- Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26), seostada viibimiskeeluga KorS § 44, valdusesse sisenemisega KorS § 50. - Omandi puutumatus (PS § 32, 33), selle osaga seostada vallasasja läbivaatust KorS § 49, valdusesse sisenemist KorS § 50, valduse läbivaatust KorS § 51, vallasasja hoiule võtmist KorS § 52. - Õigus liikumisvabadusele (PS § 34, 35, 36), selle osaga seostada viibimiskeeldu KorS § 44, samuti kinnipidamist KorS § 46, sundtoomist KorS §31, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48, kainenema toimetamist KorS § 42, isiku peatamist küsitlemiseks KorS § 30. 4., 5. Selgitada meetme kohaldamise protsessi ja dokumenteerimise aluseid. Kaasused: 1. Fideelia-Signe Roots otsustas võtta ette rännaku Tartust Karepale, olles samal ajal paljastatud ülakehaga. Juhtunust teavitas politseid kohalik vallavanem, keda selline käitumine häiris. 2. Patrull saab kella 01
avalduse läbivaatamise kulud võlausaldaja kanda. Kui kohus menetluse algatab, siis ettevalmistavate ja avalduse tagamise toimingutena nimetab ta ajutise halduri; määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks; võib avaldada ajalehes avalduse läbivaatamise aja ja koha; peab võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise; võib kohaldada pankrotiavalduse tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada elukohast lahkumise keeldu, võlgniku sundtoomist ja aresti. Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta.
kohaldamise võimalust ettenägev siseriikliku karistusõiguse norm. Teiseks peab olemas olema menetlusõiguslik norm, mis lubab vabaduse võtta. Õiguspärase vabaduse võtmise aluseid on veel mitmeid. Kui isik jätab täitmata kohtu korralduse, on võimalik temalt seaduspäraselt vabadus võtta; kui isikut on vaja sundida mingiks seadusega sätestatud kohustuse täitmisele. Näiteks isik, kellele on kohtu poolt saadetud kutse, kuid isik ei ilmu kohtusse antud tähtajaks, võib rakendada sundtoomist; kui on õiguslik alus isiku vahistamiseks või vahi all pidamiseks; alaealise kinnipidamine järelvalve sisseseadmiseks; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks või välismaalase kinnipidamiseks. Pärast isiku vabaduse võtmist, tekivad tal siiski ka teatud õigused, millest tuleb talle ka õigeaegselt teada anda. Näiteks tuleb kinnipeetule selgitada tema õigusi antud olukorras,
· Nimetab ajutise halduri. · Võib kohustada võlausaldajat tasuma deposiiti ajutise halduri tasu ja kulud. · Peatab võlgniku vara suhtes sundtäitmise. · Rakendab hagi tagamise abinõusid. · Kohaldab võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. · Kohaldab võlgniku vara käsutamiskeeldu. · Määrab ajutise halduri tasu ja kulud. · Kuulutab välja pankroti ,kui võlgnik on maksejõuetu. · Määrab pankrotihalduri. · Vajadusel kohaldab võlgniku sundtoomist ja aresti. · Kohaldab ärikeeldu ja trahvimist. · Teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle. · Kinnitab jaotusettepaneku · Kinnitab pankroti lõpparuande 8.Võlgnik pankrotimenetluses Võlgniku pankrotiavalduse puhul algatab kohus pankrotimenetluse kohe seetõttu,et avalduse on esitanud võlngik ise ning kuna ta on oma maksejõuetust põhistanud,pole alust arvata,et pankrotimenetluse algatamisega rikutaks tema õigusi. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse
Kannatanu õigused 1) anda ütlusi 2) esitada omapoolseid ütlusi 3) anda taotlusi 4) tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5) õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6) õigus kaevata Kannatanu kohustused 1) peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse Kui ei ilmu võib rakendada sundtoomist või rahatrahvi. Maksimaalselt 48h võib kinni pidada sundkorras. Tsiviilkostjaga tegemist, kui kuriteo toime pannud alaealine isik ja tehtud varaline kahju. Tsiviilkostja vanemad, eestkostja. Tsiviilkostja õigused 1) vaielda hagile vastu 2) õigus anda seletusi 3) esitada taotlusi ja tõendeid 4) avaldada taandusi 26
2) ära kuulama ekspertide arvamused 3) vaatlema asitõendeid 4) avaldama protokollid Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung. Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile: 1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik. Kui kaitsja kohale ei ilmu, leitakse võimalusel asendaja. Kui ei leita, lükatakse edasi. Kui kannatanu kohale ei ilmu otsustatakse, kas saab temata arutleda. Tsiviilkostjateta saab asju ajada, kuid kohtunik enne mõtleb ja siis teeb otsuse. Istungil on lubatud süüdistust muuta. Ühest kriminaalasjast saab teise materjale eraldada.
kõrvale kalduda (nt kodu-töö-kodu). - Ametist kõrvaldamine – eelkõige, kui isik oma ametis jätkates võiks jätkuvalt toime panna kuritegevust; et isik ei saaks ametiseisust tuleneva võimu kasutamist kuriteo toimepanemiseks (nt raha eest passide vorpimine mittekodanikele). - Ajutine lähenemiskeeld – kannatanu või prokuratuuri taotlusel. Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses. - Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi. Kui isik ei ole süüdi, siis tuleb vahistamise eest maksta kompensatsiooni. Kui isik hävitab teda süüstavaid tõendeid, siis ei saa teda selle eest karistada. Alibi puhul peab isik ise andma piisavalt infot, et seda kontrollida saaks, või siis ise tõendama selle olemasolu. Laiendatud kriminaaltulu konfiskeerimine – kui sa ei saa seletada, kust said ilusa auto ja maja, siis see konfiskeeritakse.
arutamise edasilükkamise korral eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistaja ütlused avaldatakse kohtuistungil. Tunnistaja ütlused loetakse avaldatuks, kui kohus ega menetlusosalised ei pea ettelugemist vajalikuks. (2) Kui eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus nad uuesti üle kuulata. Tunnistaja vastutus (1) Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata, võib kohus teda trahvida ja kohaldada sundtoomist. (2) Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub ütlusi või hoiatuse kohta allkirja andmast, võib kohus teda trahvida või kohaldada aresti kuni 14 päevaks. Tunnistaja vabastatakse viivitamata, kui ta on andnud ütlused või allkirja enda hoiatamise kohta või kui asja arutamine on lõppenud või kui tema ülekuulamise vajadus on ära langenud. (3) Tunnistaja kannab menetluskulud, mis on tingitud mõjuva põhjuseta hoiatuse
Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Elukohast lahkumise keeld - Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Võlgniku trahvimine, sundtoomine ja arest- Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Ärikeeld- Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Teabe saamise õigus- Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Haldur võib põhjendatud kaalutlustel keelduda halduri toimikus sisalduva
pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. 213.Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne, pankrotimenetlusest osavõtu kohustus, elukohast lahkumise keeld,. Kohtu korralduste mittetäitmise korral või seadusega sätetstatud kohustuste täitmise tagamiseks võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Sellega et: 1. ei täida teabe andmise kohustust. 2. Ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. 3. Ei täida vande andmise kohustust. 4. Rikub elukohast lahkumise keeldu 5. rikub pankrotivara käsutamise keeldu 6. rikub muul viisil pankrotiseadust. Ärikeeld: Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse
korvama võlausaldaja. Kui kohus algatab menetluse, siis ettevalmistavate ja avalduse tagamise toimingutena ta nimetab ajutise halduri, määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks, võib avaldada ajalehes avalduse läbivaatamise aja ja koha, peatab võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, võib kohaldada pankrotiavalduse tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada elukohast lahkumise keeldu, võlgniku sundtoomist ja aresti. Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul (kuni 20 päeva), võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab läbi 30 päeva jooksul( kuni 2 kuud). Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Vaadanud avalduse läbi, kohus kas: a) kuulutab välja pankroti b) jätab avalduse rahuldamata c) lõpetab menetluse raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel:
täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni (Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikohtuniku, õiguskantsleri ja riigikontrolöri suhtes antud nõusolek seevastu peatab nende ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni). Kui kohtuotsus on süüdimõistev, siis toob sellise kohtuotsuse jõustumine kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise. 3) kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab Riigikogu liikme suhtes kohaldada alles pärast seda, kui Riigikogu on andnud tema kohta süüdistusakti koostamise nõusoleku. Erandina võib Riigikogu liiget ilma Riigikogu nõusolekuta kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib ilma Riigikogu nõusolekuta teda ka läbi otsida, teostada tema läbivaatust, asjade võetust ja nende vaatlust. Isiku kinnipidamisest ja teostatud toimingutest tuleb aga
N: sõlmitud õigusabileping viimasel vastamise päeval, poole puhkus, puuduste kõrvaldamisel eriti riigilõivu puhul ollakse eriti karmid riigilõiv (puudus) peaks ju olemata olema st see toiming peaks olema tehtud juba enne hagi esitamist või hagi esitamise ajal. Kohtumenetluse tagamiseks on kohtul võimalik menetlusosalisi ning teisi kohustatud isikuid trahvida, kohaldada menetlusosaliste ning menetlust toetavate isikute suhtes sundtoomist ning aresti, samuti kõrvaldada kohtumenetlust segavad isikud kohtusaalist jmt (vt TsMS § 43-48). Menetluse tagamiseks ette nähtud sunnivahendid võib jaotada järgmiselt: - Kohtulahendi täitmise kindlustamise vahendid. Kostja nähes, et kohtuasi temale ebasoodsas suunas liigub, võib kohtulahendi täitmist oluliselt raskendada või lausa võimatuks muuta, kui ta asub oma vara võõrandama või lahkub kohtu jurisdiktsioonist. Sellise käitumise
juhtudel võivad need aktid kuuluda õigustoimingute kategooriasse. Seda siis, kui nad on vastavate õigussuhete tekkimise tingimuseks. Konkreetsete asjaolude puhul võib teadetele, hoiatustele, meenutustele, kutsetele jne. mittereageerimine kaasa tuua haldussanktsiooni või muude sunniabinõude rakendamise. Näiteks täitevmenetluse seadustiku § 41 kohaselt võib halduskohtuniku määruse alusel rakendada võlgniku suhtes riigi kulul sundtoomist, kui võlgnik ei ilmu täituri kutse peale täitevbüroosse. Antud näite järgi kuulub kutse õigustoimingute liiki, ta on vastavate õigussuhete tekkimise aluseks. Tõestamistoimingute sisuks on isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõestamistoimingute dokumentaalseks vormiks on mitmesugused tunnistused, tõendid jne. Tõestamistoiminguid sooritavad näiteks notarid, perekonnaseisuametid, valla- ja linnavalitsused, Eesti välisesindused jt. organid ning ametnikud
juhtudel võivad need aktid kuuluda õigustoimingute kategooriasse. Seda siis, kui nad on vastavate õigussuhete tekkimise tingimuseks. Konkreetsete asjaolude puhul võib teadetele, hoiatustele, meenutustele, kutsetele jne. mittereageerimine kaasa tuua haldussanktsiooni või muude sunniabinõude rakendamise. Näiteks täitevmenetluse seadustiku § 41 kohaselt võib halduskohtuniku määruse alusel rakendada võlgniku suhtes riigi kulul sundtoomist, kui võlgnik ei ilmu täituri kutse peale täitevbüroosse. Antud näite järgi kuulub kutse õigustoimingute liiki, ta on vastavate õigussuhete tekkimise aluseks. Tõestamistoimingute sisuks on isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõestamistoimingute dokumentaalseks vormiks on mitmesugused tunnistused, tõendid jne. Tõestamistoiminguid sooritavad näiteks notarid, perekonnaseisuametid, valla- ja linnavalitsused, Eesti välisesindused jt. organid ning ametnikud
kodu-töö-kodu). - Ametist kõrvaldamine eelkõige, kui isik oma ametis jätkates võiks jätkuvalt toime panna kuritegevust; et isik ei saaks ametiseisust tuleneva võimu kasutamist kuriteo toimepanemiseks (nt raha eest passide vorpimine mittekodanikele). - Ajutine lähenemiskeeld kannatanu või prokuratuuri taotlusel. Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses. - Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi. Kui isik ei ole süüdi, siis tuleb vahistamise eest maksta kompensatsiooni. Kui isik hävitab teda süüstavaid tõendeid, siis ei saa teda selle eest karistada. 37 Alibi puhul peab isik ise andma piisavalt infot, et seda kontrollida saaks, või siis ise tõendama selle olemasolu.
annaabi.ee 
