JÕUD Jõudude superpositsioon Jõud on vektor, millega saab kirjeldada ühe keha mõju teisele või keha mõju keskkonnale või keskkonna mõju kehale. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis mõju avaldab nende (vektor)summa resultantjõud. Resultantjõud mõjutab keha samamoodi, nagu mõjutaks üksainus jõud, mille suund ja suurus on samasugune. See on jõudude superpositsiooni printsiip. Superpositsioon tähendab sõltumatut liitumist. Seega saab toimida ka vastupidi iga jõu võib lahutada sobivateks komponentideks, mis on rakendatud samasse punkti. F Fy Fx Joonis 1. Me võime tirida mingit objekti jõuga F , aga samamoodi kahe jõuga Fx ja Fy ning objekt liigub mõlemal juhul täpselt ühtemoodi.
Röntgen. Kahjulik: 1) Suures koguses tekitab mutatsioone DNAs. 2) Valkude denaturatsioon. 3) Silmahaigused. Difraktsiooni nähtus, mille korral painduvad lained tõkke taha. Huygensi printsiip: iga ruumipunkt, kuhu jõuab laine, on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine, mis on keralaine. Huygens-Fresneli printsiip: igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Superpositsioon: ühes ja samas ruumipunktis võib olla kuitahes palju erinevaid elektrivälju. Interferents:kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Käiguvahe teepikkuste erinevus(vahe). Interferentsijärk täisarv k: max=2k /2, kus k=0,+-1, +-2,... Interferentsi maksimum - liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimum:kui lained liituvad vastupidustes faasides. Difraktsiooni ja interferentsipildi
järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest lähtuvad homogeenses (isotroopses) levimiskeskkonnas sfäärilised (või ringjoonelised) sekundaarlained (moodustub ka tagasilaine). Kõikide elementaarlainete kohtumispaik moodustab tasalainete puhul uue lainefrondi, mis on kõigi elementaarlainete mähispind. Lainefrondi uue asendi määrab kõigi elementaarlainete superpositsioon. Kuna paralleel- või ristlaine frondist kiirguvad elementaarlained igas suunas, siis on võimalik, et lained painduvad tõkete taha. Huygensi printsiibi sõnastas esialgsel kujul Christiaan Huygens ning täiendatud kujul Augustin Jean Fresnel, mistõttu seda nimetatakse ka Huygensi-Fresneli printsiibiks. Huygensi printsiibist moodustub palju erijuhtumeid, näiteks difraktsioon kaugväljas (Fraunhoferi difraktsioon) ja difraktsioon lähiväljas (Fresneli difraktsioon). 4
16) Valguslainete erinev sagedus näitab erinevat a) Eredust b) Värvi c) Amplituudi d) Kiirust 17) Lennuk lendab ekvaatorilt horisontaalselt kiirusega maa suhtes 1500km/h. Maa teatavasti pöörleb. Kuhu peaks lennuk lendama, et tema sisemus vastaks kõige paremini inertsiaalsele taustsüsteemile? a) Läände b) Itta c) Põhja d) Lõunasse 18) Elektronvoltidega mõõdetakse a) Pinget b) Võimsust c) Energiat d) Laengut 19) Lainefunktsooni superpositsioon kvantmehaanikas tähendab a) Eri osakestega seotud lainefunktsioonide liitumist b) Eri osakestega seotud lainefunktsiionide korreleerumist c) Paljude lainefunktsioonide peitumist ühes lainefunktsioonis d) Üht osakest kirjeldavate lainefunktsioonide omavahelist sõltuvust 20) Iga kvargiga seotud värvide arv on a) 3 b) 2 c) 8 d) 0
Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpositsioon ehk liitumise põhimõte. st. Kogu väljatugevus on võrdne üksikute laengute väljatugevuste geomeetrilise summaga. JõujoonMõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud pikki selle joone puutujat. Töö elektriväljasA = q E s kus s on jõu suunaline nihe. Töö ei sõltu laengu liikumise tee kujust. Potentsiaal iseloomustab ühikulise positiivse laengu potentsiaalset energiat mingi 0 taseme suhtes. PingeU = 1 - 2
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. 42. Miks suurte avade korral ei esine difraktsiooni? Esineb küll, kuid seda on raske märgata kahel põhjusel: esiteks, ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ja teiseks, suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. 43. Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks? Kui esineb superpositsioon. 44. Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 45. Mis on käiguvahe? Tähis Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel liitumispunkti tagasi jõudmiseks. Tähiseks on (delta) 46. Interferentsi maksimumi tekkimise tingimused. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis
Laineperiood T on aeg, mille jooksul keskkonnaosake sooritab täisvõnke. 8. Lainete superpositsiooniprintsiip, lainete interferents. Laine superpositsiooniprintsiip- kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonna osakeste summaarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete X X X geomeetriline summa (superpositsioon). Valemina X= 1 + 2 +...+ n Lainete interferents on ajas muutumatu laine energia ümberpaiknemine ruumis, mis on tingitud lainete liitumisest e. superpositsioonist. Interferentsi korral tekib võnkkeamplituudi püsiv suurenemine ja teistes vähenemine. (Seisvad lained ongi interferentsed lained looduses) 9. Seisulained, seisulainete sõlmed ja paisud. Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui
V i mahuühiku dipoolmoment. Isotroopsetes dielektrikutes ja mitte eriti tugeva elektrivälja r r korral P = 0 E , kus on aine dielektrilisi omadusi iseloomustav suurus, nn dielektriline vastvõtlikkus ( >0). Polariseerumisel dielektriku laengud nihkuvad, tekivad nö mittekompenseeritud e polarisatsioonilaengud. Elektriväli dielektrikus on superpositsioon välisest väljast ja polarisatsioonilaengute väljast. r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog läbi kinnise pinna S sõltub ainult selle pinna sisse jäävatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r
→ → . f ( x +T ) =f ( x) . Liitfunktsioon(superpositsioon): y=f ( x ) ja y=g ( y ) → z=g[ f ( x ) ] , f ( x +T ) =f ( x) Vähim positiivne arv, mille korral nimetatakse f-ni
dünaamilised protsessid süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi Y(s)=H(s)U(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis U(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Seejärel leitakse väljundmuutuja kujutis nt osamurdudeks lahutamise teel. Originaalile üleminek toimub Y(s)'i nö tagasiteisendamisega y(t)-ks Laplace'i teisenduste abil.
Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel 3.5 Impulss- ja hüppekaja- Impulskaja h(t) u(t)=(t)=> y(t)=h(t)-Orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss (t)
Iga registermasina programm on realiseeritav Turingi masinal: Esitame registermasina kõigi nullist erinevate registrite sisu Turingi masina lindil Turingi masin ja registermasin on arvutatavuse mõttes ekvivalentsed. Church-Turingi tees: iga efektiivselt arvutatav funktsioon on realiseeritav Turingi masinal 24. Lihtrekursiivsed funktsioonid, nende arvutatavus Turingi mõttes. Arvtatavuseks piisab kolmest operaatorist: · superpositsioon (f.-nide järjest rakendamine) · rekursioon (f.-ni rakendamine iseenda sees omaenese eelmistele väärtustele) · minimeerimine arvutamine teatud tingimuse täitumiseni Superpositsioon: n-kohaline f.-n f on saadud m kohalisest f.-nist g ja n kohalistest f.-nidest hi (i = 1,..,m) superpositsioonioperaatori rakendamisel, kui f = Sm+1(g;h1,..,hm) = g(h1,..,hm) Rekursioon: n+1-kohaline f-n f on saadud n-kohalisest f.-nist g ning n+2-kohalisest f.-nist h
Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus. AND järjestikku asetsevad lülitid OR paralleelselt asetsevad lülitid NOT elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku ühendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Täielik loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni. Näiteks: and-or-not või and-not süsteem. Loogikaf.-ni superpositsioon on f.-n, milles mingi(d) argument(id) on asendatud nende väärtust arvutavate funktsioonidega. 3. Kombinatsioonskeem: digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika
Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus. AND järjestikku asetsevad lülitid OR paralleelselt asetsevad lülitid NOT elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku ühendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Täielik loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni. Näiteks: and-or-not või and-not süsteem. Loogikaf.-ni superpositsioon on f.-n, milles mingi(d) argument(id) on asendatud nende väärtust arvutavate funktsioonidega. 3. Kombinatsioonskeem: digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika
antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest lähtuvad homogeenses (isotroopses) levimiskeskkonnas sfäärilised (või ringjoonelised) sekundaarlained (moodustub ka tagasilaine). Kõikide elementaarlainete kohtumispaik moodustab tasalainete puhul uue lainefrondi, mis on kõigi elementaarlainete mähispind. Lainefrondi uue asendi määrab kõigi elementaarlainete superpositsioon. 4. vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS (root mean square ruutkeskmine väärtus perioodi kestel). 5. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 6.Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse
..., x n ) } { f3, f5, f10, f12 } Kd · Klass Kmon - monotoonsete loogikafunktsioonide klass Kmon = { fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) | ( i i , i = 1,..., n) ( f i ( 1 ,2 ,...,n ) f i ( 1 , 2 ,..., n ) ) } Iga loogikafunktsioon, mis ei sisalda DNK kujus inversioone, on monotoonne ning vastupidi, iga monotoonne loogikafunktsioon on esitatav DNK-na, mis ei sisalda inversioone. { f0, f1, f3, f5, f7, f15 } Kmon · Loogikafunktsioonide klass S on suletud, kui suvaline selle klassi funktsioonide superpositsioon kuulub samuti klassi S. Klassid Klin ja Kmon on suletud klassid. · Süsteem S on nõrgalt täielik, kui ta võimaldab pärast konstantfunktsioonide f0=0 ja f15=1 lisamist esitada suvalist funktsiooni fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) läbi süsteemi {S, f0, f15} superpositsiooni. · Selleks, et süsteem S oleks nõrgalt täielik, on piisav ja tarvilik, et ta sisaldaks ühte mittemonotoonset ja ühte mittelineaarset funktsiooni.
,xn ) i i , i 1,..., n f i 1 , 2 ,..., n f i 1 , 2 ,..., n } Iga loogikafunktsioon, mis ei sisalda DNK kujus inversioone, on monotoonne ning vastupidi, iga monotoonne loogikafunktsioon on esitatav DNK-na, mis ei sisalda inversioone. 25 { f0, f1, f3, f5, f7, f15 } Kmon Loogikafunktsioonide klass S on suletud, kui suvaline selle klassi funktsioonide superpositsioon kuulub samuti klassi S. Klassid Klin ja Kmon on suletud klassid. Süsteem S on nõrgalt täielik, kui ta võimaldab pärast konstantfunktsioonide f0=0 ja f15=1 lisamist esitada suvalist funktsiooni fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) läbi süsteemi {S, f0, f15} superpositsiooni. Selleks, et süsteem S oleks nõrgalt täielik, on piisav ja tarvilik, et ta sisaldaks ühte mittemonotoonset ja ühte mittelineaarset funktsiooni.
optimaalne ärriti - impulsi, millest suuremaks kontraktsioon enam ei läinud. minimaalne sisend ja suurim väljund. Sellest suurema sagedusega ärritajaid ei ole mõttekas kasutada. ül2.Määrasime graafiku erinevad faasid. 1. latentsifaas - impulss on antud, aga vastust veel ei ole. 28 2. kontraktsioonifaas - kutsutakse esile kaltsiumioonigeda. 3. lõõgastusfaas graafik ül3 tõmmakute superpositsioon. Vähendasime kahe impulsi vahelist intervalli. Kaks teineteisele kiirelt järgnevat lihasele antud ärritajad võivad põhjustada tõmmakute superpositsiooni - eelmine tõmmak ei ole veel lõppenud kui uus juba algab. Tulemuseks hakkas teine tõmmak esimesele lähemale liikuma, suurenes amplituud. Amplituudi suurenemine ei toimunud lõpmatuseni. graafik ül4. Lihase kontraktsiooni sõltuvus ärritaja sagedusest
niisuguste tõkete ja avade korral, mille mõõtmed ei ole väga palju suuremad vaadeldava laine pikkusest. Hea näide. Samal põhjusel on kuulda meetrise läbimõõduga puutüve taga asuva inimese häält, sest puutüve läbimõõt on väiksem hääle lainepikkusest. Kui see inimene paikneks teisel pool suurt maja, siis tema häält kuulda ei oleks, kuna maja mõõtmed ületavad tunduvalt hääle lainepikkust ja sellepärast hääl teisele poole maja ei levi. 24. Lainete superpositsioon Samas keskkonnas võib asuda ja võnkumisi tekitada ükskõik kui palju laineallikaid. Kõik need võnked levivad keskkonda üheaegselt, mistõttu üks ja seesama osake võtab osa paljudest võnkumistest.[1] Näiteks lainete interferents on näide superpositsiooniprintsiibist lainete korral: lainete 1 ja 2 superpositsio on laine 1 laine 2 kaks samas faasis kaks vastasfaasis võnkuvat lainet võnkuvat lainet 25
T on periood f on sagedus. Enamasti on perioodiline muutus kas pöörlemine, tiirlemine või võnkumine. Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts. Perioodilise protsessi sagedus on leitav järgmisest valemist: 1 f= T kus T on periood. 26. Sõnastada mida tähendab mehaanikas superpositsioon? tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha seisundite. Jäiga keha seisund ei muutu , kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mis tahes teise punkt. 27. Elastsusjõud ja Hooke'i seadus (definitsioon, valem, valemianalüüs) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks võimalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline väärtus, kui substantsionaalsetel. Kanti asi iseeneses välistatakse. Nietzshe Jumala surm Autori surm. 2
annaabi.ee 
