..5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................7 Sissejuhatus Mati Unt oli tuntud Eesti kirjanik, kelle teosed on tänapäevani kuulsad. Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanuar 1944, suri 22. august 2005. Ta õppis õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks.
Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990)
hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid
Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest tööriistu ning võtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas. Euroopa seadusandlust on mõjutanud Hamurabi seadustekogu. Seadustekogu hõlmas enamikku eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kõikidesse tähtsamatesse linnadesse olid püstitatud tulbad nende seadustega
Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välja, et keegi ei näinud ja läksid pererahva juurde sööki nõudma. Libahundid: Inimesekujuga ja hundikujuga olevused. Käisid lautades, et endale koju süüa viia. (Mõni loom tappa ja seejärel liha viia söömiseks) Või siis käisid metsas, metsloomi tapmas. Katk:
Lavastajana: · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana: · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976)
"Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering) "Viimnepäev" (1972) "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) "Good-bye, baby" (1975) "Kümme neegrit" (1976) "Peaproov" (1977) "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel) "Graal!" (2001) "Stiil ehk mis on maailma nimi" "Meister ja Margarita" (2001) "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) FILMISTSENAARIUMID: "Võlg" (1966) "Saja aasta pärast mais" (1987) "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) ESSEISTIKA: "Kuradid ja kuningad" (1989) "Ma ei olnud imelaps" (1990) "Argimütoloogia sõnastik" (1993) "Vastne argimütoloogia" (1996) "Sirise, sirise, sirbike" (2003) "Theatrum mundi" (2004) TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999)
aastani. Neil aastatel lavastas ta hulgaliselt populaarseid filme, nagu näiteks: "Jahid merel" "Juunikuu päevad", 1957 (koos Viktor Neveziniga) "Vallatud kurvid", 1959 (koos Juli Kuniga) "Ohtlikud kurvid", 1961 (koos Juli Kuniga) "Jääminek", 1962 "Jäljed", 1963 "Me olime kaheksateistkümneaastased", 1965 "Keskpäevane praam", 1967 "Hullumeelsus", 1968 "Tuuline rand", 1971 "Maaletulek", 1972 "Punane viiul", 1974 "Surma hinda küsi surnutelt", 1977 "Metskannikesed", 1980 "Nipernaadi", 1983 "Saja aasta pärast mais", 1986 "Regina",1990 "Suflöör", 1993 Erilise saatusega olid Kiisa filmiloomingus 1983. aastal tehtud ,,Nipernaadi" ning samuti varem valminud ,,Hullumeelsus", mida aastakümneid kinodes ei näidatud, vaid hoiti riiulil. Nõukogude ajal oli rezissöör kindel ja hästitasustav amet. Kui Eesti sai iseseisvaks, lõppes Tallinnfilmi automaatne rahastamine ja koos sellega ka Kaljo Kiisa filmitöö.
24. Oma 1.sümfooniaga muutis Sumera mõningal määral arusaamasid sümfooniast kui zanrist. Kui üldlevinud tõekspidamiste järgi pidi sümfoonia kätkema küllalt intensiivset muusikalise materjali töötluslikkust, siis Sumera sümfooniline arendus läks teises, keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas. 25. Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele: joonisfilmid ,,Suur Tõll" ja ,,Põrgu", mängufilmid ,,Surma hinda küsi surnutelt" ja ,,Naerata ometi". 26. Instrumentaalkontserti on Sumeral olnud kaks. Klaverikontsert (1989) ja Tsellokontsert (1998). Erkki-Sven Tüür 27. E-S. Tüüri moodustatud ansambel ,,In Spe" viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock- muusikat. 28. Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat. 29. Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud
loodud on ka 365 päeva pikkune kalender. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on ka hieroglüüfkiri, mida kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Egiptuse kunst Skulptuur Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega.
· "Graal!" (2001)' · "Stiil ehk mis on maailma nimi" · "Meister ja Margarita" (2001; näidend Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel) · "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006; näidend Sophoklese ja Euripidese tragöödiate alusel) 4 Filmistsenaariumid · "Võlg" (1966) · "Saja aasta pärast mais" (1987) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Esseistika · "Kuradid ja kuningad" (1989) · "Ma ei olnud imelaps" (1990) · "Argimütoloogia sõnastik" (1993) · "Vastne argimütoloogia" (1996) · "Sirise, sirise, sirbike" (2003) · "Theatrum mundi" (2004) Tõlked · "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (Gottfried August Bürger) (1974, 1992) · "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (Carl Gustav Jung) (1995)
Temaatika keerles vaarao elu ümber, kuid oli ka intiimsemaid stseene. Hauakambris leidub ka selliseid maale, millel kajastatakse lihtrahva elu. Skulptuur kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Kujudel rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. Avastati Tutanhamoni, kust leiti Tutanhamoni kuldmask. Teise rühma kuuluvad väikeformaadilised teenijate kujud, mis pandi hauakambritesse. Maal egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Reljeef on madal, vaid kontuurilt sisse süvendatud seda nimetatakse pinnakunstiks. Figuuri kujutati ,,egiptuse poosis"
Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud. Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus Suu asemel on sõõrsuudel suulehter, mille serval ja keelel asuvad arvukad sarvhambad. Nende abiga raspeldavad nad lihatükke nii elusatelt kui ja surnutelt. Enamikul juhtudel imevad nad end elusa ohvri külge ja toituvad selle kehast. Läänemeres elab kuni 40cm pikkune jõesilm, kes tuleb kudema merre suubuvatesse jõgedesse, peamiselt Pärnu ja Narva jõkke. Päras kudemist silmud enamasti surevad. (Sõõrsuud; Kõhrkalad ja sõõrsuud) (Pilt1, sõõrsuud) 4 Kõhrkalad
tuntumaid kaljutempleid on Abu Simbelis asuv vaarao Ramses II tempel. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik (usuline) tähendus ning seetõttu kujunesid kindlad reeglid, mis pärssisid kunsti arengut. Temaatika keerles eelkõige vaarao elu ümber. Egiptuse jumalate, vaaraode ja ülikute kujud olid suuremõõdulised ja ranged, lihtinimesi kujutavad skulptuurid on aga väikesed, väljendusrikkad ja reeglitest vabad. Seoses surnutelt maskide võtmisega tekkis portreekunst, mille kauneimaks näiteks on kuninganna Nofretete (Nefertiti) pea. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Maalidel puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Samuti ei osatud edasi anda ruumi. Sellele vaatamata mõjusid egiptuse maal ja reljeef väga dekoratiivselt.
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid:
Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas. Konsap oli kohe nii julge et läks vaenlase valvetõkkele ja tappis nende valvuri. Peale seda pandi tulistjalu jooksu. Külas hakkas suur tulistamine pihta. Poisid võtsid surnutelt veel mis võtta andis ja põgenesid. Joosti kaua, kuni mindi võsastikku ja Kohlapuu seal maha kukkus. Jõud oli lihtsalt otsa saanud. Teised küll proovisid teda edasi tarida aga ei olnud neil jõudu. Kuna paugutamine toimus neist kaugemal otsustati jääda paigale. Lõpuks tuli neil mõte, et Ahas võiks edasi minna ja teistele öelda, et nendega kõik korras. Ahas hakkaski liikuma. Ta jõudis kraavini, kus nad alguses kõik olid seisnud. Ta teadis, et maja pole enam kaugel. Siis
Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas. Konsap oli kohe nii julge et läks vaenlase valvetõkkele ja tappis nende valvuri. Peale seda pandi tulistjalu jooksu. Külas hakkas suur tulistamine pihta. Poisid võtsid surnutelt veel mis võtta andis ja põgenesid. Joosti kaua, kuni mindi võsastikku ja Kohlapuu seal maha kukkus. Jõud oli lihtsalt otsa saanud. Teised küll proovisid teda edasi tarida aga ei olnud neil jõudu. Kuna paugutamine toimus neist kaugemal otsustati jääda paigale. Lõpuks tuli neil mõte, et Ahas võiks edasi minna ja teistele öelda, et nendega kõik korras. Ahas hakkaski liikuma. Ta jõudis kraavini, kus nad alguses kõik olid seisnud. Ta teadis, et maja pole enam kaugel. Siis
Skulptuur Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kujudel ainult kaks: istuv, jalad koos, käed põlvedel, või seisev, vasak jalg ees, käed küljel rusikas, harva üks käsi rinnale tõstetyd. Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusesse. Kujude näojooned pidid võimalikult palju inimese enda moodi olema, sest kui juhuslikult keha hävis, siis oli võimalik hingel kuju sisse tulla. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Portree kunsti õitseng langes 14. Sajandisse eKr, kui valitses Ehnaton (Amenhotep IV). See vaarao pööras rohkem tähelepanu maistele rõõmudele. Lühikeseks ajaks pääses kunst oma jäikadest reeglitest ja omandas suurema loomutruuduse. Tollel ajal loodi kõige kaunim skulptuur, naisepeaportree Nofrete pea. 20 1922. a. Avastati rüüstamistest peaaegu puutumata jäänud Tutanhamoni hauakamber.
Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev keiser ja uhke askeet. (,,Vabaduse deemon", 1936) Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustunud, ei kustu inimestel? Eks küsi endast parematelt. Eks küsi surnutelt. Ja elavatelt. Kuid ära iial küsi kaduvikult sa enam neid, kes läksid juhuslikult kottpimedasse läbi leetetuha. Oh usu, nendele on ükstapuha, kas laevamees kord sõudis laternata nad kaotsi meelega või kogemata (,,Tähetund", 1965) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. 13 Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi
Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Skulptuur täitis vaid üht ülesannet surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus
Zeus on temaga, aga meie hoidkem kokku, Kreeka juhid! Katkem oma väe taganemist, et see saaks minna ja sisse võtta laevade kaitse!" Tema hüüe toob kokku tugevamaid võitlejaid, kes moodustavad kaitsetõkke. See suudab mõnda aega troojalaste survele vastu seista, samal ajal aga põgenevad ülejäänud karjas mere suunas. Thoase ja ta kaaslaste vastu luhtub mitu troojalaste rünnakut, kuid üha rohkem kreeklasi langeb. ,,Jätke langenud rahule!" keelab Hektor oma kaaslasi, kes peatuvad surnutelt relvi ja varustust riisuma. ,,Laske nende relvad ja kilbid olla! Neid jääb meil küllalt aega kokku korjata kui oleme võitnud. Nüüd kõik laevade vastu! Tooge tõrvikud! Võit jääb meile!" Nagu tormitsev jõge, mis üle kallaste tungib ja tõkestamatult tasandikule valgub, nii liiguvad troojalased edasi mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. Hoolimata tema suunas lendavatest nooltest ja
(kratid, aga ka nt haiguse varesele-harakale manamine). Eesti rahvameditsiinis(-usundis) on haigustekitajaid vähe süstematiseeritud. Renata Sõukand (keda siinkohal on kasutatud) mainib Ilmari Mannineni (küll eeskätt soome materjalil ja juba 1922) tehtud üldistust. Manninen eristas haiguste puhul nende tekitajaid ja ilmumiskuju. 23 Demonoloogilised haigustekitajad (Manninen): 1. Surnutelt saadud haigused; 2. Maast ja maavaimudelt saadud haigused; 3. Metsast ja metsavaimudelt saadud haigused; 4. Veest ja veevaimudelt saadud haigused; 5. Tuulest saadud haigused; 6. Tulest saadud haigused; 7. Maja- ja saunavaimudelt saadud haigused; 8. Jumala(te) saadetud haigused; 9. Haigusdeemonilt saadud haigused. Demonoloogiliste haigustekitajate ilmumiskuju järgi (Manninen): 1. Seestumine; 2. Välisjõu kallaletulek; 3. Nakkusrünnak
annaabi.ee 
