· duktiilsus · turbatõrvad Surve all valamine - termoplastsete vaikude korral; vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi, mida Emulsioonid jahutatakse ning sulamass hangub; suure tootlikusega protsess Bituumeni ja vee pihustatud segu, mis sisaldab ka emulgaatorit. Ekstruudermeetod - poolpehmeks kuumutatud plastmass surutakse välja soovitud ristlõikega avast; toodetakse torusid, Emulgaator - pindaktiivne aine (seep, õli, liim, tärklis jne), liistmaterjale jne ümbritseb, bituumeni piisku ning takistab nende kokkukleepumist
ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset
Vulkaanide liigitus magma ja maakoore tüübi järgi: 1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Suurim geiser Yellowstone`i rahvuspargis USA-s
ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Tulekahju ja selle ohu vältimine Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju
Klaasi valmistamine: klaasi saadakse varem ette valmistatud sulami keetmisel kõrge temperatuuril vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass. *puhumine(kõige levinum) *ilma vormita või vormiga *vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.(tootlikus on väike) *pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam. Enamasti on sellised nõud massiivsed paksu seinalised. Kujult silindrid,kandilised, või ülevalt laienev. *presspuhumine-sulamass(ülevalt laienevad kausid) Aeglane jahtumine e. Lõõmumisel kõrvaldatakse klaasist pinged, suureneb klaasi mehaaniline tugevus. Aeglane klaasi jahtumine väldib klaasi iseeneselist purunemise. *Harilik klaas-kõige massilisemalt toodeta klaas-pudeli-ja aknaklaas. Akna ja pudeliklaasi peamine erinevus seisneb värvuses. Aknaklaas jaguneb kvaliteedi järgi 3 sorti. Vitriinklaas võib olla poleeritud, seda kasutatakse suurte pindade katmiseks.
Järgmise katse tegi Bauch & Lomb optical Company 1912 aastal ja tootis kuni aastani 1915 olulisel hulgal hea kvaliteediga optilisi klaase. 1917 aastal Maailmasõja ajal toodeti Ameerikas kogu maailma tarbeks mõne kuuga ligikaudu 272000 kg prilliklaase. Tänapäeval moodustavad Pittsburgy Plate Glass Company ja Schott Class Technologies Inc. peamise klaasitööstuse Lääne. Klaasi koostis Mineraalklaas on sulamisprotsessi produkt. Tema sulamass koosneb: 70% klaasi vormija kvarts, 20% sulav materjal sooda ja kaaliumkarbonaat, 10% klaasi kõvendaja oksiidid. Erinevate metallide oksiididega ja fluoriidiga (1%) muudetakse klaaside värve ja optilisi omadusi. Lisades näiteks klaasisulamile plii-, titaani- ja lantaanioksiide suureneb murdumisnäitaja, lisades baariumoksiidi ja fluoriidi väheneb dispersioon.
oma kõikides variantides ehitusmaterjalide klassile A. Spetsiaalse fassaadi isolatsioonimaterjalina kasutatakse klassikalist mineraalvill-isolatsiooniplaati kui ka selle suurendatud helikaitsega variante. Seisva kiuga mineraalvill-isolatsioonimaterjal ribakujulise lamellina võimaldab arhitektuuriliste ümaruste jätkukohtadeta ja voltideta soojustamist. Tooraine sulatatakse 1400-18000 C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005-0,008mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt
ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg · tuleleviku kiirus pinnal jne.
vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse. KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult tardunud laava
ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg
ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg
mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Tooraine sulatatakse 1400...1800°C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komaktseks materjaliks.
Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks.
14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvillast võib saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormusttaluvaid plaate, mis tihti kaetakse mingi kattekihiga. 19
26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008mm ja pikkus kuni 60mm. 5.1.1 Klaasvill Peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40.
temp 200-250 kraadi. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttimise vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihedusvahuna, niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 57.Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine- saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Tooraineks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatakse 1400-1800 kraadi juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugipihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale ja moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele lisatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komptaktseks materjaliks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega.
56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005... 0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks.
Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. Mullpolüstüreenid jagunevad: *Paisutatud polüstüreen EPS *Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW (vt. ptk. 12.5 Plastide kasutamine ehituses) 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal.
Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid- · Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib
polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10...25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal.
annaabi.ee 
