Kui süsteemis jahutusvedeliku temperatuur langeb siis termostaat sulgeb vedeliku pääsu osaliselt radiaatorist. Radiaator Radiaatori ülesandeks on jahutada jahutusvedeliku st. Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink). Radiaatorikork ei pea olema radika küljes vaid ka paisupaagi küljes.Et süsteemis oleks surve(tõstab keemis temperatuuri), suletakse süsteem korgiga, millel on kaks klappi(surveklapp ja ülerõhuklapp). Ventilaator Ventilaator on alaliselt sisselülitatud, mis paikneb veepumba võlli küljes.2 tüüp: elektrimootori võllile istatud ventilaator ja elektrimootor lülitub sisse siis kui mootoris temperatuur tõuseb 90 kraadini, selleks on süsteemis bimetall andur.Andurik on bimetall, lülitusrelee, mis soodustab(kiirendab) elektrimootorisse voolu laskmist.
see dušširuumis või õues, kasutades duššiotsikut või aiavoolikut ning keerates see vertikaalsesse asendisse. Boileri sisemust ei tohi mitte mingil juhul kraapida, sest see kahjustab pinnakatet. Tagasiühendamine Pärast boileri loputamist paigaldage eemaldamisele vastupidises järjekorras puhastatud küttekeha. Otstarbekas on välja vahetada ka magneesiumanood. Kui tõstsite boileri seinalt maha, siis pange see sinna tagasi. Seejärel ühendage külge surveklapp, külmaveetoru ja kuumaveetoru. Elektriboileri täitmine Olles ühendanud mõlemad veetorud, avage külma vee toru ning kuuma vee kraanid. Boiler on siis täitunud kui kuumaveekraanist tuleb õhu asemel külma vett. Oodake kuni kogu õhk on torustikust väljunud ning sulgege kraanid. Veenduge, et boileri ja küttekeha ühenduskoha ning torude ühenduskohtadest ei tuleks vett. Elektriboileri ühendamine vooluvõrku
Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n. Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis. Vedeliku liikumine tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline. Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9 Membraanpump- on tööpõhimõttelt sarnane kuid tavaliselt väga väikese jõudlusega. Kolvi asemel on membraan.
Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri
tööpõhimõte Plunžer liigub ülevalt alla ASS-i suunas. Imiklapi avamismehhanismi hoob, mille üks ots liigub koos plunžeriga ASS-i suunas avab teise otsaga imiklapi. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSS-i suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSS-i. 3.2 Kütuse lõpuga reguleeritavad klapp- kõrgsurvepumbad Lõpuga reguleerivatel klapp-pumpadel on lisaks imiklapile plunžeri tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt
silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. 23. Membraanpumbad Membraanpumba ehitus: A- imipool, survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3-membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5- juhtvarras, 6- membraani kinnitus korpusega, 7-käigukamber, 8- ajamimehhanism. Membraanpumbad on eriti
● klapp reguleerimisega KKP ● siibertüüpi KKP II; silindrisse antava kütusehulga ajalise momendi reguleerimise järgi ● surumise alguse reguleerimisega KKP ● surumise lõpureguleerimisega KKP ● surumise alg ja lõppregulleerimisega KKP Kütuse algusega reguleeritava klapppumba tööpõhimõt 1kütuse kõrgsurvetoru, 2pumba surveklapp, 3 pumba imiklapp,4 – reguleerimispolt, 5 klapi tõukur 6 tõukuri hoob, 7 ekstsentrikvõll 8 pumba tõukuri rull, 9 pumba nukkketas, 10 pumba tõukur, 11 tõukuri vedru, 12 – plunžerpaar, 13 – kaitseklapp pl.s.a. plunžeri surumise alguspunkt pl.s.l. plunžeri surumise lõpppunkt hpl plunžeri käik ha plunžeri aktiivkäi hakt. plunžeri maksimaalkäik
Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri
vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. Selleks, et see vahelduv hõrendus ei kanduks survetorusse ja surve ei mõjutax imipoolt,kuuluvad pumba sisenemis-ja väljutusavade juurde vastavad klapid.sellex,et tekitada reduktori pöördliikumisest kolvi kulgliikumist,kasutat. Vänt-kepsmehhanismi Membraanpumba ehitus: A- imipool, B- survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3- membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5-juhtvarras6-membraani kinnitus korpusega7-käigukamber8-ajamimehhanism Membraanpumbad sobivad piimatoodete,mis on õrnema konsistentsiga ja vaheproduktide pumpamisex.nt juustukalgend ja igasugu jogurtid Rootorpumba ehitus: 1- rootorid, 2- pumba korpus, 3- reduktorkamber, 4- laagrid, 5- vedav võll, 6- sünkroniseeriv
Kolvi tagasiliikumise algusega imiklapp sulgub ja surve silindris suureneb (graafikul parempoolne kaldjoon ). Surveklapi avanemiseks peab surve silindris mõnevõrra (hi ) ületama survet survetorus Hs. Siis klapp avaneb ja surved ühtlustuvad (graafikul ülemine rõhtsirge ). Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. 19 Joonis 11 Kolvi liikumisel paremale, surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised (Hst ) ja dünaamilised (Hd) tõstekõrgused ning staaatilised ja dünaamilised (hi, Hi )imemis- ja survekõrgused (hs, ja Hs ). Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi- ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac. max = Hi + h2 (vt. joon.10 ).
Selleks et parandada segu moodustumist siis varustatakse mootor ülelaadimisega ehk mootorisse antakse tunduvalt suurem õhukogus , kui reaalselt vaja on. Seda nimetatakse ülelaadimiseks. (liigõhk)= L(tegelik)/L(teoreetiline) Diiselmootoritel on see ligikaudu 1,5-5.Võimsus võib üleleaadimisel tõusta 50-100% 68.Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunasliikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Ennem käivitamist tuleks pump täita veega. Surve poole kraan peaks avatudolema, sest kui ei ole siis võib pump süsteemi lõhki suruda.Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus. See võibolla tingitud voolava vedeliku inertsist ja seadme liikuvate osade inertsist
Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1.tapp 2.mutter 3.seib 4
allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik kolvipealsesse ruumi voolata, sest osa sellest ruumist võtab enda alla töösilindrisse liikuv kolvivars, sellest tingituna voolab oas vedelikust surveklapi ja kanali kaudu reservuaari ja silindri vahelisse ruumi. Vedru vastasmõju tõttu avaneb surveklapp ainult vedrude vaäga järsul kokkusurumisel, sets ainult siis on tõhusus kullalt suur, seetõttu avaldabgi amordisaator kokkusurumisele takistust. Kõige suuremat takistust avaldab amordisaator siis kui autokere eemaldub teljest, see tähendab kuio vedrud sirgnevad. Seejuures surutakse kolvipealses ruumis olev vedelik kokku. Möödavooluklapp sulgub, tekkiva rõhu tagajärjel avanebtugeva vedruga koormatud tagasivooluklapp ja vedelik voolab kolvis olevate avade kaudu kolvialusesse ruumi
Kaitseklapi paiknemine: Kaitseklapp 14 Välisõhk Surveklapi vedru Hõrendusklapi vedru Surveklapp Tihendav seib Hõrendusklapp 7.Kütuselisandi pihusti: Paikneb kütusepaagis ja oma tööpõhimõttelt sarnaneb bensiinimootorite kütusepihustitele: arvutilt saabuva signaali peale pihusti avaneb mingiks kindlaks ajaks, millega määratakse ka pihustatava kütuselisandi kogus. Pihustiga on kokku ehitatud ka rõhuregulaator, mis hoiab pumba poolt antavat rõhku ühtlaselt 3 bar´i.
Kõrgsurvepumba tootlikkust reguleeritakse plunžeri pööramisega hülsis ning etteandenurka reguleeritakse seibi paksuse muutmisega kõrgsurvepumba plunžeri all. Plunžeri liikumisel ASS-st ÜSS on plunžeripealne ruum täidetud kütusega. Plunžeri surumisega rõhk ei tõuse, kuna ülevoolu ja täiteava aknad on avatud, toimub ülevool ja plunžer kogub kiirust. Kui plunžer jõuab aukude ülemise ääre kohale, algab surumine ja rõhk tõuseb järsult, avaneb surveklapp ning kõrgsurvetoru kaudu antakse kütus pihustisse. Surumine kestab seni, kuni kaldlõikeserv avab ülevoolu ava ja algab ülevool ning plunžeri peal olev kütus voolab ülevoolutorusse. Rõhk langeb järsult, sulgub surveklapp ja lõpeb kütuse andmine pihustisse. Jätkub plunžeri üles liikumine, toimub ülevool ning plunžer jõuab ÜSS. Kui plunžer liigub ÜSS-st ASS, siis tekib hõrendus ja kütus voolab täiteava kaudu plunžeri peale. Nii jõuab plunžer uuesti ASS ja kogu tsükkel
Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame lahti kütuset kahvel – hoova kruvi ja nihutame kahvel – hooba ja pöörame plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. KKP tiheduse kontroll KKP tihedust kontrollitakse remondis, selleks võetakse välja surveklapp ja kinnitame kõrgsurvestutsi külge manomeetri. Käsipumbaga pumpame rõhu üles ja jälgime rõhulangust manomeetri järgi. Saaduid tulemusi võrdleme mootori passis olevate andmetega ja kui need on erinevad siis on plunzerpaar või pump ebatihe. Mootoritel milledel on olemas imiklapp tuleb enne plunzerpaari vahetust kontrollida imiklapi tihedust. Mootori plunzerpaaride ebatihedus ei tohi ületada 20% , kuna suurema ebatihetusega pumpa pole võimalik reguleerida võrtseks silindrisse antavat
Pärast läbipuhumis periodi klappid 6 ja 7 sulgevad. 32 2.3.1.4 Kõrgsurvepump Kõrgsurvepump annab täpselt reguleeritud kogustes ja suure surve all kütust pihustile, kus see pihustatakse silindrisse. Igal silindril on oma KKP. Pumbad on kinnitatud külgriirulitele kaheksa poldiga.Kõrgsurvepump on plunžeri tüüpi. Plunžerpump koosneb pumpa kerrese paigutatud plunžerpaaris (hülls ja plunžerist). Kere ülemises osas asub pumba surveklapp, mis surutakse vastu pesatihenduspinda vedruga. Plunžeri ja surveklapi vahel asub pumba töökamber. Hülsi ülemises osa asub pealevooluava, mis on ühendatud kütuse pealevoolutoruga. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimiseks on plinžeri ülemisesse ossa fressitud soon. Reguleerimine toimub plunžeri pööramisega ümber oma telje. Pööramisseade koosneb hammaslaatist ja hammassektorist, mis on kruviga kinnitatud pööratava hüllsi külge
Termostaadi klapp sulgub ning jahutusvedeliku temperatuur jällegi tõuseb. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi, et tagada mootori ühtlane temperatuur. 35. Radiaatorikorgi klapid Korgi otstarbeks on hoida radiaatoris vajalikku rõhku jahutusvedeliku temperatuuri suurenemisel ning vedeliku paisumisel. Kui kork oma eesmärki ei täida, on probleem kerge tulema. Rõhk radiaatoris langeb ning jahutusvedelik võib üle kuumeneda või isegi keema minna. Surveklapp. 36. Liigõhuteguri arvutus ja segukoostise piirväärtused Lamda=õhumasstegelik/õhumassteoreetiline 1 kg mootoribensiini täielikuks põlemiseks on vaja 14,7 kg õhku (õhu tihedus õhk 1,2 kg/m3) 37. Segumoodustamine diisel- ja ottomootoris Ottimootoris kasutatakse küttesegu valmistamiseks järgmisi meetodeid: 1) karburaatoriga küttesegu valmistamine 2)
.12 cm ja täitematerjali tükkide piirjämedus kuni 100 mm. Ühesilindrilise betoonipumba (joon. 118 a) segupunker 6 täidetakse valmisseguga, mida täiendavalt segab segisti 5. Punkri alumises osas paikneb labadega ergutusvõll 4, mis kergendab segu etteandmist pumbakambrisse. Pumba kolvi 3 paneb edasi-taasi liikuma mootori väntvõll 1 kepsuga 2. Pumbakambril on imiklapp ja suruklapp 8. Imemiskäigu I ajal on imiklapp avatud ja surveklapp suletud ning betoonisegu imetakse pumbakambrisse. Kolvi survekäigu II ajal on imiklapp suletud ning surveklapp on avatud ja ühendab pumbakambri betoonijuhtmega, kuhu surutakse järjekordne seguannus. Klappe käitab kulisside ja tõmmitsatega klapimehhanism, mis avab ja suleb klappe kindlas vastavuses kolvi edasi- tagasiliikumisega. Betoonijuhe 9 koostatakse kiirestiühendatavate kanglukkudega torulülidest. Betoonipumpasid saab rakendada ka ehitusmördi etteandmiseks. Selleks on
summutavad märksa tõhusamalt sõiduki enamkoormatud tagaosa õõtsumist. Lihtsamat kahepoolse toimega amortisaatorit kujutab joonis 92. Kolvi allaliikumisel tekkiva rõhu mõjul avaneb kolvi ülaosas asuv möödavooluklapp 2 ja õli voolab läbi kolvi avade silindri ülaossa. Osa õli voolab silindrist surveklapi 6 käudu anumasse 3, sest et kolvipealne ruum on kolvi- varre mahu võrra väiksem kolvialusest. Kolvi ülesliikumisel sulgub mööda voolu- ja surveklapp. Kolvipealsest ruumist saab õli aga väljuda ainult läbi kaliibritud ava l töösilindri ülaosas, mistõttu kolvi liiku- mine aeglustub. Kolvi all tekib hõrendus. Selle mõjul ava- neb töösilindri põhjas asuv sisselaskeklapp 5, mille kaudu jahtunud õli siseneb anumast silindrisse. Niisamuti töötavad ka M-66 ja MT-9 tagavedrustuse amortisaatorid. Kaliibritud ava võib silindriseina asemel laagritel. Laagrid on välisküljelt kaitstud õlikindlast kum -
annaabi.ee 
