............................................................................................................ 7 -2- Sissejuhatus Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Iga päev proovivad kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonas ning ,,tänu" sellele muututakse pidevaks suitsetajaks. Eestis on arvestlikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse juba keskeas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki ja suitsetamine tekitab ka luude hõrenemist. Kui puberteedieas,
tegelikke mõjusid. Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, kuid tänapäeval saavad kõik noored alkoholi kätte(näiteks lasevad vanematel inimestel osta). Alkoholi liigtarbimine võib samuti tekitada halbu mõjusi sinu kehas. Alkohol tavaliselt muudab Sinu käitmist ja enesetunnet. Suitsetamine on noorte seas samuti väga populaarne. Enamus põhikooli õpilasi on juba proovinud tubaka tooteid korduvalt ning muutunud regulaarseks suitsetajaks. Tegelikult on minu arvates süüdi täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, samuti reklaamid kus näidatakse uusi tubakatooteid. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine tegelikult nii neile endile kui ka nende lastele. Isegi täiskasvanud on sellele löönud juba käega, sest noori isegi enam väga ei huvita kus nad suitsetavad. Narkootikumid on väga hästi noortele kättesaadavad. Väga paljudel on sõpruskonnas selliseid
- Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks. Haigused Vesipiipu tõmmates võib saada mõne järgmistest haigustest: - vähkkasvajad - kroonilised kopsuhaigused - südame-veresoonkonna haigused - C-hepatiit - herpes - hingamisteede viirus - tuberkuloos - maksapõletik Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 1) Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. 2) Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. 3) Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel.
..1996 keskmiselt 15-lt 37-ni. Maksimaalne aga 70-lt 140-ni. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu? Millised võimalused saavad neil elada täisväärtuslikku elu?
haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. 3. Suitsetamine on sõltuvushaigus, tubaka või mõne muu mõjuaine tarbimine sissehingatava suitsuna. 4. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. 5. Päris palju on suitsetamist mõjutanud sõprade eeskuju, närvilisus või mõni muu tegur. 6. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib meie elust mitu head aastat. 7.ÄRGE SUITSETAGE! Kasutatud kirjandus 1. www.google.ee 2. Õpik `Lausest tekstini` 3. www.miksike.ee 4. Oma teadmised 5. www.neti.ee
saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste suitsetamine. 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale.
Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõju Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke
Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Murettekitavalt palju noori on "tänu" sellele esimesele ja sellele järgnevatele suitsudele muutunud pidevaks suitsetajaks. Sest see sõltuvus on kiire kujunema. Kui paljud seda aga naudivad? Ainult veerand suitsetavatest Inglise teismelistest ütleb, et tegelikult suitsetamine neile meeldib (Bupa, 2001). Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib
Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Kokkuvõte. Suitsetamisele ja nikotiini sõltuvusele on ravi. Paljud tänapäeva noored suitsetavad ja kahjustavad raskelt oma tervist. Noore inimese organism on nõrgem ja seepärast rikub
suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõju Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke
ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos
Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina- kõrva-kurguhaigustesse. Passiivne suitsetamine võib põhjustada astma sümptomite süvenemist ning on seotud ka väikelapse äkksurma sündroomiga (ibid). Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Igal aastal hukkub meil suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese
Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. 2.6 Passiivse suitsetamise mõju Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim
lapsi. (5) Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. (5) Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. (5) 6. Vesipiip Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip
vähemalt ühe sigareti nädalas. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu? Millised võimalused saavad neil elada täisväärtuslikku elu? Need küsimused, ma loodan, jäävad paljusid lugejaid painama. Suitsetamise ajalugu Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat
uus liik "sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Paljud noored suitsetavad nagu selgus, juba ammu enne seadusega lubatud aega, 18. sünnipäeva. Suitsetamine on sõltuvushaigus, tubaka või mõne muu mõjuaine tarbimine sissehingatava suitsuna. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. Eestis hakkasid talupojad tubakat juba 17. sajandil kasvatama. Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Naistehaiguste seas on just kõige levinumad viljatus ning rinnavähk. Väidetakse, et niimoodi hukkus 25 000 suitsetajat. Paljudes maades on suitsetamine keelatud avalikes hoonetes, töökohal, restoranides ja baarides. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib
Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii teiste kui ka enda lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et väikesed lapsed või noorukid on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase paari aasta jooksul. Paljudes riikides on enamikud mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Mittesuitsetaja tunneb suitsuhaisu ära isegi ruumis, kus on suitsetatud peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Suitsetamisest loobumine Meetodeid suitsetamisest loobumiseks on mitmeid-tuleb arvestada isiku omapära ja otsustama kõige meelepärasema variandi kasuks. Mõnined populaarsemad meetodid.
Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõju Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim
Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõjul muutuvad lapsed märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke.
Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Passiivse suitsetamise mõjul muutuvad lapsed märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on
hommikul ärkasin ma üles mõeldes esimese asjana suitsule. Ma võtsin selle perioodiga ligi 20 kilo juurde, sest mul oli vaja seda tühja tunnet kuidagi asendada. Kuus kuud hiljem ei näinudki ma, mis peaks minus muutuma, et ma enam suitsu teha ei tahaks, sest see ei läinud kuidagi kergemaks ja ma tahtsin ka kuus kuud hiljem suitsu sama palju, kui ma tahtsin esimesel loobumise päeval. Ning ma hakkasin uuesti suitsetama, mitte sellepärast, et ma oleksin tahtnud suitsetajaks hakata, vaid sellepärast, et ma ei näinud muud varianti- soov ja mõte ei kadunud ka kuus kuud hiljem kusagile. Seega, probleem ei ole füüsiline (nikotiin), vaid see on puhtalt suitsetaja peas. Sellepärast ongi Allen Carr’i meetod niivõrd edukas, et see kaotab ära selle köieveo, mis su peas toimub - see aitab lahti saada soovist suitsetada. Kui sa mõistad, miks sa kõik need aastad suitsetasid, siis sa tõepoolest vabaned sellest
Neist järeldub, et uimastite tarbimine noorte, eriti tütarlaste seas, on viimase kümne aasta jooksul plahvatuslikult suurenenud. Küsitlusandmete põhjal on pealinnas õppivate 15–16-aastaste õpilaste suitsu proovijate ja järjepidevate suitsetajate osakaal kasvanud kümne aastaga üle 10 korra (Suurorg, Tur 2008: 46). Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alustatakse suitsetamisega, seda tõenäolisem on täiskasvanuna saada regulaarseks suitsetajaks. Suitsetamine on aga üks peamisi haigestumuse ja suremusega seotud riskitegureid maailmas. Euroopa võrdluses on Eesti kooliõpilased väga noored suitsu proovijad. 11-aastaste hulgas on ligi pooled õpilased suitsetanud, neist 35% tüdrukud ja 51% poisid. Vanuse kasvades sageneb sigarettide kasutamise sagedus, mis on ilmselt tingitud nikotiini sõltuvusest. Igapäevaste suitsetajate osakaal on 15-aastaste tüdrukute seas 12% ja poiste seas 21%. Igapäevasuitsetajaid on
annaabi.ee 
