võib ka ilma patoloogiaks nimetamata olla mõni – 3-4; epiteelrakke ehk põie seinarakke võib mõni olla). Uriiniproovi võetakse tavaliselt hommikul (esimene uriin), kuna siis on uriin kontsentreeritum. Kui uriin on hommikul lahja (alla 1010), siis viitab sellele, et uriini kontsentratsioon on langenud. KUSEPÕIE TÄITUMINE JA TÜHJENEMINE Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub
Imemine ja hammustamine on siis lemmiktegevused, sest last toidetakse kas siis rinnast või läbi pudeli. Toitmise ja magamamineku ajal on laps rahustatud, hoitud ja kiigutatud. Laps seostab nii naudingut kui ka pinge vähenemist nende sündmustega. Suu on esimene piirkond, mida beebi saab kontrollida Pärast tuleb anaalne periood 18 kuust kuni 3-4 aastaseks saamiseni. Vanuses 2-4 eluaastat õpivad lapsed üldiselt kontrollima sulgurlihast ja põit. Laps pöörab erilist tähelepanu urineerimisele ja jääkide väljutamisele. Potil käimine viitab loomulikule enese-avastamise huvile. Psühholoogilise kontrolli tekkimist saadab arusaamine, et selline kontroll on uus naudingu viis. Lisaks õpivad lapsed kiiresti, et sulgurlihase ja selle kontrolli kasvav tase toob neile tähelepanu ja kiitust vanematelt. Tagasi hoidmine ja siis potil käimine on siis lemmiktegevusteks. Freud uskus, et beebi seksuaalne
Parasümpaatilised ganglionid on ripsganglion, tiibjätke- suulaeganglion, kõrvaganglion, alalõuaganglion. Ainult pea ja vaagna piirkonnas paiknevad parasümpaatilised ganglionid efektorelundite läheduses, mujal aga hajutatult elundite sees või pinnal: mao- ja sooletrakti seintes (intramuraalsed ganglionid), südames ja kopsudes. Silmaliigutajanärvi koosseisus kulgevad parasümpaatikuse kiud varustavad silma ripslihast ja silmaava sulgurlihast, näonärvi koosseisus pisaranääret ning keele- ja lõuaalust süljenääret. Keeleneelunärvi kaudu varustatakse parasümpaatikuse kiududega kõrvasüljenääret ning uitnärvi vahendusel siseelundeid ja jämesoolt kuni ristikäärsooleni. Jämesoole lõpposa alates ristikäärsoolest kuni pärasooleni ja erituselundid saavad parasümpaatilise innervatsiooni seljaaju ristluuosast vaagnanärvi kaudu.Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline närvisüsteem ei innerveeri, välja
Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies
suleb suuõõne eespoolt ja sellele kinnise tuumi tekkele aitavas kaasa ka pehme suulae lihased ja põselihas, järgneb neelufaas, kus toidukämp läbib neelu. Neelufaas on kõige olulisem, et epiglottis katab hingetoru pealt kinni, sulgeb hingetoru, väldib sellega toidu sattumist hingetorru. Neelu- ja söögitorufaas on juba tahtele mittealluvad. Kolmandas faasis toidukämp tänu söögitoru seinte lihaste lainelistele liigutustele liigub piki söögitoru mao suunas. Söögitorul on kaks sulgurlihast, ülemine ja alumine. Ülemine on neelu ja söögitoru vahel, alumine on söögitoru ja mao vahel. Ülemine avaneb toidu minekul neelust söögitorru, järgnevad kirjeldatud peristantilised liigutused. SEEDIMINE MAOS Mao ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, tema seinas eristatakse kolme kesta, eespool limaskest, keskel lihaskest, väljas serooskest. Limaskestal omakorda on veel kolm kihti. Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades
· Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa. Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõiel on seinalihased ehk detruusorlihased ja 2 sulgurlihast: 1. Sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline, tahtele ei allu, on vegetatiivse NS kontrolli all, teda innerveerib vaagna närv n. pelvicus. 2. Väline sugurilihas- vöötlihaseline, teda innerveerib häbemenärv n. pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast. Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest. · Täitumise faasis domineerib põie üle vegetatiivne NS toonus, selle mõjul on põie
suhkruga magustatud) – tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks – liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8-ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui
või-lahtisusele. Paljude inimeste seedetrakt reageerib ägedalt mitmesugustele toitudele, jookidele või stressisituatsioonidele kõhulahtisuse,-kinnisuse, -krampide või valuga. Seedimine algab toidu närimisest suus. Ei pea küll üle lugema, et iga suutäis saaks 33 korda läbi mälutud (nagu on soovitatud), aga tõsi ta on mida hoolikamalt on toit läbi näritud ja süljega segatud, seda parem. Suust liigub toit söögitorusse, kus on kaks sulgurlihast, millest üks ei lase söögil kõrri tagasi sattuda ja teine (alumine sulgurlihas) võib oma lõtvuse korral lasta maost üles tõusta happel, mis tekitab kõrvetisi. Söömiseks tuleb varuda aega ja toidukorrad peavad olema kindlatel kella-aegadel. Tänu korrapärastele toidukordadele jaguneb energia ühtlaselt kogu päevaks. Tähtis on korralik hommikueine, et reipust jaguks terveks päevaks. Seedimine algab suust
kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse. Lõõgastab pankrease ja sapi ühisjuha sulgurlihast Koletsüstokiniin on küllastustunnet esile kutsuv hormoon (uitnärvi kiudude kaudu erutus jõuab piklikku ajju ja piklikust ajust jõuab omakorda hüpotaalamusse (küllastuskeskusesse)). Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid 6. Maksa funktsioonid. Sapi teke, koostis, väljutamine ja omadused. Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust
ja pons´ paiknevast süljeerituskeskusest, samuti koehormooni bradükiniini ja aldosterooniga Neel ja söögitoru Neel: seedekanali ja hingamisteede lihaseline ühisosa, avanevad ka kuulmetõrve suistikud Neelus paikneb 4 mandlit (2 suurt ja 2 väikest) Mandlid on krüptilised ja koosnevad lümfoidkoest kaitsefunktsiooniga (Ak-de moodustumine) Söögitoru: lihaseline 25 cm pikkune toru, mille kaudu toit liigub neelust makku, trahhea ja südame taga. Kolm kitsust ja kaks sulgurlihast. Alumise sulgurlihase häire maosisaldise refluks. Alaosas ühekihiline epiteel Neelamine: esimene etapp on tahtlik, järgnevad reflektoorsed,neelamisel sulgub kõripealis, et toit ei satuks söögitorru. Keskus ajusillas ja pons Mandlid e. tonsillid Neelamine Magu Toidumassi reservuaar ja edasitoimetaja 12ss-i Seedekanali laienenud silelihaseline osa Mao seintes on piki-, rõngas- ja põikilihaskiud Magu koosneb: kardia, fundus, korpus, suur ja
pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: 1. Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse. 2. Lõõgastab pankrease ja sapi ühisjuha sulgurlihast 3. Koletsüstokiniin on küllastustunnet esile kutsuv hormoon (uitnärvi kiudude kaudu erutus jõuab piklikku ajju ja piklikust ajust jõuab omakorda hüpotaalamusse (küllastuskeskusesse)). 4. Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid Maksa funktsioonid Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust.
ripskeha, milles paikneb ripslihas ning vikerkest ehk iiris Vikerkesta ehitus-vikerkesta keskele jääb silmaava ja mida ümbritsevad sulgurlihas ja laiendajalihas. Pupilli refleks-Pupill on seda suurem, mida vaiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise pupilli ahenemine. Sensor asub reetinas, aferentne tee kulheb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus, laiendajalihase kontraktsioonil pupill laieneb. Võrkkesta ehitus ja talitlus- Värvuste nägemise trikomaatilisuse teooria-Tundlikke rakke on kolme liiki(sinise,punase ja rohelise valguse suhtes). Rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus.
Defekatsiooni eel roojamassidega täitumisel laieneb käävjalt allapoole ning moodustab pärasooleampulli, läbimõõduga kuni 7,5 cm. Pärasoole ampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defekatsiooni. Rooja kogujana funktsioneerib sigmasool ja osaliselt käärsoole alumine osa. Pärasoolt jaotatakse anatoomiliselt veel rektumiks ja anaalkanaliks. Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast. http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/ Jämesoole seina ehitus 1. limaskest a. käärsoole seinas puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Nende rakud ei produtseeri seedefermente. Jämesoole limaskesta poolt produtseeritud lima
- pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline - tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tühi, mood. pärasooleampulli läbimõõduga 7,5cm Pärasooleampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defektastiooni! ● Anatoomiliselt jaotatakse pärasoolt veel rektumiksja anaalkanaliks ● Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast(vöötlihaskoest) 23 Jämesoole seina ehitus: 1. Jämesoole limaskest - kaetud 1-kihil lameepiteeliga, soolehatud puuduvad - suur näärmeväli: rohkelt lima produtseerivaid karikrakke, üksikud lümfifolliikulid Rohke lima funktsioon: vajalik tahkete roojamasside kokkukleepimiseks ja nende hõõrdumise vähensamiseks
valguskiirikoondavaid nn plussklaase(D). PUPILLI REFLEKSID VALGUSELE · Normaalselt on pupillid ühe suurused ja ümmargused. Pupill on seda suurem, mida väiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupil laheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise silma pupilli kitsenemine. · Sensor asub reetinas, aferentne tee kulgeb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Rõnga taoliselt silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. · Pupilli suhtes radiaalse paigutusega silmaavalaiendaja lihast innerveerib sümpaatikus. Silmaavalaiendaja kontraktsioonil pupill laieneb. HAISTMISMEEL · Haistmismeele sensorid-haistmisrakud-paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis 2x2,5cm2- suurusel alal, mis on peamistest hingamisteedest kõrval.
annaabi.ee 
