Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi
keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. · Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu.Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil on suur autoriteet. Sariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt. · 5 alussammast
Seadusi Tarkuseraamatud, Prohvetiraamatud) suhe Jumala ja inimkonna vahel. Uus Testament (27) Jeesuse elu ja tegemised (Evangeeliumid, Kirjad ehk juhiseid õiglasele ühiskonnale,. epistlid, Ilmutusraamat) alluta end Kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. Koraan ja Piibel Shariaat Tõlkes "õige tee, seadus" . "Püha seadus" Sunnal ja koraanil põhinev usu-, õigus- ja moraalinormide kogum Määrab igapäevast elu Kogukonna asjaajamist Ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel Keelas hasartmängud, sealiha söömise, alkoholi pruukimise. Suurimaks süüks pidas islami usust taganemist. Paljude islamiriikide seadusandluse aluseks. Islami ühiskond Naised Omavad õigusi Hoiavad abielludes enda perekonnanime Perekond Tasakaal mehe, naise, laste ja sugulaste õiguste vahel
Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi: ¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt ¤ Sunna - Muhamedi tegudele ja sõnadele toetuv traditsioon ¤ Sariaad - Koraanil ja sunnal põhinev seadus, seda tõelgendavad asjatundjad ehk muftid. Islamis moodustab religioon ja ühiskond ühtse terviku. Muhamed 570 - 632pKr. Koraan Sunna- pärimused Sariaad - usuline seadus Usu viis tugisammast: üks jumal, viis palvehetke päevas, almuste jagamine, paast ja palverännak Mekasse.
Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus. Sultan- ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki- turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias. Janitsar- Türgi jalaväelane 14.19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik
3) Bütsantsi riigis valitses õigeusk, kuid Frangi riigis valitses katoliiklus. 9.Kuidas on seotud Araabia riigi teke ja islami usk? 2P 10.Milline tähtsus on islamiusuliste elus...? 3P · Koraanil Koraan on islami usus püha raamat. · Sariaadil Islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi vastavalt praktilise elu vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 11.Too välja kaks seost Bütsantsi ja Vana-Vene riigi vahel. 2P 1) Bütsantslased ning slaavlased olid omavahel vaenlased. 12.Millise moslemiriigiga on tegemist? 3P Kujunes 13. sajandi algul, hõlmas alasid Hiinast kuni Venemaani Mongolite vallutus Kujunes 12
nende sihtmärgiks olid suured linnad ja kaubanduskeskused. Ulatuslikult rüüstati Iirimaa. 12. Islam- üks suurimaid maailmareligioonidest, mida järgivad moslemid. Koraan- islami püharaamat, kuhu on kirja pandud islami põhitõed. Prohvet- usukuulutaja Meka- linn, kus asub Kaaba tempel. Sinna korraldakse suuri palverännakuid. Kalifaad- 630. aastal tekkis araablaste suurriik, mida valitses kaliif sunna- püha pärimus, mis täiendab Koraani. šariaat- Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum Kaaba- tempel, mis asub Meka linnas, kus asub suur must kivi džihaad- islami usukohustus 13. humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. Selle keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus senise Jumala asemel inimene. See oluline muutus kuulutas keskaja lõppu ja uusaja algust. Renessanss- (14.saj.- 17. saj.) keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, artiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus.
pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja kirjapandud islami püha pärimus prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest, mis on eeskujuks ja juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja.
(http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 8 Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Sariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST 1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe
(http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 8 Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Sariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST 1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe
Neid on valdav enamus. Nad tunnistada ainult Koraani ja sunnat, hilisemat ilmutust ei tunnista Siidid on kaliifi Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. See on ka riigiusk Iraanis, on levinud Iraagis , Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida- Aafrikas. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Inimene. 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Saaria. See põhineb Koraanil ja sunnal. 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 18. juuli 622. Muhammad väljaränne Mekast Mediinasse. 39. Mis on Toora? Juutide seadus ja õpetus. Vana testamendi 5 Moosese raamatu koodnimetus. 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? Talmud 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? Sünagoogis ja kodus 42. Mis on sünagoog? Koosoleku maja, kus on rõhu aetus isiklik vagadusel ja jumalateenistusel. Seal on seaduse laegas, toorarullide jaoks.
...................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on uurida ja anda ülevaade islami õiguse olemusest, karistusõiguse ajaloost islami õiguskultuuris, selle rollist ja olemusest tänapäeval. Autorit ajendas valitud teemal kirjutama vähesed teadmised islami õiguskultuurist ja soov laiendada oma silmaringi koraanil ja sunnal põhineva islami õigus-,usundi- ja moraalinormide – šariaadist lähtuva karistusõiguse sätete, ettekirjutuste kohta. Referaat koosneb sissejuhatusest, neljast peatükist ja kokkuvõttest. Referaadile on lisatud kasutatud materjalide loetelu. Esimeses peatükis tutvustatakse islami õiguse olemust ja ajalugu üldiselt. Teises peatükis uuritakse karistusõiguse ajalugu ja arengut islami õiguskultuuris. Tutvustatakse islamimaade karistuõiguse arengut ja allikaid.
Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ooravad messias Mahdi tulekut. Siiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik munagliikumine. Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on: 1. Koraan kui Jumala sõna 2. Sunna kui pärimus Muhamedi elust ja sõnadest 3. Sariaat kui Koraanil ja sunnal põhinev õigussüsteem. Pühakirja ja seaduste tõlgendajateks on muftid. Saudi Araabias valitseb vahhabiitlus kui rangelt ortodoksne sunniitlus ja seadustik järgib sariaati. Iraanis valitseb fundamentalistlik siiitlus, Liibüas sunniitlik ja islamisotsialistlik diktatuur. Kõige ilmalikum islamiriik on Türgi. Ka Egiptuse vabariiklik ning Maroko ja Jordaania monarhistlik islam on ilmalik. Islam on kogu poliitilist, majandus- ja sotsiaalelu hõlmav religioosne eluviis.
12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta. Corpus Iuris Civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsev kuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saaliõigus”). Õigust pandi kirja et seda selgemaks muuta, reformida ja ühtsustada. Russkaja pravda - Kiievi Venemaa õiguskoodeks, mis pandi kirja 12. sajandi alguses. Vanim säilinud tekst 1284
Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga Siiidid islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett mosee juurde kuuluv torn Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus Ikoon pühapilt, kus kujutatakse ristiusuga seotud isikuid ja sündmusi Gooti stiil varagootika, kõrggootika ja hilisgootika, keskaja arhitektuuri stiil Hansa Liit Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit
Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith • Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad, • ükskõikseks jätvad, • ebasoovitavad, • keelatud. Sunniidid ja ši-iidid
Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Egalitaarsuse põhimõte kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. Tugev jumalik iseloom on õigusel ja islamimaades, kus õigus põhineb Koraanil ja Sunnal. Islami õiguse puhul õigus ja religioon ei ole lahutatavad. 2.2. Õigus kui õigluse väljendus (õigluse idee osa) Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest. Platon ja Aristoteles. Õigus on vajalik polise korra loomiseks. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule
Elutoa skeem: 4 seina, uks, aknad, lagi, põrand - Vabalt valitav muutuja võib olla kamin, puuduvate muutujate väärtused võivad olla mitmesugused mööbliesemed nt diivan, toolid, laud - Kui maja on müügiks pole viimased muutujad tingimata täidetud Marvin minsky pakkus välja et teadmiste esitamisel võib skeeme käsitleda raamidena mis sisaldavad võimalikke muutujaid: - Mart käis peebu sunnal - Ta vaatas kuidas peep kingitusi avas - Ta sõi kringlit Stsenaariumid on teadmiste struktuurid, milles on esitatud tavaelu sündmuste stereotüüpsed tegevuste järgnevused. - Schank ja Abelson ning Nelson käsitlevad ühte skeemi alaliiki – stsenaariumi - Stsenaariumid võivad sisaldada nii esemeid kui ka inimesi. Stsenaariumid sisaldavad ka tegevusi st allskeeme. Tegevused on organiseeritud teatud eesmärgi ümber
annaabi.ee 
