Käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas Ann Jõerase näitust Ruhnu radadel, mis on avatud kaheksandast septemberist kungi kaheksanda oktoobrini. Seda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meeldis. Kõik
GLOBE • ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm • Kooliõpilased 112 riigist (Eestis 79 kooli) • Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral
oleme me endile küll nn reegliteks teinud kuid vastavalt situatsioonidele me siiski muudame, vastavalt vajadusele, kas siis grupihuvidest -, rahalisest seisust -, olukorrast lähtudes. Olen ka ise oma tõekspidamisi vms veidikene pidanud vastavalt olukorrale veidi kas muundama või korrigeerima. Päris kindlalt on ka seda teinud enamus inimesi. Eelarvamuste koha pealt tooksin ma enam välja Sherifi realistliku konflikti teooria. Teooria autor tegi katse 1961-l aastal 22-st suvelaagris viibinud poistest, kus jagati poisid kahte gruppi ja eraldati neile omaette hüttid. Poisid ise ei olnud teadlikud, et kusagil läheduses on ka teine grupp. Mõlemad seltskonnad veetsid mõned päevad oma gruppiga koos, said tuttavateks ja sõbrunesid. Hiljem viidi mõlemad rühmad kokku ja oli koheselt näha suhtumist teiste gruppi poistesse. Neid võeti kui võõraid, neil olid eelarvamused teise seltskonda. Sellest tekkisid ka
ja Lolita teel. Lugeja tunneb hetkel, kui Charlotte sureb, kergendust Humberti pärast. Jällegi mingi väga kummaline seik, sest lugeja teab, et Lolital pole maailmas enam mitte kedagi peale Humberti, kelle kavatsused Lolita suhtes ei ole terved või isalikud, kuid ometi tunneb lugeja rõõmu, sest Humbert tundis rõõmu. Pärast Charlotte surma saab Humbert vabad käed teha mida iganes ning siit algab peamine valede ja manipuleerimiste jada. Humbert läheb järgi Lolitale, kes on suvelaagris ning lihtsalt ütleb talle, et ema on haige. Lolita usub teda, võib-olla tunneb isegi salajast rõõmu, et saab Humbertiga privaatselt koos olla. Lolita ju suudles Humbertit hüvastijätuks enne, kui lahkus suveks. Lugejale võib see raamat mõjuda nii kaunilt ka seepärast, et midagi eriliselt häirivat justkui ei juhtu. Oli Lolita see, kes esimest korda tegi väga konkreetse sammu Humberti suunas ning kui nad autosse läksid, et hakata rändama mööda Ameerikat, sädistab Lolita nii
pisut isegi tema kiindumust Humberti vastu. Raamatus on Humbert väitnud, et nende suhe põhines sellel, et hoopis Lolita algatas Humberti võrgutamist, sest Humbert polnud teinud katseidki Lolitale läheneda, seda tegi Lolita esimesena. Kuigi Lolita oli lihtsalt segaste tunnetega ja suure uudishimuga noor tütarlaps. Kõik need suudlused ja intiimelu Humbertiga oli justkui mäng Lolita jaoks. Need teod polnud tema jaoks ka esimene kord, oli ta ju suvelaagris neid asju juba proovinud. Lolita ilmselgelt naudib Humberti tähelepanu ja suudlusi, kuid tüdineb neist ka sama kiirelt. Ükskõik kas Lolita ise algatas selle võrgutamise või mitte, ei saa väita, et Lolita teadlikult oleks plaaninud, et nende suhe võiks kujuneda tõeliseks armulooks. Kuna Humbert ei kirjelda oma vahekordi Lolitaga detailselt, tundub, et tema suhe Lolitaga pole pelgalt füüsiline, vaid selle taga on enamatIsegi kui ta Lolita uimastas, oleks ta võinud ju teha tema
Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus. Hiljem liigutakse laagri lähedasse linna (nime pole raamatus antud) ja mainitakse ka mahajäetud maja. Raamatu teises pooles toimub tegevus kuninganna Floriana ja kuningas Ferimonti kuningriikides (Raamatu 1. pooles toimus tegevus Maal). Nüüd toimub tegevus järgemööda Tuhamägedel, Joonase libavanemate kodus, Floriana kuningriigi 5
Vastust pole.. meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased, vaatamata sellele, kas sarnasus ilmneb arvamuste, isikuomaduste, tausta või elustiili valdkonnas ning me oleme nõud nende palvetele vastu tulema. Meeldivust suurendavad: Füüsiline atraktiivsus Kiitus(komplimendid) Isiku v objekti korduva (positiivsetel tingimustel) kokkupuutumise tulemusel tekkiv tuttavlikkus Koostöö Positiivne assotsiatsioon Poiste suvelaagris viidi läbi seeria uurimusi gruppidevahelise vaenulikkuse tekitamise ja kaotamise kohta. Millised vahendid olid edukad vaenulikkuse kahandamisel, kui see kord juba oli lõkkele puhutud? Millised meetmed osutusid ebaefektiivseteks? Vaenulikkuse tekkimine:eraldada inimesed rühmadesse, jätta natukeseks rahule ja siis tekitada võitlusefekti. Kokkupuutumisele suunatud meetod)piknik, ühine söögisaal) ei tööta, vaid tekitab suuremat avalikku vaenulikkust.
neist hukati või suri; ülejäänud naised ja lapsed saadeti eriasumisele Siberisse. Teiste hulgas küüditati ka üle 400 Eesti juudi. 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses võeti veel ligikaudu 1000 meest, naist ja last Eesti saartelt kinni, et nad samuti NSVLi küüditada. Saksa vägede kiire edasiliikumise tõttu pääses neist enamik koju tagasi. 14. juunil 1941 vangistati Eesti sõjaväe suvelaagris Kagu-Eestis umbes 230 Punaarmee 22. Eesti Territoriaalkorpuses teeninud eesti ohvitseri. Suurem osa neist saadeti Norilski vangilaagrisse, kus enamik suri või hukati. 14. juuni küüditamist koordineeris ENSVs kohapeal ENSV Riikliku Julgeoleku Rah- vakomissariaadi operatiivstaap, mis koosnes selle esimehest Boris Kummist, kes oli ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissar, ja järgmistest liikmetest: ENSV siseasjade rahvakomissar 10
Rauatarbe rahuldamiseks süstitakse põrsastele 2.–4. elupäeval rauapreparaate, mis rahuldab põrsa rauatarbe selle ajani, mil nad hakkavad sööma lisasööta. Kui põrsaid hakatakse lisasöödaga söötma suhteliselt hilja (alles 2. elukuul), tuleks rauapreparaati süstida veel üks kord. Aneemia esineb sigalas kasvavatel põrsastel. Kui imetavaid emiseid peetakse suvelaagris, tuhnivad põrsad mulda, kust saavad rauda. Rauapreparaatide puudusel tuleb varuda murumättaid ja panna põrsastele sulgu. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Pangetäie vee kohta tuleb võtta 10 g viinhapet ja 15 g raudsulfaati. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas. Raua
Arst langetab otsuse, kas teha keiserlõige või mitte. Herpes on eriti ohtlik, kuna nii herpes kui süüfilis tekitavad inimese suguelundite ja suu limaskestale haavandid, mille kaudu pääseb inimese vereringesse HIV. Hepatiit ehk maksapõletik A hepatiit · levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu · eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) · enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) · sagedamini põevad lapsed ja noorukid · peiteperiood 15 50 päeva · tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka peaja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu · diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) · ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral
· Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid ... Eksperimentaalne grupidünaamika. !! M.Sherifi katsed. Grupikonflikti teooria Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest. Kas tekitatud gruppe saab välise manipuleerimise abil panna konflikti ja seda konflikti leevendada? Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine. !!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus. Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971 Küsimus: mis on vältimatult + minimaalselt vaja, et gruppide vahel kujuneksid diskrimineerivad suhted? Tajfeli `'mininal group paradigma'' · Gruppidevahelise suhtluse puudumine
(ebakindluse väljaelamine), · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ... · Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed · Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest · Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine · Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? · Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Aim: To provide evidence that intergroup conflict arises from incompatible group interests 3 stages: 1. Ingroup formation (Intragroup interaction) 2
38 Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ... Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Kutsuti poisid suvelaagrisse. Kõigepealt jagati poiste seltskond kahte gruppi, grupielu korraldati kolmes staadiumis. 1. Grupid
kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), • Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised … • Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed • Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest • Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine • Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? • Tulemuseks – M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Aim: To provide evidence that intergroup conflict arises from incompatible group interests 3 stages: – 1. Ingroup formation (Intragroup interaction) – 2
söögiajad ning tema poolt organiseeritavad ühisüritused (vt lisa 1); ülejäänud lahtrid täidavad kasvatajad. Üks koopia nädalakavast esitatakse laagri juhatajale/ programmijuhile, et tal oleks ülevaade toimuvast ja rühma asukohast. Vahetuse lõpu poole jäetakse mõned ajavahemikud tühjaks, et oleks võimalik arvestada laste soovidega. KÕIGE TÄHTSAM PROGRAMMI KOOSTAMISEL ON KASVATAJA SUHTUMINE OMA TÖÖSSE. NÄIDISPÄEVAPLAAN SUVELAAGRIS 8.00 ÄRATUS (vastavalt planeeritule hommikvõimlemine, sörkjooks, lipu heiskamine või kogunemine, tubade koristamine jne) 9.00 HOMMIKUSÖÖK 10.00 VALIKTEGEVUSED (vastavalt planeeritule mängud, käsitöö, matkamine jne) 11.30 VALIKTEGEVUSED (ujumine, töö gruppides jne) 13.00 LÕUNASÖÖK 13.30 SIESTA (vaikne tund) 15.00 VALIKTEGEVUSED (maastikumäng, matk, ujumine jne) 17.30 ÕHTUSE ÜRITUSE ETTEVALMISTUS VÕI VALIKTEGEVUSED (laulude
annaabi.ee 
