1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud. 2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e
(maksude tõus, nälg), sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused, majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka priiskavast õukonnaelust. 2)Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? algas 1789 aastal Bastille'I kindluse vallutamisega. (14 juuli) 3)Revolutsiooni etapid. Kes tulid võimule I, kes II ,kes III etapil? 1 etapil oli tähtsaimaks küsimuseks, kes saab võimu. Võimule tuli suurkodanlus ehk rikkad pankurid. 2 etapil kukutati kuningavõim ning kuulutati välja vabariik. Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia
Algas maade kruntiajamine. 1866 Eesti- ja Liivimaa kubermang Vallareform: talupojad said omavalitsused. Talupoeg võis saada vallavanemaks. Vald pidi ise teede eest hoolt kandma 21. Mis aastal taasavati Tartu Ülikool? ...................... 22. Mõisted 1)Rojalist kuningavõimu pooldaja. 2)Konstitutsioon põhiseadus, mida peavad kõik järgima. 3)Zirodiin suurkodanlus. Ei pooldanud kuninga hukkamist. 4)Jakobiin linna kesk- ja alamklassi kuuluvad inimesed. Toetasid kuninga hukkamist. 5)Asutav Kogu organisatsioon, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 6)Reini Liit 1806 a. Napoleoni eestvedamisel loodud 16- st Saksa riigist koosnev ühendus, mis allus Prantsusmaale. 7)Kodanlus linna keskklass. 8)Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum
· Majanduse allutamine riigi kontrollile industrialiseerimine ja plaanimajandus. · Sise- ja julgeolekuteenistused GPU, hiljem NKVD. Nõukogude Venemaa sündis oktoober november 1917. aastal. Kukutati Ajutine Valitsus eesotsas A. Kerenskiga Kodusõda 1917 1920 · Punaste siht oli kaitsta bolsevike revolutsiooni ja võtta võim kogu Venemaal. · Valgete eesmärk oli bolsevike võim kukutada ning taastada vana kord. o Haritlased, vaimulikud, mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, sotsialistlikud parteid, kõrgemad sõjaväelased. Miks sekkusid välisriigid kodusõtta? · Lääneliitlased tahtsid Venemaad uuesti Saksamaa vastu sõtta sundida. · Loodeti taastada valitsus, mis tunnistaks Tsaari-Venemaa vigu. · Kommunismiohu kõrvaldamine ühtlasi ülejäänud Euroopas. Miks bolsevikud võitsid kodusõja? · Valged tegid märkimisväärseid vigu. · Punaarmee. · Sisemaised sidekanalid. Fasistlik Itaalia Miks?
See vallandab terrori. 1793. a. 27.07. Rahvapäästekomitee etteotsa saab Robespierre. Erakorralised volitused, triumviraat (Robespierre,Couthoni ja Saint-Just), mis vallandab terrori. See terror kestab kuni juulini 1794. Hukatakse selle alusel, et inimene on ,,kahtlane". 1793. a. oktoober laialdase terrori käigus hukatakse ka Marie Antoinette. Kokku hukatakse ligi 40 000- 50 000 inimest. 28% neist olid talupojad, 30% käsitöölised, 11% väikekaupmehed, 14% suurkodanlus ja kõrgharitlased, 7% vaimulikud ja 8% aadlikud. Kuna hukatute hulgas oli suur osa lihtrahvast,,tuleneb siit ütlus ,,revolutsioon sööb oma lapsed". Verine terror tekitab rahvas tüdimust ja väsimust. Mõõdukas jakobiin Danton kutsub leppima ja terrorit lõpetama, misjärel teda kavatsetakse vangistada. Tal soovitatakse põgeneda, kuid ta keeldub. ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" 1794. a. juuli lõpp jakobiinide langus. Tühistatakse 1793. aasta põhiseadus ja kuulutatakse
oktoobri manifestiks. Rahvale lubati: 1) demokraatlikke vabadusi isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosoleku- ja ühingu asutamise vabaduse alusel; 2) laiendada valimisõigust; 3) anda kokkukutsutavale Riigiduumale seaduslikud õigused. Manifesti elluviimise pidi tagama esmakordselt moodustatud valitsus eesotsas peaminister S. Wittega. Venemaal tekkis nüüd hulgaliselt eri suunaga parteisid. Näiteks 1) konservatiivne oktobristide partei (suurkodanlus, mõisnikud) pooldas tugevat tsaarivõimu ja mõisnike maaomandi säilimist (neis tekitas manifest nördimust); 2) liberaalne kadettide partei (keskkodanlus, intelligents) seadis eesmärgiks parlamentaarse riigikorra ja kodanikuõigused (võtsid manifesti vastu juubeldades); 3) vasakäärmuslikud jõud, nn. sotsialistide kirev leer õhutas töölisi ja talupoegi ülestõusule. Lisaks neile möllasid Venemaal mitmed 4) marurahvuslikud organisatsioonid, kutsudes endid "mustasajaks,"
anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja
nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme.
Sõjalised aktsioonid tsehhide-slovakkide vastu võrdsustati sõjategevusega Antandi riikide vastu. Sel põhjusel maandusid 1918. a. kevadel ja suvel · Murmanski ja Arhangelski piirkonnas Inglise, Prantsuse ning USA sõjalised üksused · Kaug-Idas kindlustasid end Jaapani, Inglise, Prantsuse, USA ja Kanada väed · Kesk-Aasias ja Bakuus aga Inglise väed · Läänes peeti sõda Poola sõjaväega · Sisemaal astusid nõukogude võimu vastu välja mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, suur osa ohvitseride korpusest, intelligents ja sotsialistlikud parteid. Kõik opositsioonijõud püüdsid ühineda või vähemalt toetuda välisriikide abile. Kui tööstuses oli siiani riigistatud põhiliselt suurettevõtteid, siis nüüd asuti ründama ka kesk-ja väikeettevõtteid. Enamus toodangust läks armee ülalpidamiseks. Võimalikult kiiresti ja suures ulatuses mindi toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jaotamisele
- Sisepoliitiliste pingete üheks kulminatsiooniks kujunes Asutava Kogu kokkukutsumine ja laialiajamine - Bolsevikud nägid Asutavas Kogus endale ohtu - Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee saatis 6. jaanuaril Asutava Kogu laiali - Esimesed nõukogu võimu kuud on nagu kodusõja algetapp Kodusõda ja invertsioon - Kodusõda algas 1918. aasta mais, mil tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine algas - Nõukogude võimu vastu astusid välja mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud jne - Toimus intensiivne sõjategevus - Sõjategevus ei olnud alati ühesuguse pingega, välisinvertsiooni ja sisemised valged sõjajõud hõivasid põhiliselt Venemaa äärealasid, nõukogude territooriumil oli pingeline toitlustusolukord, lahingutegevuse territooriumid olid suured, sõjapidamisviisid olid julmad - Kodusõjaga kaasnes sõjakommunism, mis tähendas sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleksi
tulemuseks oli kultuurihegemoonia prantsuse klassitsism kirjanduses ja arhitektuuris (barokiajastu). Prantsusmaa relvade mõju jäi oodatust väiksemaks. Vallutussõjad enamasti ebaõnnestusid, aga jõudsid tühjendada riigikassa. Prantsusmaa kuninglik sõjavägi oli suurim ja moodsaim Euroopas. Aasta 1700 paiku absoluutne monarhia valitseb kõikjal Euroopa kultuuriruumis, eranditeks olid Inglismaa (Parlament: aadel ja suurkodanlus) ja Põhja- Ameerika kolooniad, Holland ja Sveits (linnakodanlus), Rootsi (ühendatud nelja seisuse riigipäev + kuninga ainuvõim), Poola (aadel). Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17.saj Inglismaal Tulemuseks oli põhiseadusliku monarhia ja parlamentarismi algus Euroopas. Alguseks võiks Inglismaal dateerida 1603, kui suri Elisabet I, oluline kinnitus saadi 1689. See oli alternatiiv absolutismile. Konkreetne levimine alles 19.-20.saj (peale Prantsuse revolutsiooni 1789-...).
Kodusõjapõhjused ei tunnustatud bolševike võimu ei pooldatud natsionaliseerimist sooviti tõelist demokraatiat bolševike vägivaldne võimuhaaramine asutava kogu laialisaatmine vägivald poliitiliste vaenlaste vastu Sõdivad pooled Punakaartlased, toetasid töölised ja kehvik talupojad, bolsevike toetajad. ROHKEM Vene valged-Valgekaartlased, toetasid mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, ohvitserid, intelligents, sotsialistlike parteide toetajad. VÄHEM Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid Interventsioon – välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse soov taastada tsaari venemaad hoida enda kontrolli all sadamaid Kodusõjale iseloomulikud jooned aeg 1918-1920 sõjategevus polnud kogu aeg samasuguse pingega
(1215). Magna charta pani paika kuninga ja alamate võimu piirid. Kuningas pidi maksud kooskõlastama parlamendiga. Teine magna charta põhipunkt oli see, et meelevaldsed vangistamised on keelatud. Parlament ei esinda kogu rahvast, kuid seda ei õnnestu kuningal tasalülitada. 1265 on parlamendi algus Inglismaal. 14. saj-l jaguneb parlament kaheks kojaks. Ülemkoja mood kõrgaadel ja piiskopid, keda ei valita (automaatne mandaat). Pol võimuks kujuneb alamkoda (alamaadel ja suurkodanlus), keda valitakse. Alamkojas on varandusliku tsensuse kriteerium. Parlamendi pädevuseks on maksuküsimused ja seadusandlus. Stuartid üritavad kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus eelkõige maksuküsimustes. Stuartite I periood (1603 1648). Dünastia pärineb Sotimaalt. 1603 personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. James I (1603 1625) ja Charles I (1625 1649) võitlevad parlamendi vastu ning pooldavad absolutsimi
elustiil ja kuninga absolutistlik valitsemine. Prantsuse revolutsioonini viisid ka vastuolud ühiskonnas valitsev seisuslik kord. periood esinduskogu(d) võimul riigivorm olulisemad reformid, seadused 178992 generaalstaadid, III seisus absoluutne kaotati seisuslikud eesõigused aadliseisus Rahvuskogu(III suurkodanlus monarhia kaotati kaotati feodaalkord, kirikumaade seisus)Asutav Kogu, (kaupmehed, konstitutsiooniline võõrandamise seadus + kirikukümnis kaotati Seadusandlik Kogu manufaktuuride monarhia kirikumaad kuulutati riigi omaks ja hiljem müüdi omanikud jms) sissetuleku eest maha, võeti vastu ''Inimese ja
säilitada ühiskonnas suhtelist rahu. Jakobiinide klubi lasi ta sulgeda; peagi lammutati ka hoone. Marat’ põrm tõsteti Panthéonist välja ja visati prügimäele. Kirikute uksed avati taas, paljud pagulased pöördusid välismaalt kodumaale. Konventi tulid tagasi need žirondiinidest saadikud või asendusliikmed, kellel õnnestus ellu jääda. Hinnad lasti vabaks, algas vabaturukaubandus. Kibekähku tekkis endistest tavakaupmeestest ja sahkerdajatest uus suurkodanlus, kes oma jõukust tavaelus uhkusega välja näitas. Nende uusrikaste lapsed abiellusid tihti vaesunud aadlikega, kel polnud peale nime enam midagi. Imelikul kombel (nagu hiljaaegu ka Eestis) rikastusid ka parlamendisaadikud ja muud riigi- või linnaametnikud. Kuna kapitalism hakkas juurduma omasoodu, sai parlament tegeleda ka tõsisemate probleemidega. 18. žerminaalil a. III (7. aprill 1795) võttis Konvent vastu dekreedi meetersüsteemi kasutuselevõtu kohta
On jätkuvalt maailma juhtiv mereriik. Kauba- ja sõjalaevastik on omavahel tihedalt seotud. Välispoliitiliseks eesmärgiks on vaba liikumise kindlustamine maailma meredel. Välispoliitilised huvid on kaubanduslikku ja majanduslikku mitte ideoloogilist laadi. Valitses isolatsiooni poliitika prooviti ignoreerida Mandri-Euroopa tülisid. Kaubandus ja protestantlik usk kujundasid Inglismaale omase kodanliku mentaliteedi ja moraali (usin, töökas, praktiline). Maaaristokraatia (gentry) ja suurkodanlus sulasid kokku, mõlemad on parlamendis esindatud, tegelevad äriga jne. Inglismaal oli tugev klassiühiskond. Kui Prantsusmaal ei tehtud vahet kust pärit, siis Inglismaal tehti vahet, kas räägib Oxfordi inglis keelt või töölisklassi tavalist inglise keelt. Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik (parlamendireform 1832, 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad
aastani, on see ajalukku läinud ,,pika parlamendina" (Long Parliament). Juba toona koosnes Inglismaa parlament kahest kojast. Ülemkojas (House of Lords) istusid osalt päritavatel, osalt ex officio kohtadel kõrgaadlikud ja -vaimulikud. Alamkoja (House of Commons) liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessoost elanikkonnal. ,,Pikas parlamendis" andsid tooni jõukas maa-aadel ning koloniaalkaubandusest rikastunud suurkodanlus. Ajaloo paradoksina istusid Inglismaa ajaloo kõige revolutsioonilisemas parlamendis kõige rikkamad inglased. Parlament üritas nurkasurutud kuningalt välja nõuda võimalikult suuremaid järeleandmisi. Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada
annaabi.ee 
