kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus
Kevadine suurvesi tõuseb Soomaa rahvuspargis vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned minema Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt Viis aastaaega Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajal öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Suurvee aega tullakse vaatama nii kaugemalt kui lähemalt. Parim võimalus suurveest osa saada on süsta või kanuuga suurvett kogemaa minna. Kasutatud allikad Google Vikipeedia Tänan kuulamast ja vaatamast! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
mis inimestel õue peal on. Majad võivad hakata lagunema selle tagajärjel. Uputused tekitavad alati palju kahjusid. Eestisse ennustati suurt veeuputust sel aastal. Seda ainult siis, kui kevad tuleb järsku ja koos vihmaga. Siis oleks palju vett, mis tuleb sulamisest ja lisandub veel ka vihm. Kuid siiski, kõik tuleb üle elada. Rahulikult kodus olla üleujutuste ajal, või kui tõesti vaja kodust välja minna, siis nagu pildilgi, paadiga. Muud võimalust liiklemiseks siis ei ole. Suurvett võiks tegelikult ka kuidagi ära kasutada. Näiteks tuletõrjes on alati vett vaja, siis oleks seda igal pool läheduses võtta ja hüdroelektrijaamades saab toota palju energiat vee kiire voolu tõttu. Seda viimast juba kasutataksegi väga palju. Üleujutustega kaasneb ka palju prügi. Vesi toob kaugemalt kõik prügi nähtavale, mis on väga kole. See vesi on reostunud ja keegi ei taha seal kuidagi liigelda, kuigi see on sel ajal suhteliselt võimatu nagunii
Rahvuspargis on palju haruldasi taimi, millest tuntumad on kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. Vilsandi rahvuspark Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark. Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada,
vooluveekogu lõik. - Kose lang on suurem kui kärestikul. Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. Suurvesi on igal aastal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgs eis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja. Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel, jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise.
mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin Elu Soomaal sõltub peaaegu igal aastal ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis... KÜLASTAJA SAAB... RMK punktist asjatundlikku infot Soomaa ja selle ümbruse kohta vaadata filme Soomaast külastada näitust rahvuspargist osaleda loodusõhtutel kuulata loodusteemalisi loenguid külastuskeskuse juures telkida ja teha lõket KASUTATUD MATERJALID
Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. AJALUGU 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja
Soomaa elurikkus Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured Click to edit Master text styles üleujutused. Kui suurvesi Second level Sakala kõrgustikult alla tuleb, Third level ei suuda Soomaa jõed seda Fourth level Fifth level korraga ära mahutada. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi Neist 38 puu-ja põõsaliike. Siberi võhumõõk Click to edit Master text styles Samblaid on leitud 193 liiki. Second level Third level Seeni on leitud 360 liiki.
taimede kasvu. Elutingimused jões muutuvad järvedega võrreldes sagedamini. Veetase jões on väga muutlik, koos selle tõusuga muutub ka voolu kiirus. Hõljumit on jões vähe, sest vool viib selle kaasa. Kõige mitmekesisem on vee-elustik seal, kus jõed on järvedega ühenduses. Taimestik Jõgede kallastel kasvav taimestik on üsna sarnane järvede kaldataimestikuga. Suurvett taluvaid taimeliike on seal aga enam. Mai algul, kui luhad on üle ujutatud, õitseb varsakabi. Tavalised puud jõgede ääres on pajud ja lepad. Nende juured kindlustavad jõe kallast. Sageli õõnestab jõgi puujuurte alla pikki käike, kus leiavad peidupaiga paljud veeloomad. Peaaegu kõiki taimeliike, mis kasvavad järves, võib leida ka jõgedes.
Põhjaveest · Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Millest toituvad Eesti jõed? Millal mingi toitumine ülekaalus on? Miks? 2. Mis on jõe veereziim? Madalvesi, suurvesi, tulv. Hüdrograaf. Õppimisel kasuta esitlust ,, Jõgede veereziim" Jõe veereziim kajastab jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumisi aasta jooksul. Veereziimis saab eristada korrapäraselt esinevaid vooluhulga ( veehulga) muutusi suurvett ja madalvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri piirkondade jõgedes esineda kliimast sõltuvalt mistahes aastaajal. Tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige sagedamini : lühiajalised tugevad vihmasajud, ilma järsust soojenemisest tingitud liustike või lume intensiivne sulamine. Vesi tõuseb jões väga kiiresti. Ka vee
Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa
siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks. 4 MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD. Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211. aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini
korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu
Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Viljakoristus-millega kantakse põldudelt suurhulk toitaineid. Erosioon-mille tagajärjel kantakse ära mulla ülemised kihid,vihmavesi. Deflatsion-mille tagjärjel kannab suurvett aladelt ära viljakad mullakihte tuul. Füüsikaline murenemine.on kivimite mehan peenendumine ilma keemilismineraalloogilise koostise muutuseta, mida põjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätmed. On eriti intensiivne seal, kus temp kõikumise ulatuses ja sagedus on suur. Keemiline murenemine-kivimis olevate keemiliste elementide rag:vee,hapniku,süsihappeg, ja keemiliste saasteainega, keemilise murenemise käigus vabanevad
edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark. See loodi 8. detsembril 1993, selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Kuigi rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril - Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul - Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse. Soomaa üheks tuntumaks vaatamisväärtuseks on nn viies aastaaeg suurvesi. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Kuna Soomaa on jõgederohke kant, siis on kanuumatk parim moodus selle metsiku piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku
4 et ehituskeeluvööndi vähendamist ei ole selgelt suudetud ära põhjendada (Telliskivi selts… 2015). Joonis 2. Kalarand vastavalt menetletavale detailplaneeringule. Allikas: Telliskivi Seltsi kodulehekülg. Joonisel 2. on välja toodud rannaala umbkaudne suurus vastavalt olemasolevale detailplaneeringule. Jooniselt vaadates on seltsi seisukoht õigustatud, et rannaala on väike. Kindlasti tuleb arvestada ka suurvett, mille korral rannaala väheneb veelgi. Seltsil on ka probleemiks tehnotrassid. Kui need rajatakse hetkel olemasolevasse kohta, muudaks see kalda kuju. Arhitekt Raivo Kotov’i arvater võiks antud tehnovõrk vabalt olla 5 meetrit maa pool ning probleem oleks lahendatud. Arendaja ei pea trasside muutmist planeeringus oluliseks ning trassid pannakse paika alles ehitusprojektiga, mis omakorda pannakse paike väljakuulutava arhitektuurikonkursi võidutööga
nõuet täidavad taastuvenergiajaamad, mis asuvad tarbija vahetusläheduses, ning hoiavad ära energiakaod, mis on hetkel Eestis 15- 18%. Veeenergia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad parandavad veevahetust ning ühtlustavad jõe vooluhulka, nii ei põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni. Ülavoolu saab tõsta veetaset, kus kalad saavad kuival perioodil elada. Hüdrojaama tehnoloogia abil on võimalik reguleerida suurvett, mis aitab ära hoida üleujutustest tulenevaid kahjustusi teatud aladele. Vee-energiajaamade keskkonnamõjude negatiivsus sõltub suuresti asukoha valikust. Nii võivad ühe hüdrojaama poolt põhjustatavad negatiivsed mõjud ümbritsevale osutuda teise jaama ümbruse puhul positiivseteks. Hüdroelektrijaama ehitusel kahjustatakse jões ja selle ümbruses elavaid taimi ja loomi põhjustades müra, tolmu, masinatest tulenevat saastet ja pinnase kahjustusi. Veejõujaama
Enamik Põhja-Eesti jõgesid algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikkuümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede (Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%. Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis- aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu). Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist. Tuntavaim
ööpäevaseks läbilaskevõimeks projekteeriti 20 000 autot, mis tolleaegsete arvestuste kohaselt pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele. Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine võimalus- lühike sild ja kõrgele muldkehale tõstetud tee . Suurvett pidava kõrge muldkeha rajamine pehmele luhale oli nende kinnitusel monteeritavast raudbetoonestakaadist oluliselt kallim. Silla juurde käiv liiklusskeem valmis Eesti Projektis. Liikluslahendus nägi ette olemasoleva, st vana tänavatevõrgu kasutamist. Suuremat elamute lammutamist uue silla pärast esialgu kavas ei olnud. Kaugemas plaanis tuli ehitada välja Turu tn (kuni ringteeni) ning Turu tänava ja silla ristumiskohale tulev kahetasandiline liiklussõlm. Selleks tuli rajada
alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle. Linna kasv: väikeste jõgede lühiajaline üleujutuse oht on kasvanud kanalisatsioonist ja veetorudest voolab jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase-sõltub kasutusviisisdest;
sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle. · Linna kasv: väikeste jõgede lühiajaline üleujutuse oht on kasvanud kanalisatsioonist ja veetorudest voolab jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. · Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase- sõltub kasutusviisisdest; peale ärvoolu reguleerimise tulevad ka vee-energia kastuamine,
ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. Tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu suureneb; põhjuseks - kuna kaldaäärne põhjapinnas on rikkam orgaanilisest ainest ja vool on aeglasem, siis siin organismid mõõtmetelt suuremad kui jõe keskosas. Üleujutuse korral vähenevad järsult bentose koostis ja biomass, kuna organismid uhutakse pinnasest välja. Pärast suurvett taastub bentose kooslus väga aeglaselt. Nekton - põhiliselt kalad, liigiline mitmekesisus on väga suur. 8.3. Elupaigad ja eluvormid järves. Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis nende päritolust olenemata on evolutsiooni vältel saanud sarnased kohastumised teatud tingimustes elamiseks. ELUVORMID VEEKOGUDES 1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid. 2. Plankton e
Paisude rajamisel, hüdroelektrijaamade ehitamisel on põhiliseks eesmärgiks veejõu kasutamisel vajaliku survekõrguse saavutamine. Veejõu kasutamisel on äravoolu reguleerimine seotud vastandliku eesmärgiga: 1. veejõujaama optimaalse energiatootmise seisukohalt on eesmärgiks kogu aasta jooksul võimalikult ühtlase äravoolu saavutamine. Kui paisjärvede maht on väike, siis see variant langeb ära, sest pole võimalik koguda suurvett, mida madalveeperioodil läbi lasta. 2. miinimumäravoolu perioodil aga vee ajutine kogumine, sest looduslik äravool ei kindlusta turbiinide tööks vajalikku vooluhulka. Küllalt levinud võte väikese võimsusega veejõujaamade käitamisel. 3. üleujutuse kaitseks – peab aga veehoidla tühi olema Tavaliselt 2 tüüpi/viisi: Aastane äravoolu reguleerimine - Vett kogutakse veerohke perioodil, et kasutada veevaesel. Võimalik kui W1>W2
Toris paljanduvad nn Tori põrgus Devoni-aegsed liivakivid. Väinamere-Liivi lahe vesikonna jõgedest jääb Pärnu jõe veerohkusele alla vaid Kasari jõgi. Kasari jõgikonna aladel, eriti Matsalu looduskaitsealal Kasari luhal, on kevadeti lume sulamise ajal suured üleujutused. Jõgede veereziimis on selgelt väljendunud neli perioodi: kevadine ja sügisene suurvesi ning talvine ja suvine madalvesi. Aastati võivad need perioodid erineda. Mõnel aastal ei teki suurvett, suvine madalavesi võib osutuda aga ebatavaliselt kõrgeks. Jõgede veereziimi jälgitakse pidevalt. Eesti jõgedel esineb katastroofilisi üleujutusi harva. Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohal Soomaa rahvuspargis ning Emajõe ja Kasari jõe madalamatel aladel. Enamik meie looduslikest järvedest paikneb Lõuna-Eestis künkliku moreenmaastiku nõgudes või orgudes. Eestis on umbes 1200 järve, neist tuhatkond looduslikud, ülejäänud tehisjärved.
ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu suureneb; põhjuseks - kuna kaldaäärne põhjapinnas on rikkam orgaanilisest ainest ja vool on aeglasem, siis siin organismid mõõtmetelt suuremad kui jõe keskosas. Üleujutuse korral vähenevad järsult bentose koostis ja biomass, kuna organismid uhutakse pinnasest välja. Pärast suurvett taastub bentose kooslus väga aeglaselt. Nekton - põhiliselt kalad, liigiline mitmekesisus on väga suur. 2.Järved Järved on tüüpilised magevee ökosüsteemid. Eestis on üle 1400 loodusliku ja tehisjärve. Järved ja ligikaudu 1000 jõge katavad umbes 6% maismaast. Järvedesse tuleb sissevool jõgedest või kraavidest, osa järvi toituvad vaid sademete- ja pinnaveest. Järvede elustik on liigiliselt koostiselt ja arvukuselt varieeruv sõltuvalt geograafilisest asukohast, päritolust,
annaabi.ee 
