Foneetika ja fonoloogia Artikulatoorsete joonte kokkuvõte Konsonandid Konsonant Heliline / helitu Aktiivne artikulaator Häälduskoht Hääldusviis M + Heliline Huuled Ninaõõs Nasaal N + Heliline Eeskeel ja keeletipp H-sombud ja ham, ninaõõs Nasaal Kõva suulagi N’ (nj) + Heliline Kõva suulagi Nasaal R + Heliline Keeletipp Hambasombud Tremulant L + Heliline Eeskeel ja keeletipp Hambasombud Lateraal L’ (lj) + Heliline ...
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL · Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. · Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. · Kõrikaas SÖÖGITORU
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr ...
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas m...
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitor...
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud...
Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Ke...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret ....................................................................................................
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin ...
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g v...
Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru: · Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist ...
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on to...
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja pepsiini toimel Pepsiini toodetakse kõhunäärmes Maos hävineb enamus mikroobidest 3 osa: kaksteistsõrmik, tühi ...
KORDAMISKÜSIMUSED SEEDE- ja ERITUSELUNDKOND Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise r...
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. ...
Elundid ja elundkonnad Margus Mäe Rakud ja koed · Igal koel on oma · Üksikuna ei tule ülesanne paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldav...
Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad • Seedeelundkond keerulise ehitusega • Lahksugulised loomad • Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida...
http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3H8a1vo_tQg Slaid 2 Parmupill ka suu-, moka-, noka-, konnapill) • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente Hiinast leiti joonis, mis kujutab 4 saj eKr muusikut, kes mängib parmupilli taolist muusikariista. • Pärit Aasiast, Eestisse jõudis ilmselt sakslaste vahendusel. • Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13.saj. algusest.Laiemalt levis parmupill Põhje- ja Lääne- Eestis 19.sajandil. • Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Algupäraselt valmistati parmupilli ka bambusest, luust või metallist. • Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Slaid 3PP mängimine Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele ...
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele kü...
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete ime...
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit ...
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks...
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus ...
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus ...
AINEVAHETUS JA SEEDIMINE- BIOLOOGIA 9. KLASS AINEVAHETUSEKS nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldab tema elutegevust. Inimene toitub TOIDUAINETEST(liha,kala,muna,piim,teravili,jne..). TOITAINED on toiduainete kosstisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha tempertauuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis ...
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha v...
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete ku...
Heliallikas on võnkuv keha Hääl on kuulda heli infraheli 20-20 000 Hz ultraheli (laine pikkus 1,7 CM – 17 M) lambda = v/f Heli levib keskonnas võngetena keskonnas. Heli levimise kirus sõltub kk tingimustest(tihedu, temp, õhuniiskus jne), temperatuuri tõustes heli levimise kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige parem...
Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline ...
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise...
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna ki...
KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis ise...
KUNA ON VAJA ELUSTADA ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli...
Suitsetamine Raili Tiits Ettevõtlus 2012 Raili Tiits 1 Info tubaka kohta On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: 1. sõltuvustekitav nikotiin 2. Kasum tubakataimest on suur Sõltuvus suitsetamisest kui tegevusest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Raili Tiits 2 Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted: Suitsuvabad tubakatooted Sigaretid Närimistubakas (beetel, Paberossid nass, pan masala, Sigarid, sigarillod gutkha) Piibutubakas, Nuusktubakas (snuff, vesipiibutubakas snus, nuuska) Bidi ...
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peens...
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaugu organism on seotud keskonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlus...
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiire...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...
1.Bioloogia seos teiste teadustega. Keemia : Biokeemia (valgud, DNA, RNA, keemilised protsessid), Füüsika : Biofüüsika (liikumine, energia, optika), Matemaatika: Biomeetria, Geograafia : Biogeograafia, Meditsiin : Üldandmed (füsioloogia), farmaatsia, Biomeditsiin, Rakendusbioloogia: Biotehnoloogia, Bioonika, Ajalugu: õietolm, seemned, õietolm, dendrokronoloogia, Ladina keel: Liikide nimed, Eesti keel: Nimetused, Põllumajandus: Agronoomia, Zootehnika (veterinaaria) 2.Fundamentaalteadus: Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus: Teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumaj, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Rakendusbioloogia: See seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia: Nim. rakend...
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhilu...
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
