füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll mis on siirdeobjekt?
-- Kompleksideed mõistuse ühendava võime kaudu liidetud tervikuks ilu, inimene Kompleksideede moodustamine 1) lihtsate ideede summeerimine -- empiiriliste substantside keerulised ideed 2) võrdlemine -- suhete ideed täiuslik, vanem, suurem 1+2 + abstraheerimine -- üldideed kuld, hobun Wilhelm von Humboldt 17971835 Antropoloogia pragmaatika seisukohast keele vastuolulisus: antinoomiad · keel ja mõtlemine · märgi suvalisus ja keele elementide (keele struktuurist lähtuvalt) motiveeritus sõna on üksikmõiste märk, kuid on raske ette kujutada, et keel sai alguse välismaailma esemete nimetamisest. Et sõna saaks sõnaks, peab ta omama mitte ainult helilist väljendust, vaid peab moodustama heli ja mõiste ühtsuse. Sõna kui märgi tähendus on motiveeritud "asja mõistmisega" (mõistega), heliline vorm on suvaline · objektiivne ja subjektiivne keeles
- Igaveseks rahuks. Kommete metafüüsika - Igasugusel inimlikul toimimisel on kaks külge: väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne. - Siit teose kaks osa: - "Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused" ja "Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused." Õigusõpetus - Mis on õigus? - "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." - "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." - I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt. - Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem. Sõda - Sõda on seadusetu olukorra seadus. - Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee.
rangelt mõistuspärane. Siinjuures eelistab ta uskuda, et jumal on hea. Descartes'i arvates peab Jumala olemasolu tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Tal on kosmoloogiline (täiuslik olend) ja ontoloogiline (olemasolu ei ole eraldatud olemusest) jumalatõestus. Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3. Ateistlik põhihoiak Esindajad: Pascal - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale
"kustumatu tuli" mitmetes keeltes sarnane, järelikult on olnud inimesi, kes seda rääkisid Keel on puhas suhete süsteem Keel kui märgisüsteem Märk koosneb kahest komponendist: Tähistaja & tähistatu, need ei tähenda sisu ja vormi Kumbki ei saa olla teiseta Saussure'i metafoori järgi need on nagu paberilehe 2 poolt, pooled eraldatud, kuid on lahutamatud see metafoor töötab enamasti, mitte alati (õppejõud keeras lehe kokku, nii et sel on vaid 1 pool) Märgi arbitraarsus (suvalisus) Tähistaja lineaarsus .. Keeles on tähistaja ja tähistatu suhe suvaline (arbitraarne) Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne "akustiline kujund" Tähistatu ei ole asi, ega mõte, vaid abstraktne "mõiste" Heli ja mõtte vahel pole otsest seost, seotud ainult läbi keele Keele tähistaja realiseerub mingis helis, tähistatu realiseerub mingis mõttes Onomatopoees loomade, lindude hääled, helid nt "pauh", "aih" jne Tähenduse ja väärtuse eristamine Saussure'i jaoks väga oluline:
ühitamisest. Kui juba imidzit kujundada, siis peaks seda tegema piisavalt pika aja jooksul, nägemisimeele kaudu tuleks anda palju inffi. kui see terviklik kujutlus hakkab omaseks saama paljudele inimestele siis on job well done! Imidz võiks olla ideoloogiale e kannab mingeid väärtuseid, mingit põhimõtet, mis muudaks ta eriliseks. Tugev imidz sarnaneb tugevale isiksusele(selged põhimõtted, särav esitlus, enesekindlus). Suvalisus. Konstrueeritud kellegi huvides. Imidz seda on. Imidz in inimkujuline inimese sarnane(sp saabki küsida et kas a on soe või külm, mees või naine jne). · KAUBAREKLAAM ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. · IMIDZIREKLAAM ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija
Ei pruugi sekkuda isiklikku ellu. Totalitaarne reziim püüab allutada kodanike kõik ideoloogiad, kultuuri ja isikliku elu riikliku võimu alla. Kontrolli rakendatakse suvaliselt ja kodanikel puudub selle üle igasugune konstitutsiooniline kontroll. Politsei on tähtsaim instrument. Diktatuur on selline reziim, mille puhul valitseja võim on piiramatu ja toetub mitte rahva enamuse tahtele, vaid kitsamale poliitilisele või professionaalsele ringkonnale. Võimukasutuse täielik suvalisus, kus seadusandlikul tegevusel pole isegi voli reguleerida kodanike käitumist. Kodanikeõiguste piiramine või kaotamine, poliitilise võimu piiravate tegurite eemaldamine. Fassaadidemokraatia on selline poliitiline korraldus, milles liberaaldemokraatliku riigi institutsioonid, protsessid ja garantiid on kehtestatud seadusandlikul teel, kuid mida täidesaatev võim rikub, et saavutada oma positsioon valitseva võimuna. Kõrgemad
"Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused." sõpruses. · Õigusõpetus · Vooruste lihtsaks lisandiks on käitumisega seotud · Mis on õigus? voorused: viisakus, külalislahkus, kõnetatavus. · "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), · Vooruse reeglid suunavad meid oma kohustuste mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabale ja rõõmsameelsele täitmisele. vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." · Kokkuvõte · "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste · Kriitilisi märkusi: all." · Ebakindlus religiooni küsimuses. · I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt. · Muutlikkus suhtumises revolutsiooni. · Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem
naturaalarvudel. [2, 3, L15 slaidid] Kvantoreid sisaldavate valemite korral eeldame, et on fikseeritud mingi universaalne hulk ja tähendab: „iga korral hulgast kehtib “, tähendab: „leidub selline , et kehtib “. Vaatame nüüd läbi kõik loogilised seosed. Alustame nendest, mis esinesid ülaltoodud näites. Tavaline üldisuse kvantoriga väite tõestamise esimene samm on selline: Tähistagu muutuja suvalist universaalse hulga elementi. Formaalselt tähendab suvalisus seda, et peame valima uue tähise, et eeldustes ei oleks elemendi kohta midagi väidetud. Sealhulgas võib tähisena kasutada ka sedasama muutujat , kui ta ei esine eeldustes (vaba muutujana). 11. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. **Kvantorite ettetoomine. [3] o Kvantorite distributiivsus: 8x(F(x) & G(x)) = 8xF(x) &8xG(x), 9x(F(x) v G(x)) = 9xF(x) v9xG(x). o vajaduse korral konjunktsiooni ja disjunktsiooni kommutatiivsust,
Hinnangulisus Terviklikkus Leon Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Ideoloogilisus – ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina, sloganina või pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidžile. Suvalisus – imidž on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. Imidži antropomorfsus: Imidž vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. Imidz on inimkujuline ehk antropomorfne. Temas väljendub teatav inimtüüp. • Kaubareklaam – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele,
Näiteks ka miks moslemid ei söö sealiha. Uuris seda. See polnud algselt seotud religiooniga. Kui islam tekkis, esimestel sajanditel levis kiiresti, HILJEM MITTE. Jäid islami tuumalad nendel aladel ei olnud loodusolud seakasvatuseks soodsad, millegi pärast tekkis seos. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Postmodernistlik antropoloogia Hakkab kujunema 70ndatel. Geertz lasi dzinni pudelist välja oma tõlgendamise jutuga. Täielik suvalisus postmodernism. Püütakse ümberdefineerida kultuurimõistet. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Enne vaadeldi kui terviklikku üksust. Kultuuri võib nüüd pidevalt ümberdefineerida. Otsast uurime ja see, mis ilmneb ongi kultuur ja see on iga teadlase jaoks erinev. See hägustab seda valdkonda, ei ole üldist kokkulepet. Koolkondlikus kaob rohkem ära.
lähtealused". a) ÖIGUSÖPETUS Mis on õigus? See küsimus ajab juriste samamoodi segadusse nagu loogikuid küsimus: Mis on tõde?" Sellele küsimusele vastamine ei saa põhineda selle vaatlusel, mis ühel või teisel ajastul, ühes või teises piirkonnas on õigusena kehtinud. Me peame otsima üldist kriteeriumi, millega oleks võimalik mõõta - kas see, mis inimestele "õigusena" maksab, ka õige on! "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." See on üldine definitsioon. Me läheme nüüd õigusõpetuse esimesest osast mööda, kus käsitletakse eraõigust ja vaatleme avalikku õigust. Esimese osa sellest moodustab riigiõigus. "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." Kant eristab nagu Montesquieu kolme riigi võimu. "Seadusandlikku võimu võib omada vaid rahva ühendatud tahe
Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise põhimõttega? Võrreldes konsensusreegli ja ühe isiku otsusega vähendab enamusotsustamine otsuseni jõudmise protsessi keerukust (konsensus) ja väldib ühe isikuga seotud suvalisuse ohtu. 62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut? Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline, sest ei hõlma kõikide seisukohti. Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? 15 Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast
1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat 2) Keelest erinevaid märgisüsteeme 3) Kõneakti ja konkreetseid tähenduspraktikaid teistes (mitte loomuliku keele) koodides 4) Diakrooniat, ajalugu, protsessi ja muutumist 5) Tähendustamisprotsessi, tähistavate süsteemide ja referentsiaalsete struktuuride vahelisi seoseid 6) Tähistatava struktuuri 7) Märkide ainelisust F. de Saussure keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse kindlustavad: 1. Märgi suvalisus (arbitraarsus) 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Muutused tulenevad keelemärgi asümmeetrilisusest. Sergei Karcevskij 1884-1955(Praha Lingvistiline Ring) väidab, et keelesüsteemi evolutsioon toimub tänu tähistaja ja tähistatava lahknevale liikumisele: keelemärgi asümmeetria. See asümmeetria ilmneb erinevates sfäärides: 1
Kant on kirjutanud ka rida kasvatusõpetuse/pedagoogikaalaseid teoseid. "Kommete metafüüsika" - praktiline eetika. Igasugusel inimlikul toitumisel 2 külge: 1)väline ehk juriidiline - seotud väliselt formuleeritud seadustega; 2)sisemine ehk moraalne - määratletud inimese iseseisva tahte kujunemisega. 2osa: I"Õiguse õpetuse metafüüsilised lähtealused" II"Vooruse õpetuse metafüüsilised lähtealused" I osa. Õigus on nende tingimuste üldistus/kehastus, mille all ühe suvalisus on ühendatav teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele. Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all. 3riigivõimu: 1)seaduslik- rahva ühendatud tahte väljendus; 2)kohtuvõim; 3)täidesaatev võim. Suhtus Prantsuse revolutsiooni suure sümpaatia ja osavõtuga. Küsimus:"Kas inimsugu on pidevalt edasiliikumas paremuse poole?" (vastuses revolutsioon ja moraal).
vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. ideoloogilisus ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidzile. suvalisus imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. (L.Priimägi, 1998. Reklaamikunst) IMIDZI ANTROPOMORFSUS Imidz vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. (L.Priimägi) Imidz on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP.
annaabi.ee 
