Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted Levik • Eestis 5,6% • Maailmas u. 5% kannatab raske depressiooni käes • 10-15%-l on kerge depressioon • Depressioon igal viiendal inimesel maailmas • Naiste haigestumus kõrgem kui meestel Ravi • Ravitakse ravimitega – antidepressandid • Psühhoteraapiaga • Elekterkrapmraviga
süütunne segasustunne unehäirid valu söömishäired ärevustunne närvilisus huvipuudus ükskõiksus keskendumishäired suhtlusprobleemid halb mälu enesetapumõtted ärevustunne haiguskartlikkus Kõige lihtsam on jagada kliinilised depressioonid kolme rühma · psühholoogilised depressioonid (emotsionaalsed reaktsioonid kaotustele ja pettumustele), · bioloogilised depressioonid (depressioonid, mis mitmes mõttes on tegelikult tõesti haigused) ja
suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted STRESS Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Second level
uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemine suhtlusprobleemid endasse tõmbumine, konfliktsus Terviseprobleeme pole võimalik kuigi kaua eirata mida varem hakatakse oma tervisele tähelepanu pöörama, seda kiiremini jõutakse rahuldavate tulemusteni. Kahjuks pole eestlastel kombeks oma tervisele piisavalt tähelepanu pöörata ja tervise peale hakatakse mõtlema alles siis, kui haigus ei lase elada. Tervise osas on kasulik perearstiga konsulteerida ning kujundada endale sobiv tervist
peavalu. Kuna sa peole ei pääse, siis kindlasti sõimad oma ema-isa väga kurjade sõnadega: ,,Te olete värdjad, laske maha end, ma vihkan teid elu lõpuni!" või ,,Ega see, et teie vanemad nii mölakad olid ja teid peole ei lasknud, ei tähenda seda et teie ei võiks lasta!". Lapsed ei mõista, et vanemad soovivad ainult parimat. Kunagi, kui ise lapsevanemaks saavad, siis hakkavad alles mõistma. Laste soovid ja nende mitterahuldamine toovad esile järjekordsed erinevused ja suhtlusprobleemid. Tööle rakendamine on üks põhjus, miks tekivad põlvkondade vahel erinevused ja suhted muutuvad probleemseks. Isa ja ema teavad, et töönatukene rakendab lapsi ja hoiab nad veidi eemal sellest virtuaalmaailmast, kuhu alla kuuluvad televisioon ja arvutid. Tänapäeval ongi see mure, et peale kooli läheb suurem osa lapsi kas trenni või istub koju arvuti taha. Aga mitte kunagi ei lähe laps koju ja hakka puid laduma või tube koristama. Alati peab väevõimuga käskima
kästud, ilma vastu vaidlemata ja oma arvamust avaldamata, siis mina, kui juht olen nii helde, et säilitan sulle töökoha. Juht, kas stressi tekitaja? Sellele küsimusele oma kogemuste põhjal oleks vastuseks jah. Töökaaslastega vesteldes ja neid kuulates, sain aru et peale minu on veel mõnel töötajal samad tunnused mis mul: unehäired, väsimus ja energia kadumine, südame pekslemine, suurenenud ärrituvus, rahutus, äng, tunne, et kontroll kaob, suhtlusprobleemid endasse tõmbumine, konfliktsus. Põhjus selgus üsna pea. Hommikuti, iga kord kui kuulsime jõulisi samme tulemas meie kontori poole, kõik tõmbusid iseendasse ja pingesse. Hakkasin mõtlema, kas see ongi stress, mis on kujunenud käibefraasiks. Leidsin artikli "Tööstress", mille autoriks on Anneli Salk (Celestis OÜ koolitaja- psühholoog). Lugedes seda artiklit sain kinnitust selle ja otsustasin ka proovida teostada soovitust, milles Anneli Salk ütleb, et kõige efektiivsemaks
kahtle mine endas. Kuidas stress väljendub? Stress väljendub naistel: Irratsionaalsed mõtted Unehäired Väsimus Rahutus Keskendumisraskused Depression Stress väljenud meestel: Peavalu Pinge lihastes Hingamis raskused Higistamine Kõhuvalu Psühholoogilised stressi tunnused: Kurvameelsus ja meeleheide Suurenenud ärrituvus Rahutus, äng Madal enesehinnang Apaatia, huvipuudus Suhtlusprobleemid Pidev süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted Stressi liigid: Stress jaguneb: vaegstressiks, eustressiks, stressiks, distressiks. Vaegstress on oma olemuselt alakoormusele vastav, kus organism reageerib vastavate struktuuride atrofeerumisega ja talitlusvõime langusega. See on madala tasemega stress. Eustressi ehk füsioloogilise stressi iseloomustamiseks tuleb märkida tema soodustavat toimet
näiteks on olnud protestimässud Rootsis, autode põletamised Pariisis, moslemite rünnakud Euroopas, mis on ainult jäämäe tipp, väga, väga palju probleeme. Ma pole kindel, kas Eesti saaks suure pagulaste hulgaga hakkama, vaevalt küll. Meil on eelarvamused teiste rasside suhtes, teiste uskude suhtes, oleme vähesallivad erinevuste suhtes, me pole nendega harjunud, sest puudub vastav kogemus. Arvan, et meil tekiksid suhtlusprobleemid kõikidel tasanditel, alates tavainimestest, lõpetades ametnikega, arstidega, meediaga, jne. Meie tahame suhelda omas keeles, aga kas pagulased selle nii kergesti omandavad. Väikesel kultuuril on end suurele raskem peale suruda kui vastupidi. Oleme ka liiga vaiksed ja tagasihoidlikud. Ka vene rahvuse integreerimine pole siiani 4 suuri tulemusi andnud. Meil puuduvad ka pagulaste vastuvõtuks vajalik väljaarendatud
immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid · Unehäired · Söögiisu muutus, söömishäired · Sugutungi kadumine · Väsimus ja energia kadumine · Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid · Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus · Madal enesehinnang · Huvideringi ahenemine · Suhtlusprobleemid · Süütunne · Negatiivne mõtlemine · Enesetapumõtted Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele.
Lisaks ollakse huvitatud edutamistest. Ei olda ka rahul sellega, et nad on teistest eraldatud. Muusika abil efektiivsust tõsta samuti ei töötanud arvatavasti sellepärast, et lihtsalt kõigile ei meeldi puhkpilli muusika ning see võis olla lausa häiriv. PROBLEEMIDE MÄÄRATLUS JA ANALÜÜS Kommunikatsiooni probleemid Puudub otsekontakt juristide ja andmesisestajate vahel. Liiga suur eraldatus on erinevate tööülesannetega inimeste vahel (killustatus). Suhtlusprobleemid kollektiivide vahel. (R. Goffee ja G. Jones'i teooria järgi on organisatsioon killustatud) Tööde tulemused alla ootuste Tähtaegadest ei peeta kinni ning lohakas ollakse tööülesannete juures. Töölt puudumised põhjuseta või kaheldavate põhjustega. Tööülesannete kuhjumine. Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö? Töö rutiinne, igav ja sisutu, suur kaadri voolavus, pidevalt erinevate isikuomadustega inimeste sulandumise probleemid
Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid: ·Unehäired ·Söögiisu muutus, söömishäired ·Energia kadumine ·Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid: ·Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus ·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid ·Süütunne ·Negatiivne mõtlemine ·Enesetapumõtted PÕHJUSED Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning
Vene venelastesse suhtutakse paremini, kuna nad on hoolivad ja sõbralikud, Eesti venelased seda aga pole. Küsimusele ,,Kas sul on kunagi Eestis ette tulnud ebamugavat olukorda tingitud vähesest vene keele oskusest?" vastas jaatavalt 84,7% uurimuses osalenud noortest, eitavalt vastas ainult 12,9%. See näitab, et suurimas probleemiks Eestis elava kahe suure rahvusgrupi vahel võiks siiski olla keel. Siit tekivad jällegi omavahelised suhtlusprobleemid ja mittemõistmine. Eesti noored tunnevad, et ühise keele rääkimine, milleks Eestis peaks olema eesti keel, ja teineteise mõistmine aitaks kaasa kahe rahvuse vahelise koostöö sujumisele ja ka venelastel endil oleks Eestis palju lihtsam hakkama saada. 96,4% vastanute arvates peaksid kõik Eesti venelased oskama eesti keeles vabalt suhelda, või vähemalt aru saama lihtsamatest asjadest. 16
Sellises situatsioonis tavaliselt hakkab mees tajuma, et nende suhtes on midagi puudu ning see vallandab depressiooni. Nendest näidetest võib lugeda, et depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne või siis järkjärguline ja varjatum. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele tavaliselt puhtpsühholoogiline depressioon mõju ei avalda. Psühholoogilise depressiooni tunnusteks on kurvameelsus, ärrituvus, madal enesehinnang, huvipuudus, suhtlusprobleemid, süütunne, negatiivne mõtteviis, enesetapumõtted. Bioloogiline depressioon on samuti ühiskonnas väga levinud. Selle vallandab mingi füsioloogiline muutus organismis. Selle all ei mõelda elumuutust, vaid valusat kogemust elus. Sellepärast on bioloogiline depressioon nagu välk selgest taevast ning ajab inimese kimbatusse. Depressiooni füüsilisteks sümptomiteks on: unehäired, söögiisu muutus, väsimus ja energia kadumine, võimetus tunda rõõmu.
vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid. Erandiks on monoloog raadios või teleris, kui inimene tõepoolest räägib üksi stuudios ilma tagasisideta kuulajatelt. Kolmas oluline mõjur on suulise tekstitegemise sõltuvus inimese mälust. Kirjutades saab vaadata valmis tekstiosa uuesti üle ja mõelda, kuidas sellest edasi minna. Kõnelemise ajal see võimalik ei ole. Me ei saa oma mõtet tagasi kerida. Ilma välise fikseerimisaparaadita oleme sõltuvuses oma mälust.
psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele puhtpsühholoogiline depressioon tavaliselt mõju ei avalda. Tabel 2a Depressiooni psühholoogilised sümptomid Kurvameelsus ja meeleheide Ärrituvus Madal enesehinnang Apaatia. Huvipuudus Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted Mike on ilmekas näide psühholoogilisest depressioonist. Pärast kaheaastast töötamist ametikohal lootis ta ametikõrgendust saada. Ta oli kõigest väest rabanud ning tundis, et saab väga hästi hakkama. Eelmisel kuul vabanes töökoht, kuid see anti mehele, kes oli nende firmas olnud alles pool aastat. Mike'ile oli see ränk hoop
Rollipõhise poliitika põhiprintsiibid · Staatiline kohustuste lahusus -- määratakse üksteist välistavad rollid - audiitor ei tohi olla sama kui auditeeritav · Rollikandjate arvu piiramine -- iga rolli saab kanda teatud etteantud arv kasutajaid - mitut administraatorit on vaja? 0 - halb; 1 - käideldavusprobleem, võib haigeks jääda, töölt lahkuda vms; 2 - kukuvad sama lennukiga alla, jäävad samasse haigusesse, üks puhkab ja teine haige; 10 - suhtlusprobleemid, dubleeritakse tööd; võiks olla varuadministraatorid, kelle jaoks on olemas dokumenteeritud olemasolevad protsessid ja lahendused, et vajadusel töö üle võtta · Dünaamiline kohustuste lahusus -- vahel peab inimene olema mitmes üksteist välistavas rollis, aga igal ajahetkel siiski ühes korraga - ühel päeval see, kes liinil töötab, teisel päeval kvaliteedikontrollis · Protseduuriline kohustuste lahusus -- piiratakse ühe ja sama isiku juurdepääsu mingi
Kuna virtuaalmeeskonna liikmetel on erinevad harjumused ja arusaamad suhtluskanalite kasutamisest, siis aitavad reeglid ühtlustada grupi käitumist virtuaalkeskkonnas ning ennetada potentsiaalseid probleeme. Näiteks võib e-maili puhul kokku leppida, kui kiiresti tuleb saata teade e-maili kättesaamise kohta või vastus. Kasutusreeglite sõnastamine on planeerimisprotsessi viimaseks etapiks, kuid neid on mõttekas töö käigus üle vaadata ja vajadusel korrigeerida, kui esinevad suhtlusprobleemid virtuaalmeeskonna liikmete vahel. Suhtluskanalite valiku ja reeglite kirja panemisel tuleb meeles pidada, et inimesed ei võta kontakti mitte suhtluskanali vaid teise inimesega. Netiketi reeglid võivad olla ühelauselised, kuid pikemad on sisukamad ja seetõttu paremad. Näiteks võib e-maili teel suhtlemist reguleerida järgmiste reeglitega (Williams 2002): Vältida suurtähtede kasutamist e-maili tekstis (seda peetakse karjumiseks); Mitte eeldada, et e-maili loetakse kohe;
Peale keeleprobleemide, raadioside leviaukude või tehniliste probleemide tuleb ette ka inimestevahelisi probleeme erinevate arusaamadega üksteise vastutusalade kohta, mis võivad suhtlusel komistuskivideks muutuda või infolünki tekitada. Suhtlustsükkel Iga suhtlustsükkel koosneb suures plaanis viiest osast: teade, saatja, edastuskanal (kõne), vastuvõtja, reaktsioon (kinnitus). Kui see tsükkel katkeb, siis tekivad suhtlusprobleemid. Näidisjuhtum Kell 01:30 teatab häirekeskus kiirabile teadvuseta isikust aadressil Kase 47. Nime polevat keegi osanud öelda. Kohale jõudes annavad kiirabitöötajad uksekella. Uksetelefon teeb häält ja kiirabitöötaja hüüab sellesse: „Kiirabi, tehke lahti!“ – „Miks, kas kellegagi juhtus midagi?“ kostab vastus. – „Jah, siin pidi keegi teadvuseta olema,“ hüüab kiirabitöötaja. – „No siis te eksisite kohaga, meil on perepidu ja keegi pole kiirabi kutsunud
annaabi.ee 
