2002. aastal mikroelementide lisamine ja mineraalväetise mõju jäi suvirapsil realiseerimata põuase vegetatsiooni perioodi tõttu. · 2003. aasta suvirapsi saak ja saagikvaliteet kannatas liigniiske ilmastiku tõttu. TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa
tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale
Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine. o Valgemädanik raps nakatub õitsemise ajal. Levib sklerootsiumidega, mis võivad mullas eluvõimelised olla 5-7 aastat. Soodsaim levik niiskete ja kuivade ilmade vaheldumine. Tõrje: viljavaheldus, keemiline tõrje o Ristõieliste kuivlaiksus haigustekitaja säilib taimejäänustel mullas, nakatunud seemnetel, puhtimata seemnetega. Tõrje: viljavaheldus, seemnete puhtimine, keemiline tõrje, vältida tali- ja suvirapsi kasvatamist lähipiirkonnas. o Ristõieliste tõusmepõletik haigustekitajad säilivad taimejäänustel ja mullas, nakatavad idandeid ja taimi. Tõrje: vältida tihedat taimikut, liigset mullaniiskust, lämmastiku üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje. o Nuuter juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime. Soodsad ilmastikuolud haiguse kordumiseks on meil 3..4 aasta järel. Tõrje: mullad lubjata,
Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) , 00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad. Talirapsi elutsükkel kestab 350-360 päeva. Talirapsi seemned idanevad 1 C juures, talveõrn taim. Niiskusenõudlik taim. Kevadist põuda talub taliraps paremini kui suviraps.
Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) ,00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad. Talirapsi elutsükkel kestab 350-360 päeva. Talirapsi seemned idanevad 1 C juures, talveõrn taim. Niiskusenõudlik taim. Kevadist põuda talub taliraps paremini kui suviraps. Sobivad eelviljad on kaunviljad, liblikõielisterikas
Lõunaaladel kasvatatakse päevalille. Vahemere ääres viljeldakse oliive. Kogu Euroopas vähemal määral õlilina. Lääne-Euroopas (Saksamaal, Põhja-Prantsusmaal, Poolas, Austrias, Tsehhimaal, Sloveenias) kasvatatakse põhiliselt talirapsi (saagipotentsiaal suvirapsist märksa suurem). Rootsis, Taanis ja Inglismaal kasvatatakse nii suvi- kui talirapsi. Soomes ja Norras kasvatatakse peamiselt suvirüpsi, vähem suvirapsi. Eestis: Raps, Rüps, lina(vähene tootmine veel) 43. Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. · Hiina, Kanada, India · Rapsiõli: Hiina, saksamaa, India 44. Rapsiõli toiteväärtus. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastunud rasvhappeid (100 grammis 7,2 g) , rohkem küllastamata rasvhappeid (88,8 g). Olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. 100 grammi rapsiõli sisaldab: - energiat 884 kcal - E-vitamiini 45,8 mg
kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb külvata 2-5 cm sügavusele. Haljasmassi saamiseks võib külve teha kuni juuli keskpaigani. Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil, sügisel külvates saadakse halajsmass kevadel. Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas
Teraviljade seemned on külvireas jaotud hajusalt (2…3 cm laiuselt). Seemnete külvisügavuse ühtlikkus madalatel töökiirustel (kuni 6 km/h) stabiilne. Suurematel töökiirustel jääb ebatasastel ja tihenenud muldadel kuni 15% seemneid mulla pindmisse kihti. Nende muldaviimiseks tuleks põldu külvijärgselt rullida. Samasugust võtet tuleks kasutada ka küntud põldudel. Saagilisa 400…600 kg/ha. Väga ekstreemsetes oludes (sügisel koristamata jäänud suvirapsi põld) töötas põimkülvik T-S rahuldavalt. 131. Taliteraviljade mullaharimine. Kesade harimine. Taliteraviljade külvieelne mullaharimine sõltub eelviljast, põldude kultuuristatusest ning ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv). Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite
Kas kahe etteantud katsekoha on rapsi keskmised saagikused on oluliselt erinevad? Kasutage selle tõe Katsekohal on oluline/ei olulist mõju rapsi saagikusele ( t = … ; df = … ; p = … ). Korrelatsioonimaatriks. Nimetage kaks näitajat millel on kõige tugevam seos saagikusega? Leida lineaarne re Väljendada seost graafiliselt (vastava näitaja mõju saagikusele). Graafik teha must-valge ja korrektselt vorminda Suvirapsi sordivõrdluskatsete tulemused aastatel 2001…2010 date Sort Katsekoht Saak, kg/ha 1000 tera mass, g. Kasvuperiood päevades 2 Bolero Kuusiku 3140 2,84 130 4 Haydn Kuusiku 3921 2,56 131 6 Heros Kuusiku 3451 3,01 150
Kumb sort on suurema saagikusega ja kumb stabiilsema saagikusega? Kas kahe etteantud sordi rapsi keskmised saagikused on usutavalt erinevad? Kasutage selle tõestamise Sordil on oluline/ei olulist mõju rapsi saagikusele ( t = … ; df = … ; p = … ). Analüüsige toorrasva (x) ja proteiinisisalduse (y) vahelist seost. Millise tugevusega ja suunaga seosega Kas saagikuse ja taimede kõrguse vahel on tugev seos? Kas saagikuse ja taimede kõrguse vahel on negatiivne seos? Suvirapsi sordivõrdluskatsete tulemused aastatel 2004…2015 Sort Katsekoht Aasta Saak, kg/ha 1000 tera mass, g. Bolero Viljandi 2004 1640 2.83 Bolero Kuusiku 2004 3140 2.84 Haydn (DSViljandi 2004 2379 2.51 Haydn (DSKuusiku 2004 3921 2.56 Heros (RGViljandi 2004 2447 2
annaabi.ee 
