FUTURISM Futurism Rahvaprotestist loodud kunstistiil, kus ülistati uut tehnilist ühiskonda ja kaasaegset suurlinna. Tekkis 20.saj. algul Itaalias tänu Filippo Tommaso Marinettile Mineviku asemel tähtsustati tulevikku. Futuristlik kirjandus Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules kasutatakse hüüatusi, kõnekeelt ja slänge, konsonantide kuhjamist ning matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski, Boriss Pasternak, Aleksei Krutsonõhh, David Burljuk Futurism kujutavas kunstis "Tulevikukunst" Kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Fututistid kasutasid erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Kildudeks lammutatud maailm pandi kokku pildina, mis mõjuks rahutuna ja liikuvana. Giacomo Balla (18711958) Carlo Carra (1881...
Kas ,,Hamlet" on mäng ja kes sellest lõpuks võitjana välja tuleb? Võib öelda, et ,,Hamlet" kogu oma süzeega on mäng kõige hinnalisema peale elu ja surma. Ainuke vahe on see, et kõik, kes sinna mängu oma panuse tegid, kaotasid ühe või teise vea pärast kõik. Raamatus valitses vaimsel tasandil mäng inimeste vahel, milles minu meelest saavutas Claudius kõige suurema vilumuse, tänu millele oli tal tegelikult kõige suurem võimalus võitjana väljuda ja oma positsiooni hoida. Teoses ta otseselt ei tegutsenud ise, välja arvatud algul, tappes Taanimaa kuninga ning hiljem abielludes tema naisega, küll aga paljud tegevused said temast alguse, tema osavast manipulatsioonist. Võtame näiteks Poloniuse - temal oli oskus inimestega mängida, aga mitte nii suur kui Claudiusel, mis omakorda tegi Poloniuse väga heaks tööriistaks. Seega kaudselt võib öelda, et ka Claudiusel lasub süü Poloniuse surmas, sest tema oli see, kes saatis Polo...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduse instituut Tantsu- ja liikumisteraapia täiendkoolitus Refereering Minu esimene kirjanduslik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas Ann-Christine Allik Tallinn 2016 Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 Loovteraapia............................................................................................2 Tants, liikumine ja teraapia......................................................................3 Keda ravida?...................................................................................
Dadaism ja Metafüüsiline kunst Grete Rebane Anette Kopp Dadaism ❖ Tekkis Zürichis 1916 - 1922 ❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja...
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused:
---KEHADE VASTASTIKMJU vastastikmju- nhtus, kus he kehaga juhtub midagi teise keha mjul. omadused: kiiruse muutumine, kuju muutumine, liikumise suuna muutumine, vastastikmjus osaleb vhemalt kaks erinevat keha. vastastikmju liigid looduses: *)gravitatsiooniline- lemaailmne kehade vastastikmju, mis avaldub kehade tmbumises. *)vabalangemine- kehade kukkumine, kus hutakistus puudub. *)elektromagnetiline- hrdejud, elastsusjud. *)tugev vastasmju- hoiab koos aatomituuma. *)nrk vastasmju- elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. ---KINEMAATIKA kinemaatika- mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi.
voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris pindala suurusega 1m2. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m² (ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool 1 A (amper). 6) Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Ampere’I jõuks nimetatakse magnetväljas asetsevale vooluga juhi lõigule mõjuvat jõudu. Fa=B*J*L*sin α (magnetiduktsioon, juhet läbiva voolu tugevus, juhtmelõigu pikkus, ning nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel). Ampere’I jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Suuna
SIRGE SIRGE TÕUSUNURK x-telje positiivse suuna ja sirge vahel SIRGE TÕUS k näitab, mitu ühikut ühe x'i ühiku kohta sirge tõuseb. (Tangens tõusunurgast) SIRGE TÕUS KAHE PUNKTI JÄRGI SIHIVEKTOR - suvaline vektor, millel on sirgega sama siht e. paralleelne pikkus, suund pole tähtis sihivektoreid on lõpmata palju SIRGE VÕRRAND kujutab suvalist punkti x(x;y) sirgel. Sirge võrrand antakse alati kujul Sirgel
Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides.
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga
Evolutsioon (68-85) 1. Populatsioon ühist territooriumit (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsioon genofond popultsiooni kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 2. Nimeta ja iseloomusta geneetiline muutlikkuse allikaid · Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene. Kromosoomimutastioonid tekitavad muutusi geenide paiknemises ja kordsused. See võib ühtalsi muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket. Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine. · Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja...
0 = vi Ai ; ni = ni , 0 + vi ; dni = vi d ; dH = H i dni ; dH = H i vi d = d H absoluutne null. Absoluutne null on võrdne 273 kraadi Celsiusega . See on teoreetiline punkt, mille juures ideaalgaas jaoks,mille suuna määravad T (sys) ja T(sur) Tsys Tsurand qsys 0 täidaks null ruumala. 2. Energia. Töö. Soojus. Seos nende vahel. i =1 i =1 i =1 i =1 Töö on üks energia ülekandumise võimalusi. Energia
Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud Kunstnike Liidust ja halvima kartuses läinud Vanemuise teatrisse dekoratsioone maalima Hiljem sunnitud vaheaega jätkas Vardi impressionistina Tema käsitlus muutus romantiliseks ja koloriit sumedaks
voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. magnetvälja magnetinduktsiooni normaali suunaline Q=I2Rt komponent on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial Q-soojushulk [1J] näitab vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suunda. I-voolutugevus [1A] Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks: Kui asetada vasak R-juhi takistus [1] käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad pos. laengu liikumise suund t-aeg [1s] magnetvälja magnetinduktsioon oleks suunatud peopessa ning väljasirutatud pöial näitab laengule mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama. .Probleemi lahendamise etapid. 1. PROBLEEMI MÄRKAMINE: ei saa enne lahendada, kui pole märganud. Probleemi võib olla raske ära tunda! 2. PROBLEEMI MÄÄRAMINE JA ESITAMINE: probleemi täpsem määratlemine ja enda jaoks lahti mõtestamine. Mida täpsemalt määratletud, seda lihtsam on
........................26 Sissejuhatus 20. sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suurel määral meie keskkonna iseloomu: meie linnad ja asulad on saanud oma tänase ilme valdavalt müüdunud sajandi jooksul. Milles seisneb 20. sajandi arhitektuuripärandi omapära võrreldes eelnevate sajanditega? Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20
1T on suurus, mis on võrdeline jõumomendiga 1N*m ja pöördvõrdeline kontuuris oleva voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris ppindala suurusega 1m2. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1A. 6. Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Vooluga juhi lõigule mõjuv jõud. F=IBlsina F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnetind Ampere'i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga.
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund.
Kiriku sisehoone moodustas ühe suure saali. Barokk-kirikute eeskujuks sai Il Gesu kirik Itaalias. Roomas oli arhitektuuri loomine hoogne juba alates 16.sajandi lõpust. Loobuti tsentraalehitistest(kreeka risti kujulistest ehitistest said ladina risti kujulise põhiplaaniga ehitised). Barokk-kirikute eeskuju Il Gesu kirik Roomas. Itaalia kujutav kunst 17.sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. tekkis kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik. Naturalistliku suuna ehk ülimalt täpsust taotleva kujutusviisi suuna rajaja oli Caravaggio. Idealistliku ehk akadeemilise suuna rajajaks oli Carracci. Michelangelo Merisi da Caravaggio eluaastad: 29. september 1571 18. juuli 1610 itaalia maalikunstnik naturalistliku suuna rajaja "Pattukahetsev Magdaleena" Caravaggio Annibale Carracci eluaastad: 3. november 1560 15. juuli 1609 Itaalia baroki maalikuntsnik Idealistliku suuna rajaja "Kaks last paitavad kassi" Carracci kasutatud allikad 1
liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas
Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile,
Magnetvälja tekitaja elektrivälja muutumine Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt
Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu.
9. Mis on püsimagnet? 10. Mida on joonisel kujutatud. Nimetage numbritega tähistatud osad. Ülesanded: 1. Kaks paralleelset juhet pikkusega 2,5 meetrit asuvad teineteisest 10 sentimeetri kaugusel, voolu tugevused juhetes on 10A ja 15A. Kui suure jõuga mõjutavad juhtmed teineteist. 2. Homogeenses magnetväljas paiknevale 60cm pikkusele juhtmelõigule, mida läbib vool tugevusega 10A, mõjub jõud 0,25N. Välja magnetinduktsioon on 0,1T. Kui suur on nurk voolu suuna ja B-vektori vahel? Lahendused: Küsimused 1. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate leatud kehade vahel mõjuva jõu välja. 2. Avaldab orienteeritud mõju magnetnõel ei ole risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. 3. F=B*I*l*sin F juhtmelõigule mõjuv jõud B magnetinduktsioon I voolutugevus juhtmes l juhtmelõigu pikkus
Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla: 1N 1T = . 1A 1m Jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igas punktis elektrivälja tugevuse või magnetinduktsiooni vektor on suunatud piki selle joone puutujat. Ampere´i seadus: juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, juhet läbiva voolu tugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetinduktsiooni suuna vahel. F = B I l sin Ampere´i jõuks nimetatakse vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu, mida arvutatakse vastavalt Ampere´i seadusele. Lorentzi seadus: laetud osakesele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, osakese laenguga, osakese kiirusega ning siinusega nurgast osakese kiiruse ja magnetinduktsiooni suuna vahel. FL = q v B sin Lorentzi jõuks nimetatakse laetud osakesele magnetväljas mõjuvat jõudu, mida arvutatakse
koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sisejõu suuna ja punkti g asukoha (kahe sirge ristumispunkt): Seega on kahe varda sisejõud meil juba teada:
3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud: 1) Vooluga juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega. 2) Jõud on võrdeline magnetvälja tugevusega. 3) Jõud on võrdeline ka magnetväljas oleva juhtme osapikkusega. 4)Jõud on värdeline siinusega nurgast, mis jääb voolusuuna ja magnetvälja suuna vahele. Võttes kokku need neli järeldust saamegi Ampere'i seaduse- Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline. 1) Magnetvälja tugevusega, 2) Voolutugevusega juhis, 3) Magnetväljas oleva juhtmeosa pikkusega, 4) Siinusega nurgast, mis jääb voolusuuna ja magnetvälja suuna vahele. F=B*I*l*sin F-jõud B- Magnetinduktsioon l-juhtmeosa pikkus I-voolutugevus - nurk... 5.Kuidas määrata vooluga juhlie magnetväljas mõjuva jõu (Ampere jõu) suunda (vasaku käe reegel)
Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani meridiaanide koonduvus on tõelise ja telgmeridiaani vaheline nurk Kaldenurk Kalle protsentides Kalle promillides
Elektromagnetism uurib laetud osakeste mitteühtlast liikumist. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja mingi pinna ulatuses/sees. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Magnetvoog on võrdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)sõltub pinna normaali ja magnetvälja suuna vahelise nurga koosinusega. Faraday induktsioon: 1831.a. avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse. Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni
Katsete tulemused võis Ampère kokku võtta valemisse Amper tegi tegelikult veel ühe katse, kus ta asendas ühe vooluga juhtme püsimagnetiga. Selle kohta on digiõpikus ka video. (ptk Magnetinduktsioon) e) Mis muutub, kui vooluga juhe asetada magnetvälja? Miks? Amper'i seaduse teine kuju Sõnasta see valem. juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Mille vahel on nurk ? Voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel on nurk . f) Siin võeti kasutusele uus mõiste magnetinduktsioon. Mis ta on ja mida ta iseloomustab, mis on tema ühik? Millise elektrivälja iseloomustava suurusega on ta sarnane? Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on magnetvälja mõju iseloomustav füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu. Danton- Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Prantsuse advokaat ja poliitik. Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Robespierre-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Kõige vastu sallimatu. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Teemad Prantsuse revolutsiooni põhjused, prantsuse vabariigi väljakuulutamine,
3. Magnetiline induktsioon näitab, kui suur jõud mõjub magnetväljaga risti olevale 1m pikkusele juhtmele, milles on vool 1A. F B= I l Vooluga juhtmele mõjuva jõu suund(Ampere jõud) määratakse vasaku käe reegliga( kui B vektor suunatud peopessa ja sirged sõrmed näitavad voolusuunda, siis risti olev pöial näitab mõjuva jõu suunda. 4. Ampere seadus: Vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on võrdeline voolutugevusega, juhi pikkusega ja magnetvälja suuna ning voolu suuna vahelise nurga siinusega. VALEM: Suuna määrab vasakukäe reegel. ( B vektori suunda näitab põhjapoolus ) 5. Ampere jõudu kasutatakse elektrimootorites, elektrimõõteriistades, valjuhääldites. Näiteks kõlarid. 6. Lorenzi jõud on jõud mis mõjub liikuvatele laetud osakestele magnetväljas. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli abil. Vasaku käe sõrmed näitavad pos. laetud osakeste
Terror-vägivald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni e. Hirmuvalitsus.Direktoorium e.valitsus.Konsulaat- üks kolmest võimu inimesest peale revolutsioon.Koalotsiooni sõda-Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18 sajjandi lõpul ja 19 sajandi algul. Louis XVI-enne revolutsioni ,kuningas Prantsusmaal ,kehtestas makse esialgu ning elas mõnusat elu ,jiljem püüdis Prantsusmaad kriisist välja aidata. M.Robespierre-Jakobiinide radikaalse suuna esitaja,rahvapäästekomitee juht ,koondas võimu paari lähedasega ning hakkas Prantsusmaad füüsiliselt päästma e tappis palju inimesi , kes ei tõestanud ustavust revolutsioonile.Danton-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja ,alguses juht rahvapäästekomiteel. J.P.Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. N.BonaparteAlguses oli konsulaadi ajastu ühest kolmest pealikust ,hiljem püüdles ainuvalitsuse poole.
Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes, B-magnetinduktsioon, l-juhtmelõigu pikkus -nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magentväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog ø näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog on 0, kui magnetväli on paraleelne pindalaga. Magnevoog on maksimaalne, siis kui magnetvoog on risti pinnaga.
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
Vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti voolu ja magnetvälja suunaga. F = I B l sinα B=F/Il F = vooluga juhtmele mõjuv jõud (N) I = juhet läbiv voolutugevus (A) l = magnetväljas asuva juhme pikkus (m) α = nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel B = magnetinduktsioon (T) (Tesla) Lorenz´i jõud– jõud, mis mõjub osakestele juhul kui nad asuvad magnetväljas. Mõõdame samamoodi nagu Ampere´i jõudu (vasaku käe reegliga). F = q v B sinα q = laengu suurus (C) v = laengu liikumiskiirus (m/s) α = nurk laengu (positiivse) liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivälja.
Elektrostaatilised jõud tõukuvad, magnetilised jõud tõmbuvad. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas a) Samassuunas: Tõmbejõud. b) Vastassuunas: Tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=B*i*l*sin a 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? - Elektriliselt või magnetiliselt aktiivsete kehade süsteemi korral tuleb vastavalt E- või B- vektori pikkuse leidmiseks üksikute väljatekitajate E- või B-vektoreid liita. Superpositsiooniprintsiip kehtib kõikide väljade korral. 16.Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? - Pinge iseloomustab kahe punkti
Õpik lk 142-145 Ampere'i seadus l -juhtlõigu pikkus F= B I l sin I-voolutugevus B- magnetvälja induktsioon (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) F- jõud sin nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga.Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F= q v B sin q- osakeste lang (C kulon) v- osakeste kiirus (m/s)
voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment M (jõu F ja jõuõla l korrutis) avaldub: M = B I S sin , kus B on magnetvälja magnetiline induktsioon; I voolutugevus kontuuris; S kontuuri poolt piiratud pinna pindala; nurk pinnanormaali suuna ja tasakaalses asendis selle suuna vahel. Tasakaalses asendis = 0 ja M = 0. Jõumoment on maksimaalne (Mmax), kui = 90o. Siis B = M max = M max , IS pm kus pm = I S on kontuuri magnetmoment. Heiti Aarna 2008 Magnetism 2 Magnetiline induktsioon B on magnetvälja mingit punkti iseloomustav
Kui kahe paralleelse lõpmatu pika ja lõpmatu peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1 meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkkuse iga meetri kohta jõud siis on voolutugevus 1 amper. Magnetväljas vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkuse l ja siinusega nurgast alfa voolu suuna ning magnetväljka suuna vahel Ampere seadus.Ampere jõu suuna määratakse vasaku käe reegliga kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vektoriaalne suurus, B-vektor, mille suunda näitab magnetvälja põhjapoolus. Ühik T tesla
Kompass Kompass on suuna määramise mõõteriist Maa magneetilite pooluste suhtes.Kompassi magnetnõel näitab alati Maa magneetilise pooluse suunas. Kompass koosneb magnetiseeritud nõelast, mis pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompassi tähtsaim osa on magnetnõel, mille üldjuhul punaseks värvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nõela punane ots osutab, on magnetiline põhjapoolus. Ajalugu
juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Kumbki vooluga juhe tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub teisele vooluga juhtmele mingi jõuga. 5. Ampere seaduse valem, seletused ja mõõtühikud. F=IBlsin F magnetjõud; Ampere'i jõud (N) I voolutugevus (A) nurk voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel l juhtmelõigu pikkus (m) B võrdetegur; iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas; nim. magnetinduktsiooniks (T) 6. Magnetinduktsioon (mida iseloomustab, mis ta on, ühik SIs ja suund) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühikuks on T (tesla). Magnetinduktsiooni vektori e
7.Mida väidab Coulomb’i seadus? Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõududega, mis on võrdelised laengute suurustega ja pöördvõrdelised nende vahelise kauguse ruuduga ning osakestele mõjuvad elektrilised jõud on suunatud pikki laenguid ühendavat sirget. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest
Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Kursinurk nurk laeva pikitasandi ja orientiirsuuna vahel TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel d variatsioon Maa magnetvälja kõrvalekalle, hälve. nurk tõelise ja magnetmeridiaani vahel deviatsioon laeva rauast põhjustatud hälve. nurk magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel. 3. Paralleeli raadiuse valemi tuletamine 4. Merel kasutatavad pikkus ja kiirusühikud, meremiili pikkuse tuletamine 5
7.Mida väidab Coulomb'i seadus? Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõududega, mis on võrdelised laengute suurustega ja pöördvõrdelised nende vahelise kauguse ruuduga ning osakestele mõjuvad elektrilised jõud on suunatud pikki laenguid ühendavat sirget. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest
Paralleelsetel juhtmetel on jõud max, ristuvate vahel jõud ei mõju. 2) paralleelsetes juhtmetes on samasuunaline vool, mõjub juhtmetele tõmbejõud; vastassuunalistele mõjub tõukejõud. 3) jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 3. Mis on Ampere jõud? Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbuva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. FA= BIlsin 4. Mis on Lorentzi jõud? Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakesi. FL=qvBsin 5. Seos Lorentzi jõu ja kesktõmbejõu vahel? Kui osake liigub paraleeleselt magnetväljaga, st =0, siis sin=0, FL=0, trajektooriks sirgjoon. Kui =90, FL=qvB, trajektooriks ringjoon. FL=Fkt. qvB=mv2/r/v qB=mv/r.
Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga juhtmete vahel jõudu ei mõju. 3. Ampere seadus Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjub jõud F, mis on võrdeline juhtmes esineva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning sina voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B*I*l*sina (B magentinduktsioon). Vasaku käe reegel (määrab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna) Väljasirutatud sõrmed osutavad voolusuunda, magnetväli on suunatud peopessa, pöial näitab jõusuunda. 4. Magnetinduktsioon B magnetvälja jõu kaudu kirjeldatav füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolu ja pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühik 1 T (tesla)
juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning lõikude pikkusega ja pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega F = B*I*l*sin B magnetiline induktsioon (T) I voolutugevus (A) e juhtme pikkus (m) nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel 4. 1A definitsioon (lk 120) Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga -7 meetri kohta jõud 210 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes 1 amper. 5. Vooluga juhe magnetväljas Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub
tugevusega -7 vool, mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2·10 N, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper. 10. Selgita Ampere`i seadust. Ampere'i seadus annab vastuse millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud F B i l sin (1 N) B - magnetinduktsioon (1T) I - voolutugevus juhtmes (1A) l - magnetväljas paiknev juhtmelõik (1m) nurk magnetinduktsioonivektori ja voolu suuna vahel Kehtib vasaku käe reegel. 11. Sõnasta "vasaku käe" reegel, magnetvälja jõu suuna määramiseks? Oska seda kasutada ülesannetes. Kui väljasirutatud sõrmedega vasak käsi asetada magnetvälja nii, et peopessa on suunatud magnetinduktsiooni vektor ja sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis sõrmede suhtes risti suunatud pöial näitab juhtmele mõjuva (Ampere'i ) magnetjõu suunda. 12. Defineeri magnetinduktsiooni mõiste ja selle ühik.
annaabi.ee 
