· Väljaspool Itaalia Vallutatud alad olid provintsid. Kogu maa oli maksustatud. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse roomlased ei sekkunud. Iga provintsi valitses asehaldur. Roomlased tagasid siserahu ja kaitsesid neid välisvaenlaste eest. Muutused vabariigi ajal: · Varanduslik kihistumine · Talupoegade laostumine · Orjanduse aeg GRACCHUSTE reformid : · Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele, sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu. Sündmused : · Kodusõjad · Marcus Antoniuse põgenemine · Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel. Triumviraat kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid.
Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa.
Rooma kodanike arv kasvas pidevalt. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Toimus tugev varanduslik kihistumine ja talupoega laostumine. Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng, keda kasutati põllumajanduses peamise tööjõuna. Roomas kujunes orjanduslik ühiskkond. Kuna talupojad laostusid ja nad ei saanud endale sõjavarustust lubada, siis korraldasid vennad Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus.
magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 5. Rooma vabariigi langus: Vabariigi langemiste põhjusteks olid: rahva koosolek koosnes proletaaridest, kes ei aidanud riigi tugevdamisele kaasa, nad rohkem nõrgendasid seda. Mariuse sõjaväereform öönestas ka. Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said selle väepealikult. Marius ja Sulla võitlesid omavahel, sellel ajal kehtestas Sulla ainuvõimu, sellel ajal toimus ka
Tucumanis kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel. Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes esindasid sisemaa suurmaaomanikke, soovisid provintside suuremat autonoomiat. Lühiajalugu I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M
Kuidas külad paiknevad? Asukoht Sumbküla Ridaküla Hajaküla Külad moodustasid kihelkonnad, mis liitusid suuremateks maakondadeks. I teooria: rahvas ja ülikud olid võrdsed – rikkam kiht on kui jõukamad talupojad. II teooria: arheoloogid väidavad, et muinasajal oli varanduslik ebavõrdsus suur. Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Külad jagunesid maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Ühel ülikul oli 2-3 vakust. 2) Maarahva usk. Reformatsioon (Õ lk 78-81) Keskajal püüti luua kristlik keskkond ja eeldati, et rahvas muutub ise kristlikuks. Kirikud ja kabelid olid rajatud muistsetele pühapaikadele.
ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi, sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes
50 tuhande pealtvaatajaga). · Võitles elu ja surma peale võidetu saatuse otsustas publik. · Tavaliselt kahevõitlus ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. · Võitlus metsloomadega. · Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 1. Linnade areng a. Linnade tähtsus: · Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. · Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. · Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b. Rooma linn: · Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. · Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. c. Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: · Foorum omandas piduliku välisilme. · Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. · Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel.
Algselt kuulusid sinna need roomlased, kellel piisas jõukust endale ratsahobuse hankimiseks, ja sõja korral teenisid nad ratsaväes. Kuid see sõjaline eritähendus kadus varakult ja edaspidi hõlmas seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ratsanikegi seas suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud
SEISUSED: · Senatiaristokraatia varasemalt nobeliteet, hiljem ka ülemkihi esindajad Itaalia linnadest ja provintsidest. Nad olid kõrgeimad riigiametnikud, provintside asevalitsejad, leegionide ülemad. Tunnus: purpurse triibuga valge tooga. · Ratsanikuseisus algselt kuulusid hobust muretseda suutvad rikkad ja mõjukad, sõja korral teenisid ratsaväes. Hiljem kuulusid sinna teatud rikkuseni jõudnud kodanikud. Leidus ka suurmaaomanikke, kuid erinevalt senaatoritest meeldis neile kaubandusega tegeleda. · Vabad talupojad ja rentnikud maal, käsitöölised linnas, ka proletariaadid kodanikud, proletariaatidele hakati vabariigi lõpupoole riigilt vilja jagama. · Ratsaniku või senaatori kliendid · Orjad nende hulka kuulus erineva taustaga inimesi, peamiselt vallutussõdades vangivõetud. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena
ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi, sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes
Ka ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel. Samas oli Rooma impeeriumis kõrgelt arenenud linnaelu. Rooma impeerium oli välja kasvanud linnriigist ja neilgi aladel, mille üle roomlased valitsesid, oli linnaelu tavapärane nähtus. Seal, kus enne roomlaste vallutust linnu polnud, soodustasid roomlased ise nende tekkimist. Linnad olid rooma impeeriumis nii majanduslikud, kultuurilised kui ka poliitilised keskused. Suur osa rikkaid inimesi, sealhulgas ka suurmaaomanikke, elas linnades ja linnu valitsevad nõukogud ning riigiametnikud korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja kultuurne elu omavahel lahutamatult seotud. Seetõttu hakkas ladinakeelne sõna civilisatio (linna ja riiklusse puutuv) tähistama kogu arenenud kultuuri kui tervikut. Seisuslik ühiskond Rooma ühiskond jagunes seisusteks, mille vahelised piirid olid osaliselt ka seadustega kindlaks määratud. Kõige kõrgem oli pärilik senaatoriseisus
riigid. Viimased ei soostunud. Hakkas mõranemine ka Balti riikide koosluses. 1920 augustis kohtusid veel Poola, Leedu, Läti ja Eesti välisministrid Riia lähedal Bulduris, kuid see jäi ka nende viimaseks ühiseks kokkusaamiseks. Poola haaras enda valdusse Vilniuse 1920.a. Iseseisvumise järel 1918 oli Leedu saanud Vilniuse ja ümbruskonna endale, kuid 1920 vallutasid poolakad selle ja liitsid Poolaga. Vilniuse piirkonnas palju poolakatest suurmaaomanikke, kes kartsid,et Leedu maareform võtab neilt maad ära (mareform Leedus alles tegelikult 1922), sellepärast ka Poola kallaletung Vilniuse aladele. Vilniuse konflikti püüdis Venemaa põlistada ning Poola-Leedu konflikti kaudu takistada Balti riikide koostöö tekkimist. Nüüd lootis Eesti sõjalist liitu luua Läti ja Soomega. Juulis 1921 olid Helsingis koos juba vaid 4 riigi esindajad (Poola, Läti, Eesti ja Soome) Leedu jäi kõrvale
Amfiteatrid ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum 50 tuhande pealtvaatajaga). Võitles elu ja surma peale võidetu saatuse otsustas publik. Tavaliselt kahevõitlus ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. Võitlus metsloomadega. Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 18.12.09 1.Linnade areng a)Linnade tähtsus: Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b)Rooma linn: Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed.
Amfiteatrid ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum 50 tuhande pealtvaatajaga). Võitles elu ja surma peale võidetu saatuse otsustas publik. Tavaliselt kahevõitlus ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. Võitlus metsloomadega. Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 18.12.09 1.Linnade areng a)Linnade tähtsus: Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b)Rooma linn: Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed.
Amfiteatrid – ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum 50 tuhande pealtvaatajaga). Võitles elu ja surma peale – võidetu saatuse otsustas publik. Tavaliselt kahevõitlus – ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. Võitlus metsloomadega. Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 18.12.09 1.Linnade areng a)Linnade tähtsus: Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b)Rooma linn: Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned – amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed.
annaabi.ee 
