Kool annab või võtab Kas kool annab või võtab - ma arvan, et ta annab rohkem kui võtab kuna esiteks, saame me koolist häid sõpru kogu eluks, ning meie järgnev suhtlusring koosneb peamiselt koolikaaslastest. Teiseks arvatakse, et kõige rohkem on meil elus vaja raha . Ja raha saab siis kui sul on hea töö, järeldus - sul peab olema hea haridus. Niisiis kool annab meile rohkem võimalusi edaspidise hea hariduse saamiseks nii kutsekoolis kui ülikoolis, nii Eestis kui ka välismaal.Kool annab teadmisi, mis aitavad meil elus enesekindlamalt tulevikku vaadata. Teisest küljest kool võtab väga palju aega. Koolile sa pühendad
Juhendaja Jaanika Küttim Fotod:erakogu Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid Tunniplaanis Iga veerand erinev huviring Liikumisring – Stella Suitso Fotoring – Siret Lahemaa Õpioskused – Krista Rannast Suhtlusring – Iris Fotod:erakogu Vahtra KEAT – Aave Kark Liiklusring – Aave Kark Fotod:erakogu Ankeet Õpilased vastasid ankeetküsimustikule Vastasid 2-9.klassi õpilased 14 küsimust 64 õpilast koolis 52 õpilast vastas ankeedile Millises huviringis osaled? Õpilased märkisid need ringid kus nad osalesid peale kooli Fotod:erakogu Mitmes huviringis sina käid?
Laste sotsiaalsete oskuste arendamine on muutunud tänapäeval aktuaalseks seoses sellega, et paljud probleemid, mis lasteasutustes väljenduvad, on sotsiaalset laadi. Seega ei piirdu õpetajate tähelepanu ja aktiivne tegevus laste arendamisel ja õpetamisel ainult teadmiste andmistega, vaid hõlmab ka väärtuste kujundamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Lapsed omandavad lasteaia perioodil sotsiaalseid oskusi, käitumisi- ja suhtlemismudeleid, mida ainult perekeskne suhtlusring neile ei võimalda. Eneseteenindusoskused nagu söömisoskused, riietamine/riietumine, potireziimi kujundamine aga ka suhtlemis-, käitumis-mängu- ja teiste sotsiaalsete oskuste õpetamine on erilasteaia õppekasvatustöö protsessis suurema tähelepanu all kui tavalasteaias. Lasteaia kohanemine on iga lapse puhul individuaalne- see võib olla kiire ja valutu, kui mõnikord võtta aega mitmeid kuid. Päevakava tagab lapse närvisüsteemi kaitse, loob meeldiva mikrokliima, kindlustab lapse
pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siia alla kuuluvad ka einevad hobid, harrastused, huviringid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad lapse tunded, mida üleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg
-pikkus 114cm/134cm (staatiline keskmine 124cm) TÜDRUKUD -kaal 18kg/ 32(staatiline keskmine 23 kg) -pikkus 114cm/134cm (staatiline keskmine124 cm) PÕHIPROBLEEMID: Lapsel ei tohi olla liiga palju lubatud ega keelatud. Hea ja halva mõiste peavad kujunema õigesti (tasakaalus last übritseva ühiskonna nõutega). Lapsel tuleb lasta turvaliselt oma jõudu proovida, fantaasiat arendada, tahet välendada ja ise teadmisi omandada. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. http://inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html rawr.planet.ee/kaust/Lapse%20arenguperioodid.doc http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a http://www.annaabi.com/Koolieelikuiga-m60607.html Ps: loodan, et vajalikus kümme slaidi tulevad alguse ja lõpuga välja. Ise ei leidnud palju infot.
Ka nõrgad kohad võivad kasuks tulla, kasuta huumorit. 3. Ära keskendu ainult endale, lase teise rääkida sama palju, muidu paistad tüütu ja suure tähelepanu vajduseda. Kontrolli ennast! 4. Kas mul on kindel plaan enesetutvustuseks? Kas mul on teatud fakte endast, mida tahan mainida? Kas ma jätan mulje, et mul on vaja tuge või kaastunnet? Eneseavamine Inimese tõeline mina, mitte mask *inimene õpib end paremini tundma *suhted muutuvad lähedasemaks *suhtlusring laieneb *süütunne leevendub Kehakeel Liigutused: näoilme, žestid kehahoiak *Nägu on kõige väljendusrikkam kehaosa Verbaalne suhtlemine 3-osaline mina teade e. Kehtestav sõnum: 1. Olukorra hinnanguvaba kirjeldus (fakid). Ära kasuta sõnu: jälle, alati, iga kord, tavaliselt, kogu aeg, mitte kunagi, päevast päeva, pidevalt, iialgi. 2. Kahju mulle, mis on mõõdetud ajas, energias ja rahas 3. Tunded Näide Sa jätsid mu konspekti enda koju. Ma kardan
ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo. *maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. Mistab teiste knet ja rgib pikka soravat juttu, olles vimaline kujutlusmngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt uudishimulikud, liikuvad ja ettevtlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised
Uute oluliste inimestena lisanduvad mängukaaslased. Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat otsustava tähtsusega perioodiks. Ka J. W. Goethe on öelnud, et on oma elus kõige rohkem õppinud esimese kolme eluaasta jooksul. (Inimese areng 2014) 2.4. Koolieelikuiga Perioodi kolmandast seitsmenda eluaastani nimetatakse koolieelikueaks. Koolieelikueas on lapse põhitegevuseks mäng eakaaslastega. Selle kaudu tutvub ta ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega. Lapse suhtlusring laieneb ja muutub ka suhtlemise laad. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps saab sellel perioodil selgeks hea ja halva, lubatu ja keelatu, õige ja väära, mees- ja naissoo mõisted. Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. (Inimese areng 2014) Laps õpib oma tegevusi kavandama ja omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. (Tall 2012 : 11)
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis
6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16. ameti eripära; 17. eluplaanide õnnestumine või luhtumine; 18. kitsas ja lai suhtlusring. Eri tegurite keerukas suhtetoimes on paljugi etteaimamatut ning juhuslikku. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi. See teebki inimesed iseloomult erinevaks. · j · ISELOOMU, TEMPERAMENDI JA VÕIMETE ERINEVUSED Tavaelus arvatakse inimese iseloomusjoonte hulka tihtipeale kõik tema
Tuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. Kiindub ühe rohkem raamatuisse. Kujuneb võime lükata edasi häid asju ja heameele kogemist. Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja põnev koht.
tegemistele ja kogemustele teatud raamistiku, mis võib olla neid innustav ja avastamisvõimalusi pakkuv, aga ka vähe arenguimpulsse andev. Koos lapse kasvamise ja arenemisega tekib tal vajadus kontaktide järele erinevate inimestega. Igale arengustaadiumile on omane teatud optimaalne kontaktide arv. Sotsiaalselt isoleeritud perekonnas võivad kontaktid olla piiratud. Kuid kontakte võib olla ka liiga palju. Lastel, kes kasvavad üles pidevalt elukohta vahetavas perekonnas või ümbritsev suhtlusring on liialt suur ja sageli muutuv, on vähe võimalusi kedagi põhjalikumalt tundma õppida. Probleem on just kontaktide kvaliteedis ja lapse oskuses neid sõlmida. Töö autor on selle mõttega nõus, kuna autor ise on elanud perekonnas, kus vahetati pidevalt elukohti ja sõpru küll kogunes, aga kolimise tõttu pidi nendega hüvasti jätma ja edasised sidemed ei tekkinud. Praegugi on autoril raske luua lähedasi sõprussuhteid, sest
Vanemal on isikuhooldusõigusest tulenevalt õigus määrata kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda, ning neile on suhtlemiskeelust kinnipidamine kohustuslik. Suhtlusringi määramise juures tuleb arvestada asjaoluga, et lapsel on lapse õiguste konventsiooni kohaselt õigus privaatsusele, mis tähendab, et laps võib valida sõpru ja suhtlusringi. Eesnimetatud vabadust saab võimaldada seni, kuni see ei pane last ohtu. Kui vanem tahab välja selgitada, kas sõber, suhtlusring või olukord on ohutu, tuleb lapsega saavutada usalduslik suhe ja neil teemadel vestelda. Vanem peab hinnangu andmisel selgitama, miks valik tema meelest sobiv ei ole. Vanemate ühine hooldusõigus Perekonnaseadus sätestab, et omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus ja seega ka võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ikkagi ühine hooldusõigus juhul, kui nad isaduse omaksvõtu
Winslow Taylori teadusliku juhtimise põhimõtted: ülevalt alla, kusjuures tööliselt ei oodatud vähimatki loovust. Filosoofiline üldistus: H. Marcuse "ühemõõtmeline inimene", kes pole vaba, kuid on oma eluga rahul ja peab end õnnelikuks. Isikliku heaolu tähtsustamine tähendas egoistliku eetika levikut: · äärmuseni arenenud individualismi; · üksindust; Inimese suhtlusring kaotab isikupära nn ,,ecstasy of communication". · ühiskondlike sidemete nõrgenemist Viimased 30 aastat räägitakse eetika kriisist, mille ilminguteks on kuritegevuse laienemine, narkomaania levik, hoolivuse kahanemine inimestevahelistes suhetes, usalduse vähenemine jm. Fr. Fukuyama "The Great Disruption" 1999.a. (,,Suur vapustus" 2001.a.)
iseseisva elu alustamine, selle põhjused ja iseseisvalt toimetulek, rahulolu ja probleemid, suhted teiste inimestega. · Perekonnaelu suguline küpsemine ja suguelu enne kooselu algust, kooselude arv, kooselu ja lahkumineku põhjused, suhted kooselu ajal, konfliktide esinemine, lapsed, laste arv ja nende areng, suhted lastega. · Tööjärgne aeg ja vananemine töötamise lõpetamise aeg ja põhjused, sellega kaasnenud üleelamised, kohanemine tööjärgse eluga, suhtlusring ja igapäevase elu korraldus ning toimetulek, mõtted elu lõppemisest ja surmast. Elu anamneesis peaks pöörama enam tähelepanu nendele perioodidele, mis antud eaka elus olid või võisid olla otsustava tähtsusega. Haiguse anamnees annab ülevaate nii üldisest tervise anamneesist kui käesoleva (või juhtiva) häire anamneesist. · Üldise tervise anamnees annab kronoloogilises järjestuses ülevaate eakal kogu elu jooksul
Positiivsed õigused (nt. tutvumine andmetega) Privaatsuse komponendid: Identiteet: nimi, isikukood, etniline kuuluvus , füüsilised omadused (kujund), sotsiaalne kuuluvus (vanemad) Seotud isikuandmete kaitsega Omaette olemise ruum- -Kodu (eelkõige) -Muu personaalne ruum- Elukoht, töökoht vms Elukeskkond- -Õigus nõuda puhast ja segamatut elukeskkonda Sotsiaalne enesemääratlus- -Õigus valida suhtlusring ja –viisid -Pereelu korraldamine -Sotsiaalsete kontaktide valimine -Seksuaalne orientatsioon Kehaline enesemääratlus- -Kehalist autonoomiat puudutavate otsuste tegemise õigus -Raviotsused, abort, ilukirurgia… Privaatsuse piirid: Kooskõlas seadusega Vajalik demokraatlikus riigis Riigi julgeolek Ühiskondlik turvalisus (üldisem)- Põhjendatud oht ühiskonnale; riigist väljasaatmised.
vallatakse nii eesti kui ka portugali keelt. Kahtlemata üritasid Brasiiliasse jõudnud eestlased omandada portugali keele võimalikult kiiresti. Enamik 2009.aastal intervjueeritud eestlastest kuulub immigrantide teise põlvkonda portugali keele õppimine on neil sujunud valutumalt kui nende vanematel. Nad kõnelevad seda aktsendivabalt erinevalt oma vanematest, kelle portugali keel jäi sageli vigaseks. Vanema põlvkonna eesti keelt on aidanud säilitada lai suhtlusring, mis üldjuhul koosnes valdavalt eestlastest. Nüüd, kui vanem põlvkond on siit ilmast lahkumas, on eestlaste suhtlusringid jäänud väikeseks. Eesti keele kasutus Brasiilia eesti kogukonnas on olnud selgelt domeenispetsiifiline, kuid tänaseks on portugali keel tõrjunud eesti keele välja juba ka enamikest eesti kodudest. Ka kirjakeelena pole eesti keel aktiivselt kasutusel. (Jürgenson, Jürisson 2010: 285-288, 290, 292) 2.2. Eesti keel Saksamaal
tegurid: 12 - temperamentitüüp - tervislik seisund ja põetud haigused - hooliv või kalk kohtlemine lapseeas - sünnipärased võimed - kasvamine külluses või vaesuses - õedede-vendade olemasolu - kultuurikeskkonna normid ja väärtused - kasvatusüsteem koolis - suhte koolikaaslastega - staatus koolis - massimeedia mõjutused - esimese armastuse kogemus - ameti eripära - kitsas või lai suhtlusring psüühilised protsessid-psüühilised seisundid- harjumused- karakteri omadused= Iseloom E.Frommi sotsiaalse iseloomu liigid 1. Retseptiivne(vastuvõettev)orientatsioon 2. Ekspluateeriv(valitsev,valdav) orientatsioon 3. Koonerdaja(säästev) orientatsioon. 4. Turuoerientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus). Iseloomustuse osi 1. Karakteri moraalne külg väljendub hoolivas vüi kalgis suhtumises ümberitsevasse keskkonda.
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
) ANDMETE TÄPSUSTUS. (esitatud dokumentide osas) II INFO KOGUMINE KANDIDAADI KOHTA TULEVIKUPLAANID (selle ametikoha osa karjääriteel) VARASEM TÖÖKOGEMUS Eriala, ametikoha töövaldkond, tööoskused, koormatus, pingetaluvus. Võtmetulemuste, tööprotsessi, kvaliteedi, kriteeriumide meenutus; emotsionaalne külg: mis vihastab, mis rõõmu valmistab) KOOSTÖÖ Meeskonnatööoskused, läbisaamine juhiga, kolleegidega, ametialane suhtlusring väljaspool. TÖÖTINGIMUSED Töövahendid, töö- ja puhketingimused, töötasu Motiveeritus, väärtushinnangud, töörahulolu iseloomustus. AMETIALANE ARENG. Kvalifikatsioon, teadmiste valdkonnad, enesetäiendamine, silmaring, mitmekülgsus. KÜSIMUSED ISIKLIKU ELU KOHTA (niivõrd, kui töö sisu ja korraldus nõuavad) .perekond, huvid, harrastused, elukoht jne. Laine Simson, Ph.D 13 Personalijuhtimine 2013
Eeldati, et töötajate ja kinnipeetavate arvamused erinevad, kuna kinnipeetavad viibivad vanglas 24 tundi ööpäevas ja näevad seetõttu toimuvat lähemalt. Töötajate arvamused erinevad üksteisest, kuna erinevad töötajad valdavad oma ametikohast sõltuvalt erinevat informatsiooni. Kõrgemad töötajad saavad informatsiooni mitme isiku kaudu. Erinevused kinnipeetavate arvamustes tulenevad asjaolust, et mõned neist on uimasteid kasutanud ja teised mitte. Mõnede kinnipeetavate suhtlusring on laiem, teiste oma on piiratud nende eluosakonnaga. Uuringus osalesid kinnipeetavad Murru Vangla erinevatest eluosakondadest; vangla administratsioon, sotsiaaltöötajad, kontaktisikud, valvurid, meditsiinitöötajad, julgeolekutöötajad ja mittetulundusühingu Convictus esindajad. Osalemine uuringus oli vabatahtlik ja anonüümne. · Poolstruktureeritud intervjuud Poolstruktureeritud intervjuudes (PSI) kasutatakse küsimustikke, mis lisaks pakutavaile
annaabi.ee 
