Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kanna...
Erinevad vääringud tingisid tarviduse rahavahetajate järele. Kaupmehed moodustasid ühingud, et laevareis ei oleks ühele mehele liiga kulukas. Sõitjad jagasid omavahel ülesanded, üks mehitas laeva, teine andis algkapitali jne. Iga liige pani oma raha erinevatesse valdkondadesse. Meeste teguviis oli väga kasulik, sest reisi ebaõnnestumisel oli kahju kõigile võrdne. Linnakodanikud hakkasid meresõitjatele raha laenama, Nad andsid võlga kõrge protsendiga, sest kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad. Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad. Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13
Isegi kui kaupmehel oli piisavalt raha, polnud mõistlik seda kõike ühe laeva peale kulutada. Kaubaretke ebaõnnestumisel tähendaks see laostumist. Selleks ühendasid mitu kaupmeest jõud ning varustasid koos ühe kaubaretke. Tekkisid ka ühingud, kus mitmed kaupmehed koos laevu varustasid. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk aga tõi nii suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tagasi maksta. Linnade välisilme Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
4. Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning paganduse kujunemist? Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja pnna. Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid
· Alam-Egiptus, mis asus põhjapool Niiluse deltast; · Ülem-Egiptus, mis asus lõunapool Niiluse deltast kuni esimese kärestikuni. Umbes kolm tuhat aastat e.Kr liideti kaks riiki üheks. Pärimuse järgi tegi seda Menes, kes valitses Lõuna Egiptust. Menes rajas Põhja- ja Lõuna-Egiptuse piirile peallinna nimega Memphis. Egiptlased ei käinud võõrmaalastega hästi läbi, sest suured kõrbed eraldasid neid teistest maadest. Mõned kaubaretked siiski võeti ette, mida korraldati vaarao ja ametnike range valve all. Kui mindi kaubaretkele, siis suunduti mööda Niilust lõunapoole või Ees Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe. 3. VAARAO Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja
saj; Euroopas 15. 16. saj humanism (lad. k inimlik) renessansiajastu mõttelaad. · usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust · ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene · eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph
Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond:
kaitserajatisteks kuhjati linnuseala ümber pinnasest vall, millel tõenäoliselt oli puust kaitserajatis. Tänapäeval vallid üsna madalad VIIKINGIAEG 800-1050 pKr Viikingite so Norra, Rootsi ja Taani aladel elavate skandinaavlaste mõju laienes: 1) Röövretked Briti saartele ja Lääne-Euroopasse 2) Saarte asustamine (Shetland, Fääri saared, Island, kolooniad Gröönimaal ja Põhja- Ameerikas 3) Kaubaretked Ida suunas Viikingiajal jäi kasutusele enamik varasemaid linnuseid, mida laiendati ja uuendati. Enamasti piirdus kaitserajatis puittaraga, pinnasevall vaid looduslikult raskesti kaitstavates osades Iseloomulik on, et linnuse kõrval on ka asulakoht. Linnustega seostub käsitöö Enamus viikingiajal kasutusel olnud linnused jäeti hilisrauajal maha Enamik külasid siiski linnustest eemal. Asustus üle Eesti, tihedam Lääne- ja Põhja-Eesti
Leonardo da Vinci 1452-1519 maalikunstnik, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija, skulptor Romaani ja gooti kunst Romaani: ümarkaar Cluny klooster Prantsusmaal Gooti: teravkaar Notre Dame Jumalaema kirik portaalid, ja kiriku kellatornid (Pisa) KU1 P. Beier tugikaar, tugipiit, vitraazid(St Chapelle), kimppiilarid Varauusaeg 16. Suured maadeavastused Varasemad avastusretked: vallutus- ja kaubaretked Kartaago Hanno reis Gibraltarist välja poole Makedoonia Aleksander vallutused Indiani Islandi asutamine ristisõjad Marco Polo Veneetsiast reisid Hiina ja mongolite maadel Eeldused: Euroopa areng võttis juhtrolli Inimeste maailmapildi muutumine (varane renessanss: tee tööd/teeni jumalat/kaitse riiki/valitse riiki)
*Saksa kaubalinnad saavutasid küllalt suure sõltumatuse senjööridest. Samuti Saksa linnad Läänemere piirkonnas. 23.Kaugkaubanduse, rahamajanduse, panganduse seos *Suuremate linnade tarvis hakati üha enam tooma toiduaineid ka kaugemaltkaugkaubandus. *Kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks oli tarvis rohkem raha kui 1 kaupmees suutis enamasti välja panna. *Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk tõi aga suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tgasi maksta. Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste. 24.Linnade üldilme
· Initsiaalid esitähed, mis olid kaunistatud · Sümbolid tegevuspaiga jaoks metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel. · Bayeux' vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale. 26. SUURED MAADEAVASTUSED VARASEMAD AVASTUSRETKED · Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni · Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini Hilary Karu 6 2009 veebruar · Makedoonia Alkesander jõudis Indiani · Islandi asustamine viikingite poolt Erik Punane ja Gröönimaa
Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2. Põhjused / eeldused · legendaarsed Idamaade rikkused (India, Hiina, Aafrika) · vajadus väärismetallide järele (sõjad kulukad; käibel raha) · soov leida alternatiivi kauplemisele araablastega (eriti pärast 1453. a.) · laevade areng: karavellid; kompassi kasutuselevõtt
Maalid olid miniatuursed ja figuurid pinnapealsed. Maaliti esitähti. Gooti stiil uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiit. Kõrge, vitraazid, palju skulptuure, palju kaunistusi. Skulptuuri iseloomustas relistlikkus, rõhutati vertikaaljoont ja S-kujulisust. Maalikunstis tekkis jälle tahvelmaal, mida tehti tiibaritele. SUURED MAADEAVASTUSED Varasemad reisid kuni 15. sajandini järk-järgulised mindi kuskile, ootati, mindi mõne aja pärast edasi pigem kaubaretked ja uudistamised foiniiklane Hanno oletatavasti sõitis 6. saj esimesena ringi ümber Aafrika kogemata A. Suur 4. saj eKr laiendas alasid Indiani, millest varem polnud aimugi viiking Erik Punane peetakse Gröönimaa avastajaks, mis algul oli hea ja soe, 14. saj jääaeg viiking Leif Eriksson jõudis Ameerikasse, kuid algul ei usutud, kuni saadi kindlaid fakte ristisõdijad avastasid Aasiat 11.-13. sajand
Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon
annaabi.ee 
