üldisemad või üksikasjalikumad, pika- või lühialalised, julgemad või tagasihoidlikumad. Nende alusel otsustatakse kohustuste täitja saavutuste üle. Olemuselt peidavad kohustused endas kaht külge- tegevuslikku ja suhtumuslikku. Tegevuslik kohustus tähendab tööde sooritamist ja ülesannete täitmist viisil, mis lähtub esitatud nõuetest, ettekirjutustest, normidest. Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti ja kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine ( lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on enam kui kohusetunne päev-päevalt oma tööde ja toimetused korralikult ära teha. Kõrge suhtumuslik kohustumine ehk kohusetunne on otsitud ja hinnatud omadus. 13. Õigused ( ametlikud, mitteametlikud) võim
Kohustused võivad esineda ka tulemustena, mida tahetakse näha, näiteks teatud kava või aruanne, projekt. Olemuselt peidavad kohustused endas kaht külge- tegevuslikku ja suhtumuslikku. Tegevuslik kohustus tähendab tööde sooritamist ja ülesannete täitmist viisil, mis lähtub esitatud nõuetest, ettekirjutustest, normidest. Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti, kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine (lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on enam kui kohusetunne päev-päevalt oma tööd ja toimetused korralikult ära teha. Kõrge suhtumuslik kohustumine ehk kohusetunne on otsitud ja hinnatud omadus. 17. Õigused (ametlikud ja mitteametlikud õigused)
sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused suurendavad tõenäosust, et korraldusi ja juhiseid täidetakse; need toimivad siis, kui on heaks kiidetud. Kohustused Kohustesed on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida üksikisikul tuleb täita. Kohustustel on kaks külge: tegevuslik ja suhtumuslik. Võim Võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata neil ebasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist.(kehaline võim : nt väljendus sundimisega ja kartusega.. relva kasutamine, aineline võim: millegi andmine, millest on saajal kasu ning ta hindab seda.. raha, kaudne e. Sümboolne võim: kindel suhtumine, väljendudes lugupeetuse, austuse, tunnustusena.
3.Inimestevahelise suhtlemise parim definitsioon rõhutab suhtlemise kvaliteeti, mitte osalevate inimeste arvu ega olusid, milles suheldakse. 4.Isiklikud suhted on unikaalsed, asendamatud, omavahel seotud, hinnalised ja seesmiselt hüvitavad. Ka kõige isiklikum suhe pole täielikult isiklik, vaid alati eksisteerib sellega koos umbisikuline komponent. 5.Teated suhtluses võivad olla tahtlikud või tahtmatud, neil on alati sisuline ja suhtumuslik aspekt. Kord edastatud teadet "tagasi võtta" pole võimalik ja suhtlemist korrata ei saa. 6.Suhtlemise paremaks korraldamiseks tuleb teada ja vältida mitmeid väärarusaamu. Suhtluse kvaliteeti ei määra suhtluse kvantiteet; suhtlemine ei suuda lahendada kõiki probleeme. Suhtlemisoskus pole kaasasündinud võime. Kuigi mõnel onsuhtlemisvõimekus suurem kui teistel, saab igaüks õppimise ja harjutamise kaudu oma suhtlemisoskusi parandada. 7
"KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid Biotsönoos Ökotoop Ökosüsteem iseregulatsioon tasakaal Ökoloogiline niss- liigi roll koosluses (suhtumuslik positsioon), mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja eluta keskkonna ga. Lihtsustatult vaadeldav kooslusliikide ökoloogiliste amplituudide summana. Nisse kirjeldadatkse dimensioonidena ka (graafiku telgedena)mis esindavad ökoloogiliste tegurite muutuvaid väärtusi: · organismi elu ajalugu · organismi kasvukoht · organismi troofiline tasand · organismi levila Konkurentsi välistamise reegel:
Õiguste andmine lubamine alluval töös teatud määral iseseisvalt tegutseda, midagi ette võtta või sooritada Vastutuse nõudmine- alluva aruandluskohustus Volitus õigus käsutada ja kasutada ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel teatud ressursse. Kohustused Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida üksikisikul tuleb täita. R. üksvärav Kaks külge tegevuslik ja suhtumuslik kohustus Kohustuste kindlaks määramine Ametialane kohustus tähendab piiritletud tegevusvaldkonda või toimingut, mille raames jõutakse soovitud tulemuseni. Juhi puhul tähendab kohustuste väljaselgitamine üldjuhul tegevusvaldkonna kindlaksmääramist. Spetsialist või tehnilise täitja puhul tähendab kohustuste väljaselgitamine konkreetsete toimingute piiritlemist.
suhtlemine sama tähtis kui ülalt-alla suhtlemine. Kommunikatsiooni stiil kuna kesksel kohal on sotsiaalne organisatsioon ja ühtekuuluvusvajaduse rahuldamine, muutub ka kommunikatsioon võimalikult informaalseks. Suhted organisatsioonis. Traditsiooniline lähenemine: töötajaid kontrollitakse reeglite, normide ja tasu- ning karistuse süsteemide läbi, mis kõik toetuvad oluliselt kommunikatsioonile. Suhtumuslik lähenemine: siin on märksõnadeks detsentraliseerimine ja osalev otsustamine. Liikmeid kaasates püütakse luua paindlik organisatsioon, mis on avatud innovatsioonile ja muutustele. Et grupid ja võrgustikud saaksid kanda edasi paindlikkuse ja innovatsiooni ideed, on oluline, et kaastöötajad omavahel suhtleksid ja et tekiksid üksustevahelised sidemed. Kommunikatsioon mitte ainult ei aita
· Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korrastatakse tegevus ühtsuse tagamiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni liikmete jõupingutused. · Millal tekib vajadus kooskõlastada? o Eesmärgid o Tagada tulemuslikkus ja tootlikkus o Muutub välis- ja sisekeskkond · Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine · Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine Kooskõlastamismoodused: o Püsivas tegutsemisolukorras väljatöötatud tegevuskavade järgi o Muutuvas olukorras tegevuskavad kohandada, tagasiside alusel kooskõlastamine Kooskõlastamise 2 põhivormi: o Vabatahtlik tegevuste ja toimingute vahel saavutatakse kooskõla mitteametlike seoste ja suhete kaudu
Võim- juhi võime mõjutada teiste inimeste tegutsemist ja käitumist ning ära hoida enda käitumise ebasoovitav mõjutamine teiste poolt. Võim võib olla: · füüsiline · materiaalne- 1.tasul põhinev; 2. karistusel põhinev( juht saab põhjustada ebamugavusi) · sümboolne- juhil on teatud valdkondades suuremad teadmised Võimuga kaasnevad: 1. kohustused 2. õigused 3. vastutus 22. Vastutus (tegevuslik, suhtumuslik) Vastutus on endale võetud või teiste poolt määratud tööde ja tegevuste lahendamise kohustus ning sellest aruandmine. 1. Tegevuslik vastutus- aruandmine vastavalt määratud ülesannetele, kehtestatud eeskirjadele või püstitatud normidele. Põhiküsimuseks on kas need on täidetud, kas neist on kinni peetud või kas need on saavutatud. 2. Suhtumuslik vastutus- millegi ära tegemine kindla peale, võimalikult hästi, ennetähtaegselt. Professionaalsus
horisontaalsete üksuste vahel. Kooskõlastamine kätkeb endas järgmisi suhteid ja tegevusi: informeerimine; konsultatsioon - nõu andmine ja saamine; kogemuste vahetamine; järjepidevuse tagamine; vastutuse jagamine; vastastikune suhtlemine... Kooskõlastamatus toob varem või hiljem endaga kaasa organisatsiooni tegevuse häirituse ja taandarengu. (T.Saal) 6.2. Tegevuslik ja suhtumuslik kooskõlastamine Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine. Eesmärgid: 1. tagada eri tegevusalade, -valdkondade ja nende lõikude ning nendega seotud inimeste tööalaste jõupingutuste omavaheline ladus toimimine; 2. ladusat toimimist häirivate ebakohtade ja takistuste kõrvaldamine. Tegevusliku kooskõlastamise peaks tagama organisatsiooni siseehitus, kus koos
vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õiguste allikad: karismaatilised õigused, autoriteet, tavaõigused ja seaduslikud õigused. Vastutus on teiste poolt määratud või endale võetud tööde sooritamise või ülesannete lahendamise kohustus. Vastutuse liigid: · Tegevuslik vastutus tähendab oma tööde ja toimingute eest aruandmist vastavalt määratud ülesannetele, kehtestatud eeskirjadele, püstitatud normidele või eesmärkidele jne · Suhtumuslik vastutus tähendab millegi ärategemist või kordasaatmist kindla peale ja võimalikult hästi, ka ennetähtaegselt. Töökirjeldus on töö või ülesande täitmiseks vajalike tegevuste loetelu. Seal tuuakse ära töö või ülesande eesmärk ja mida selle saavutamiseks tuleb teha, missuguseid oskusi on vaja, missugused õigused ja vastutus tööga kaasnevad, kirjeldatakse seoseid teiste tööde või ülesannetega ning töötingimusi.
Kooskõlastamise olemus Organisatsiooni sisemine eesmärk kooskõla tagamine varade, tegevuse ja pingutuse vahel Väline eesmärk see, mille nimel ettevõte tegutseb b. Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korraldatakse tegevusühtsuse tagamiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni liikmete jõupingutused c. Kooskõlastamise vajadus 42. Tegevuslik ja suhtumuslik kooskõlastamine. 43. Vabatahtlik ja juhendlik kooskõlastamine. a. 44. Kooskõlastamiseks rakendatavad võtted. Kontrollimine 45. Kontrolli olemus, eesmärgid, tähtsus. a. Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele b. Kontrollimine aitab organisatsioonil:
avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu (Suur 2007: 160). 1.1 Suhtlemise põhitunnused ja reeglid Igapäevases suhtlemises on koos neli omaette vaadeldavat tasandit: teabevahetus, iseenda ja teiste tajumine ja hindamine, suhtlemise osapoolte vastastikune mõjustamine ning suhete kujunemine lävivate inimeste vahel (Kidron 2004: 9). Põhitunnused: · Suhtlemine on sihipärane · Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust
Reicheldi lojaalsuse põhimõtted: x Toimida tuleb nii, et ka partnerid võidaksid (winwin). x Tuleb olla valiv. x Ei tohi ajada asju keeruliseks. x Tasustada tuleb õigeid tulemusi. x Kuulata tuleb hoolega ja kõneleda tuleb avameelselt. x Tuleb käia oma sõnade järgi. Lojaalsuse liigid (Ivanauskiene jt 2009): x Aktiivne x Passiivne Või x Käitumislik x Suhtumuslik Või x Ratsionaalne x Emotsionaalne 14 Lojaalsuse liigid: x Mitme brändi lojaalsus o klient võtab mitut brändi samaväärselt vastu o brändid asendavad üksteist o klient teeb kord ühe, kord teise kasuks otsustamisega elu vaheldusrikkamaks x Protsentuaalne lojaalsus o klient X on brändile Y 75% ulatuses lojaalne
Selline sõnakasutus on siin tahtlik. Paljud (minu generatsiooni) Tõhusad õpetamiskäitumised ei ole pelgalt tehnikad; pole nii, et „tõhus õpetaja võrdubki puntra õpetajad kasvasid üles teadmisega, et neil on võim laste üle. Aja jooksul me muidugi oskustega“. Tõhusaks õpetamiseks vajalikke oskusi saab õppida, kuid need oskused peavad õppisime, et suhtumuslik/moraalne võim „teenitakse välja“ juhtimisoskuste ja võimega olema rakendatud õpetamissoovi ning laste ja noorte inimestega töötamise ja suhtlemise tahte luua oma õpilastega toimivaid – ja positiivseid – suhteid. heaks. Tõhusale õpetamisele iseloomulikud käitumisviisid pole vastuolus meie inimlikkuse ja tunnete kohase jagamisega.
annaabi.ee 
