Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub. Mütoloogia põhjal teame, et Alkmenel sünnib poeg Herakles, kes saab oma elu jooksul väga kuulsaks üle maailma. Moliere'i näidendis on peakohal kuulus ja austatud Teeba väepealik Amfitrüon, kes on just võidukalt Teebat kaitsnud. Tema kõrval on peakohtadel ka Jupiter, Mercurius, Alkmene ja Sosia. Jupiter on võimas peajumal, kellel oli kombeks aegajalt maale laskuda, et surelike naistega lõbutseda. Tema veedab ka aega Alkmenega Amfitrüoni kujul
Ainult 1x aastas päikest üle andes, saavad nad suudelda. Ööbik hüüab ,,Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" · ENDLA JÄRV JA JUTA Jutale kuulus Endla järv ja tema kaitse all olid oru ja järve elanikud. Mäeseljakul kuulasid inimesed Juta imekaunist laulu ja armukaebusi. Juta armsan Ilmarise poeg Endel oli surnud. Ilmarine tegi neiule kuldse liniku, mille üle tõmmates too õnnelikku minevikku kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE Kevadpeoks oli inimesi igalt poolt Tartusse tulnud, sest Kalevipoeg pidi mängudest osa võtma. Peo ajal tuli vanatüdruk,kes laulis oma noorusest ja kosilastest. Lõpetades kõlas naer. Peovanem nõudis rahu. Rahvas ei kuulanud ja naeris edasi. Rauk vihastas ja tõmbas kandlikeeled puruks. Laulik kadus ja keegi pole teda enam näinud.
Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Tema auks püstitati kujusid ja rajati templeid. Hermes oli hingede hauatagune saatja või hingede juht. Ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi. Selle eest sai ta Zeusilt kullast kepi, mida ta kasutas oma kepina. Hermese leiutatud on ka lüüra ning tema olevat ka see, kes on võiduajamiste ja poksi “isaks”. Hermesel oli palju lapsi. Üks nendest oli poeg Paan
Abikaasa Persephone, kelle ta röövis oma surnuteriiki. Teda tuntakse ka nime 'Pluto' või 'Pluton' all (Vana-Rooma mütoloogia). Allilma väravates valvas Kerboros, Hadese kolmepealine koer. PALLAS-ATEENA Hariduse- ja tarkusejumalanna, samuti kudumisejumalanna. Kannab alati rinnakilpi ja harjaga kiivrit. Sündis Zeusi peast, Zeus pidas teda oma lemmiklapseks. Tal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta said jagada surelikele, nagu ka nooruslikku välimust. ARES Sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg. Pärit Traakiast, kus oli sõjakas rahvas. Kandis alati soomusrüüd, oli kõige ilusam jumal, kuid iseloomult julm veri, tapmine meeldis talle. Teda ei austatud eriti, kuid siiski oli tal koht 12 olümposlase seas (aga mitte ühtegi templit). Koos oma kaaskonnaga külvas kõikjal surma ja hävingut. Tema õde oli tülijumalanna Eris
Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana- Kreekas. Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta falliline jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti.
Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab Lachesis võttis kinnisilmi loosi, mis surelikele osaks pidi saama Atropos märkis 2 teise õe otsused üles
sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas. Hermese järglased Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg. Dryopet kohutas tema inetu, poolsikust laps ning ta jooksis ära. Hermes viis lapse Olümposele, kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasüdamlikkust. Paanist sai jumal, keda austasid eriti lambakarjused ja kütid. Abderos oli Hermese poeg, kelle sõid ära Diomedese märad
Orus on kristallselge järv. Järveääres elab laulujumala luulest sündinud kuldsete juustega neiu Juta. Temale ongi see järv pühendatud ja tema kaitses selles järved elavaid elanikke, linde ja kalu. Järve ääres ta laulis ja oli kuulda armukaebusi. Tema armsam oli surnud . Ta nuttis vahetpidamata kuni Ilmarine tegi talle kuldse loori mida kandes elas ta läbi õnnelikku minevikku koos Endliga oma kallimaga . Vahel laenab ta seda loori ka surelikele inimestele , oma kurbusest võitu saamiseks. Laulus ja jutus tuleb minevik meile jälle meelde. Vanemuise lahkumine Kõige pikema päeva jaoks tehti pidu. Peole tulid paljud külalised maailma eri paikadest . Pidu toimus Tartus , Emajõe kaldal. Kõik olid vaatama tulnud Kaleviidi , sest ta pidi sellel aastal mängudest ja võistlustest osa võtma .Esines ka üks kortsus põskedega ja väriseva lõuaga vanatüdruk ning laulis laulu
maailma kõige ilusama naise armastuse. Hermes (Mercurius) oli rändurite, lambakarjuste, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. .Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Hermes viis äsja surnud hingi allilma Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes 2 leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga (vaata Hermese kepp). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid
Hermes ja Dionysos (2015) 7 1.5 Hermes, kas hea või halb? Ühelt poolt, jumalate saadikuna täidab käske ning toob rahvale sõnumeid, kuulutab rahva tahet jumalatele. Lisaks kaitseb teekäijaid ja juhatab oma herooldi kepi abil surnuid allilma. Viimane õpetas rahvale kaalu ühikuid, numbreid, tähestiku ja ilukõne. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. (Womenstyle life,.2015) Jällegi teiselt poolt vaadatuna, Hermes on leidlik ja kaval, kaupmeeste jumal, kes oskab inimesi hästi petta ja eksitada. Isegi tema sünniloos on teda kujutatud vargana, mil ta varastab, vastsündinuna oma venna, Apolloni, veisekarija ning teeb igale veisele ka jalanõud, et ta vend oma karja üles ei leiaks. Tänud abivalmis talupojale sai Apollon siiski teada, kes tema karja ära oli varastanud. (Womenstyle life.2015)
Taltsutas esimese hobuse. Peale muude asjade õpetas ta naistele ketramist, kudumist ja õmblemist, vanutamist värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema. Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks. Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad“. Athena sümbolid Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu (õlipuu) oli tema puu. Öökull:
et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad Kreeka jmalad olid antropomorfsed, kuid neid eristas inimestest suratus ja vägi. Jumalad käsutasd loodusjõude ja vael koguni kahastasid neid. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Tähtsaimad jumalad: Zeus(taevajumal), Hera-zeusi abikaasa ja õde(taeva kuninganna,abielu kaitsja), Poseidon-zeusi vend(merejumal), Hades-zeusi II vend(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter-zeusi õde(põlluvilja jumalanna), Ares- hera ja zeusi poeg(sõjajumal), Hephaistos-hera ja zeusi poeg(tulejumal), Athena-zeusi tütar(sõjajumalanna, linnade kaitsja), Apollon(luule, muusika ja terve mõistuse
veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad Kreeka jmalad olid antropomorfsed, kuid neid eristas inimestest suratus ja vägi. Jumalad käsutasd loodusjõude ja vael koguni kahastasid neid. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Tähtsaimad jumalad: Zeus(taevajumal), Hera-zeusi abikaasa ja õde(taeva kuninganna,abielu kaitsja), Poseidon-zeusi vend(merejumal), Hades-zeusi II vend(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter-zeusi õde(põlluvilja jumalanna), Ares-hera ja zeusi poeg(sõjajumal), Hephaistos-hera ja zeusi poeg(tulejumal), Athena-zeusi tütar(sõjajumalanna, linnade kaitsja), Apollon(luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis-Apolloni kaskikõde(jahijumalanna ja
anda. Sellel muusikal on võime panna unustama olevik, kanda ruumitusse ja ajatusse ebamäärasusse ning äratada vaigistamatut igatsust millegi tundmatu järele. Sireenid olid tiibadega naised või naisepeaga linnud, kes elasid ühel saarel Itaalia ranna lähedal. Algul on nad kaks või kolm lauljat, hiljem lisanduvad teised sireenid, kes lauljaid flöötidel ja keelpillidel saadavad. Sireenid olid surelikele ohtlikud. Kui mõni laev nende saare lähedale sattus ja meeskond nende laulu kuulis, ei suutnud meremehed enam pardale jääda. Igatsuse sunnil ujusid nad kaldale ning jäid viljatul saarel haledasti nälga. Hukatuslik tüliõun oli kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja
Sellel muusikal on võime panna unustama olevik, kanda ruumitusse ja ajatusse ebamäärasusse ning äratada vaigistamatut igatsust millegi tundmatu järele. Sireenid olid tiibadega naised või naisepeaga linnud, kes elasid ühel saarel Itaalia ranna lähedal. Algul on nad kaks või kolm lauljat, hiljem lisanduvad teised sireenid, kes lauljaid flöötidel ja keelpillidel saadavad. Sireenid olid surelikele ohtlikud. Kui mõni laev nende saare lähedale sattus ja meeskond nende laulu kuulis, ei suutnud meremehed enam pardale jääda. Igatsuse sunnil ujusid nad kaldale ning jäid viljatul saarel haledasti nälga. Hukatuslik tüliõun oli kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite
pühendatud moon, roos ja Myrtle. Jumalanna auks on nimetatud Päikesesüsteemi teine sisemine planeet- Veenuseks. Hermes 1 ÜLESANDED Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. 3 HERMESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Tema nimi on nähtavasti tuletatud ladinakeelsest sõnast merx 'kaup' või mercator 'kaupmees'. Ta on väga sarnane vanakreeka jumala Hermesega ja etruskide Turmsiga. Mercuriuse tempel Aventinuse mäel rajati 495 eKr. 15. mail toimusid Mercuriuse auks merkuraalid (Mercuralia)
selgitusse kergitatuna. Häda ülemvõimu poolt tabatud rauga, kannatajana hooletusse jäetu vastas seisab ülemaine rõõmsameelsus. Mis laskub jumalikust sfäärist alla ja annab mõista, et kangelane oma puhtas passiivses hoiakus saavutab oma suurima aktiivsuse. See ulatab kaugelt üle tema elu, sel ajal kui varasem teadlik rabelemine teda ainult passiivsuseni juhatas. * Nii harutatakse surelikele silmadele lahendamatult kokkusõlmitud Oidipuse valmi protsessisõlm aeglaselt lahti. Ja sügavaim inimlik rõõm valdab meid selle dialektika jumaliku vastanduse puhul. Kui me selle selgitusega luuletajat õiglaselt hindame, siis võib ometi küsida, kas müüdi sisu on nüüd ammendatud? Ja siin selgub, et luuletaja käsitlus ei ole midagi muud kui seesama valguspilt, mis peale vaadet sügavikku tervistavalt mõjub. *
5 kirjanduse lugemist päevas. Kirjaoskus oli ka hädavajalik eeldus meditatsiooniks, mis kujutas endast päheõpitud piiblitekstide suulist kordamist. Kahtlemata sõltus mungakssaamine kutsumusest ja Jumala armust, mis tulenes omakorda Jumala müstilisest tahtest (seda rõhutati eriliselt kloostrijutlustes). Kuid samas oli mungakutsumus ainulaadne väljavalituse vorm ja klooster ainuke koht, kus kujundati üliinimesi , kes omasid ülejäänud surelikele kättesaamatuid intellektuaalseid võimeid ning tõusid seetõttu teistest kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval. 2.2 Vaimuliku naise kasvatus Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka terve hulk naisi. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaeteabi, suremise õpetuse ja toe. Igapäevast kasvatustööd viisid läbi nunnad
vastu). Antud juhul sobis selleks võõraks Herakles perfektselt. Kui Herakles kuningakojas `aupaklikult' ohvrialtari juurde juhatati, siis mõistis ka tema, mis on teoksil ning reavunult lõi ta maha nii kuninga, tema pojad, preestrid kui ka kõik pealtnägijad. Olles jõudnud Kaukasusse, kohtas Herakles mäe külge aheldatud Prometheust. Zeus oli inimsõbralikku titaani karistanud, kuna see oli surelikele valguse kinkinud. Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise eest lubas Prometheus, et tema vend Atlas toob talle hesperiidide kuldsed õunad. Atlas elas kaugel põhjas hüperborealaste maal. Tema igaveseks ülesandeks oli taevavõlvi turjal kandmine. Kui Herakles Atlase juurde ilmus, kuulas viimane ta loo sõbralikult ära ja läks hea meelega kuldõunte järele. Nii kauaks jäi taevavõlv Heraklese kanda
inimestele meelde jumalate seadusi. Seni kui inimesed aga seadusi austasid ja Zeusi kummardasid, kinkis ta neile eluandvat päikesepaistet ja seemnete idanemiseks vihma, ning inimesed nautisid tema üllameelsuse vilju. Selleks et tõesti seadustest kinni peetaks ja kord püsiks, toetasid kõik jumalad Zeusi ja olid kärmed tema käske täitma. Themis ja Justitia Seadusejumalanna Themis viibis alati Zeusi kõrval. Ta kuulas Zeusi käske ja andis need otsekohe surelikele inimestele teada. Niiviisi pandi maailma valitseja antud seadused maa peal kehtima. Teine jumalanna, Justitia, kaitses õigust ja vihkas valskust. Kui ta iganes nägi ülekohut, teatas ta kohe Zeusile ja see mõistis õigust. Häda seaduserikkujale, kelle kohta surematu Zeus oli otsuse langetanud, sest karmimat karistust polnudki võimalik määrata. Kui aga eksinu kahetses, kuni polnud liiga hilja, ja andestust palus, andis Zeus
võõra (see pidavat aitama põua vastu). Antud juhul sobis selleks võõraks Herakles perfektselt. Kui Herakles kuningakojas `aupaklikult' ohvrialtari juurde juhatati, siis mõistis ka tema, mis on teoksil ning reavunult lõi ta maha nii kuninga, tema pojad, preestrid kui ka kõik pealtnägijad. Olles jõudnud Kaukasusse, kohtas Herakles mäe külge aheldatud Prometheust. Zeus oli inimsõbralikku titaani karistanud, kuna see oli surelikele valguse kinkinud. Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise eest lubas Prometheus, et tema vend Atlas toob talle hesperiidide kuldsed õunad. Atlas elas kaugel põhjas hüperborealaste maal. Tema igaveseks ülesandeks oli taevavõlvi turjal kandmine. Kui Herakles Atlase juurde ilmus, kuulas viimane ta loo sõbralikult ära ja läks hea meelega kuldõunte järele. Nii kauaks jäi taevavõlv Heraklese kanda. Kui
omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku
omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku
Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja neile ohvreid tuues, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalate seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, millele järgnes taevaste kättemaks.
Erinevates kohtades mõisteti seda juba siis väga hästi. Seda ei mõistnud kahjuks ainult niinimetatud "kutsutud". Eraldi pidas Lüdendorf, tol ajal suure kindralstaabi kolonel, oma kohuseks osutada nendele puudustele oma kirjalikus ettekandes, mis oli tema poolt esitatud 1912. a., kuid arusaadavalt ei osutanud meie "riigimehed" sellele dokumendile väikseimatki tähelepanu. Selge arusaam niisugustest lihtsatest asjadest on omane ainult meile, tavalistele surelikele, mis puutub aga härrastesse "diplomaatidesse", siis pole nemad juba põhimõtteliselt võimelised neid mõistma. Saksamaale oli veel õnneks, et sõda puhkes 1914. a. konflikti tõttu, millesse Austria oli otseselt segatud, nii et Habs-burgidel ei jäänud üle muud, kui sõjast osa võtta. Kui sündmused oleksid arenenud teisiti, oleks Saksamaa arvatavasti jäänud üksinda. Habsburgide riik poleks soovinud ega suutnud võtta osa sõjast, mis oleks puhkenud vahetult Saksamaa tõttu
annaabi.ee 
