Vokaal-polüfoonia kuldajastu! Süvenes ilmalikkus. Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast ARS NOVA 14.SAJ Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada)) Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest) - Muusika oli eelnevalt anonüümne, kuna laulikud ei loonud laule lõpuni ja teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks ! Ars Nova heliteosed olid 3- ja 4-häälsed monetid ja olid muutunud ilmalikuks. Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale.
Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt
· Sotsiaalsed skused ei arene iseenesest. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed. Sotsiaalse oskuse soorituse puudujäägi korral on need oskused küll olemas lapse/nooruki käitumise repertuaaris, kuid neid ei osata konkreetses olukorras rakendada. Nimetatud puudujäägid võivad kaasa tuua probleemse käitumise. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas introvert sust (ängistus, depressioon) või ekstravertsust (agressiivsus, im- pulsiivsus), mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses
kangelaskuju loomiseks eeskujud Põhjamaade ja Soome rahvusromantilisest kunstitraditsioonist. See on ehk ühelt poolt seletatav Põhjamaade kunsti suureduga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel. Raud sinna erinevalt põlvkonnakaaslasest Ants Laikmaast raha puudusel ei jõudnudki, seda mõjusam võis olla püüdmatu unistuse sinisära. Teisalt osutus oluliseks kitsa rahvuslaste haritlasringi romantilisest suunatusest lähtunud äratundmine, et valitud tee on õigeim veel olematu rahvusliku kunsti- ja kultuurielu ellukutsumiseks. Sama siiras usk saatis Rauda ka tema hilisloomingu perioodil, kolmekümnendail aastail, mil rahvuslikkus oli valitseva kultuuripoliitika teadlikul suunamisel muutumas poliitiliseks tellimuseks. Tema folkloori-interpretatsioonid tegid nähtavaks regivärsilises pärandist kaasaega kandunud kangelased ning muinasolendid, kellel eesti rahvalauludes ja muistendites
· On kaubanduseettevõte oma eesmärkide ja probleemidega, mida püütakse lahendada turunduse vahenditega. Kaubandusturunduse objektid 1. Hüve(kaup)- mida kaubandusettevõte turul pakub. 2. Sihtturg- kellele turundus on suunatud ja kellega kaubandusetteõte püüab efektiivset vahetussuhet saavutada. Kaubandusturunduse eripära 1. Kaubandusturundust iseloomustab komplekssus ja mitmekülgsus, mis tuleneb tema suunatusest neljale erinevale turule: müügiturg (regionaalsed) (valdavalt kohalik ,sõltub asukohast, otseses sõltuvuses äritüübist) ostuturg (globaalsed) siseturg konkurentsiturg 2. Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul. 3. Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul. 4
saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed Oluline on eristada oskuste omandamisel või sooritamisel esinevaid puudujääke, kuna need nõuavad erinevaid sekkumistehnikaid. Puudujäägid võivad siin seostuda probleemse käitumisega või ilma selleta. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas depressiooni või agressiivsust, mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laps kellel on puudulikud sotsiaalsed oskused võivad olla endassetõmbunud või tõrjutud, sellepärast, et teised peavad tema käitumist veidraks ja kohatusk. Antisotsiaalse käitumise tunnused on hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja
tegelased peavad olulise edasi andma. · Draamas on aeg-ruumiga manipuleerimine raskem · Tegelase siseelu on keeruline edasi anda, jutustajat ei ole · Draama pikkus on piiratud · Draama peab olema dramaatiline keskendub inimestevahelistele suhetele Teatris mängitav draama jäljendab suhtlemist konkreetselt. Episeerumine eepiliste struktuuride mõjulepääs dramaatikas (N Bertolt Brecht) · Sündmustiku epitseerumine lõpplahendusele suunatusest loobumine · Aegruumi epitseerumine ainet püütakse esitada võimalikult täielikult · Kunstilise kommunikatsiooni epiteseerumine loo sisese või välise jutustaja kasutamine o Kirjeldavad ja kommenteerivad remargid o Autori kohalolek (sildid jmt) o Eepilised struktuurid dialoogi sees o Näitlejad, kes vahendavad näidendimaailma ja pärismaailma o Näitlemisviis, mille puhul näitleja ei näitle vaid esitleb
meetod filosoofias. Analüütiliste filosoofide jaoks ei ole nende eelkäijate tööd vastuvõetavad. Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti
isiksuse hetkel valdava vajadusega) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest Tahteline - tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Tähelepanu suunatusest eristatakse: Sensoorne - suunatud väliskeskkonda Ideaalne subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär Motoorne viitab tähelepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks Tähelepanu suundade paljususest eristatakse: Fokaalne suunatud mingile ühele objektile Jagatud teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada Eeltähelepanu infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena paljude objektide ja
tähelepanus: tahtmatu – lihtsaim tähelepanu alaliik. On passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. tahteline – tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingutust. tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvadele, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: sensoorne – väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. ideaalne – suunatud mõtetele-kujutlustele. motoorne – tähelepanu, mis on tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: fokusseeritud – valiv tähelepanu on suunatud ühele objektile. jagatud – teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada.
reklaamihoiakud töötavad paremini kõrge osalusmääraga olukorras. Osalusmäär – ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; osalusmäär sõltub inimese motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks: lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta kaks küsimust: „Kas see meeldib või ei meeldi?“ (Hedooniline hoiak) VÕI „Kas see tundub kasulik või kasutu?“ (Utilitaarne hoiak).
eeldusel, et neid ei saa sooritada eri ülesannete kiiresti vahelduva täitmise teel ( näiteks auto juhtimine ja samaaegne vestlus kaassõitjaga). ümberlülitavatuse (-tutvus) - uurimisel on mitmesuguseid signaale või kanaleid rohkem kui üks ning isik peab lülituma üh(ted)elt teis(t)ele. Tulemusi fikseeritakse vastusajana või õigete vastuste suhtarvuna sõltuvalt signaalide rohkusest, eripärast, inimese seisundist, tähelepanu suunatusest, nõutavate signaalitüüpide või -kanalite arvust. kõikuvus - ehk fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises ( kuulake näiteks eemalt ruumist pikema aja jooksul kostvaid metronoomiplõksatusi - selgus kord kasvab, kord kahaneb). Selle nähtuse puhul on siiski väga raske eristada tähelepanumehhanismide seisundi kõikumisi sensoorse tundlikkuse kõikumisest.
2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused · Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele,mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatama isegi häiriva või segava info olemasolule.
2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele,mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatama isegi häiriva või segava info olemasolule.
mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks kõrge osalusmääraga*olukorras. * Osalusmäär ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; o-m sõltub in. Motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. (T. Bachmann, 1994) Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. (Batra, Ray. 1985) See on üks nendest teguritest, mis mõjutab nii afektiivseid/hedoonilisi kui ka kognitiivseid/utilitaarseid hoiakukomponente, seda eriti madala osalusmääraga reklaamitingimustes. Peegelneuronid - avastus kümmekond aastat tagasi.
annaabi.ee 
